Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide nimetus: kasvule Üliõpilased: Robert Risti ja Luise Tiks Õppejõud: Tiina Õpperühm: YASB52 Kuupäev: 14.10.2013 Randla Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Erinevate mikroorganismide kasvukiirus ja fermentatsioon sõltub keskkonnatingimustest (temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne)
JOODI RISKIANALÜÜS Referaat Koostajad: Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Füüsikalis- keemilised omadused............................................................................................ 4 3.Kineetika ja metabolism...........................................................................................................5 4.Käitumine looduses..................................................................................................................7 5.Toksilisus.....................................................................................................
mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid
Haematospirillum jordaniae Mariann Männistu 10.05.2016 Kuidas tekib nimi? Haema-atos (lad.k) veri spira (lad.k)- spiraal Spirillum (lad.k) väike spiraal Haematospirillum (lad.k) väike spiraal verest jordaniae (lad.k) Jean Jordani auks Mis, kus, millal? Meeste vereproovid Patsiendid vanuses 39-78 Sümptomid: peavalu, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus, jalgade paistetus Baktereemia (1), septikeemia (3) Iseloomustus Gram-negatiivne Väike, peenike Liikuv, viburid bipolaarselt Raku pikkus 1.6 µM, laius 0.1-0.25 µM Aroobne Optimaalne kasv 35°C Ubikinoon-Q10 GC järjestusi 49.9% -hemolüüs ... Omadus Tulemus H2S tootmine + Indooltest - Uurea kasutamine - Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaas...
2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal. Katsetulemused:
Selle tõttu sobibki seda kleiti kanda naistel, kel on liivakella figuur, et rõhutada peent taljet. Kleidi kandmisvõimalused on mitmekülgsed sobilik kanda igapäevaselt kui ka pidulikel üritustel, lisades kõrged kontsad ja maitsekad ehted. 2 OMADUSED, MIS PEAKSID SELLEL KLEIDIL OLEMA 2.1 Füüsikalis-mehaanilised omadused: · Kerge - mugavse tagamiseks suvel palavaga. · Hea langevus ehk drapeeruvus - et kleit näeks seljas ilus. · Kulumiskindel (füüsikalis-keemiliste omadustele nagu näiteks päikesevalgus, kõrge temperatuur, higi, pesuvahendid jne). kleit peab vastupidama suvel asset leidvatele kõrgetele õhutemperatuuridele, päikesevalgusele ning sellest tulenevale sagedasele pesemisele. 2.2 Hügieenilised omadused:
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine........................................................................
2)füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast 3)keemiline neeldumine-mulla lahuses olevad lahustunud (taime)toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. fosforväetist omastab taim 20% ning ülejäänud läheb mulda lukku, lämmastikväetist 70-80% 4)bioloogiline neeldumine-taimed ja mikroorganismid võtavad totiteelemente oma organismi ülesehituseks. bioloogiline aineringe 5)füüsikalis keemiline ehk asenduneeldumine-on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. pöörduv protsess,toimub kiiresti, toimub võrdsetes hulkades 22. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. neeldudnud katioonis ja anioonid mullas: katioonid: 1) neeldunud alused: Ca, Mg, K, Na, NH4 tähistus-S (head)
veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. PEENES Üle 10-kivid. 10-1 kruus. 1-0,5 jäme liiv. 0,5- 0,25 keskmine liiv. 0,25-0,05 peen liiv. 0,05-0,01 jämeliiv. 0,01-0,005 keskmine tolm. 0,005-0,001 peen tolm. Alla 0,001 ibe FÜÜSIKALISKEMILISED OMADUSED KOLLOIDID Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas.
Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks
üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod teoreetiliselt mõtestatud eksperiment kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning mõningate teadmistega optika, elektri ja magnetismi alalt; vanaaja atomistika on tänapäeva füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1) Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus
Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1
Kui CO2 reduts e e ri mi s e produktiks on sahhariid (CH2O), on fotosünte e s kirjeldatav võrrandiga CO 2 +2H 2 O+valgu s e n e r gia (CH 2 O) +O 2 +H 2 O Kui lõpp produktiks on glükoo s, siis 6CO 2 +12H 2 O+valgu s e n e r gia C 6 H 12 O6+6 O 2 +6H 2 O Fotosünte e si staadiu mid ja faasid Valgu s e n e r gia transform e e r u min e fotosünte e si s ke e miliste side m et e en ergiaks on liitne prots e s s , milles osalev ad mitme s u g u s e d füüsikalis e d, fotoke e m ilis e d ja bioke e m ilis e d reaktsioonid. Fotosünte e si s osalev at e reaktsioonid e valgu s e st sõltuvu s e alus el eristataks e fotosünte e si valgu s staa diu mi ja pim e sta a diu mi. Fotosünte e si valgu s staa diu mi mo od u stavad reaktsioonid, mis sõltuvad vähe temp er atuurist. Siia kuuluvad valgu skvan di neeldu mi s e g a ja en er gia migratsioonig a se otud prots e s si d (fotofüü sikalis e d
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3
hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirguspäikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgustekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar- struktuurid lõhustuvad. 17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Mikroobid arenevad ainult sellises keskkonnas, kus leidub vaba vett.Kasvuks vajaliku vee sisalduse järgi jaotatakse mikroobe järgnevalt: hüdrofüüdidarmastavad vett; mesofüüdidkeskpärase veevajadusega; kserofüüdidtaluvad märkimisväärselt ka kuivust. 18. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele
Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele- · Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. · Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. · Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. · Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. · Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega
annaabi.ee 
