..................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised moduleerimata signaalid, moduleeritud signaalid, impulss-signaalid, erikujulised signaalid. 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) signaaligeneraator HP33120A 2.) ostsillograaf HP54602B 3.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaal: sagedus fg = 2 kHz ± 0,001 mHz pinge ug = 1,5 Vrms ± 0,015 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt signaali: Amplituud A = 2,094 V ± 0,101 V Sagedus f = 2,0 kHz ± 0,2 Hz Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz
näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v v0 = (4) 1+0,002 t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis
näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v v0 = 1+0,002 t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis
See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist. Siirdereziimide kirjeldamisel kasutatakse siirdekarakteristikat. Siirdekarakteristika näitab väljunduuruse muutumist ajas hüppeliselt muutunud sisendsignaali korral. Lisaks siirdekarakteristikale kasutatakse siirde uurimiseks ka teisi karakteristikaid, näiteks sageduskarakteristikaid. Eksperimentaalselt saadakse sageduskarakteristika, kui sisendisse anda muutuva sagedusega konstantse suurusega siinussignaal ja ostsillograafi või isekirjutava graaf. Amplituudi sageduskarakteristika (ASK) Üldist Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks. Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist.
T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.
Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada V0 = 1+0,002 t Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.
7,5 2,592 7 2,561 6,5 2,525 6 2,488 5,5 2,254 5 2,401 4,5 2,353 4 2,291 3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga
näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada 𝝂 V0 = 𝟏+𝟎,𝟎𝟎𝟐𝒕 Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis.
suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääli VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofoon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. 1 Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-telje antav pinge sunnis elektronkiir võnkuma vertikaal sihis
arvutada valemi järgi µv 2 = RT Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo = 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks.Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis
näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v v0 = (4) 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.
näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v v0 = 1+0,002 t (5) kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega
Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v v0 = 1 + 0,002t (4) Kus t on gaasi temperatuur °C. T M ~220 G l Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks. Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega
χ = (μv²)/(RT) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v0 = v/(1+0,002t) kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil elivõnkumiseks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste
C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v v❑ 0= (4) 1+0,002 t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis.
= RT Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo = 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. T M ~220 G l Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks.Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega
temperatuuril, näiteks 0° C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v vo = (4) 1+0 ,002 t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valju- hääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnku- misteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis.
√1 + 0, 004t v k ≈ 1 + 0, 002t k võib kirjutada v 0 = 1+0,002tk (3). Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi mikrofon, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis.
T - absoluutne temperatuur (K); - moolmass (Õhu jaoks = 29 · 10-3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud,vib arvutada valemi järgi = Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 0° C juures. = kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis
Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada v v 0= (6) 1+0,002 t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-
määramispiirkonda oluliselt. Ujuvkoma formaat absoluutne viga on parem. Väärtuste saamiseks kasutatakse mingi kindla numbri ,,kaalumist" eksponendiga. Digikoossiinus On koossiinussignaal diskreeditud kujul. Erinevatel diskreetimissammudel on erinevad omadused ja neid kasutatakse kindlatest müradest ja töötlusest lähtudes. Kui diskreetimissamm on T/4. Informatiivsed on ainult parisaarvulistel diskreetidel olevad suurused. Paarituid ei ole mõtet arvutada. Digisiinus On siinussignaal diskreeditud kujul. Kui diskreetimissamm on T/4, siis saame paarisaadresside väärtusteks nullid. Informatiivsed on ainult paaritutel aadressidel olevad diskreedid. Digisiinusest on võimalik teha digikoossiinus , kui me nihutame ajaarvamise alguse ühe sammu võrra. Digisiinuse ja digikoosiinuse summa On lihtne liitmistehe. Kui valime dikreetimissammuks T/4, siis saame erinevad admevood paaris ja paaritutel aadressidel. Paaris aadressidel muutub
faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja võnkumised üksteisega risti ja samas faasis.(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel. 14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon. Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks
t Clock T o Workspace3 Joonis 11. Integreeriva tagasisidega integreeriva lüli mudel 13 Simulatsioonis tulemustel saadud graafik: Joonis 12. Integreeriva tagasisidega integreeriva lüli väljundi graafik Graafikult on näha, et integreeriva negatiivse tagasisidega integraatori väljundiks on siinussignaal, mille periood sõltub tagasiside võimendustegurist. Mida suurem on negatiivne tagasiside, seda suurem on tekkiva laine sagedus ja seda väiksem on tekkiva laine amplituud. 2.3 Proportsionaalse tagasisidega aperioodiline lüli Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1 ja periood on samuti 1. Tagasiside võimendustegurid : k2=0.15;1;3;6. Lisatud on üks tagasisideta lüli võrdluseks. Ülekandefunktsioon:
3D - video pidevad (analoog, kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed (väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on ainult 2 väärtust - 1 või 0 Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ning Q on positiivne punktlaeng. Seega on elektripinge skalaarne suurus. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest
(kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab. Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab. 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid Harmooniline signaal ehk siinussignaal g(t)=At sin(2*(pi)*ft *t+(fi)t) A - amplituud f- sagedus, kus f = 1/T T – periood 9. Signaali spekter ja ribalaius Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Ribalaius – suurim edastatav bittide hulk ajaühikus. 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell
Juhitavat tagasisidet katkestatakse elektronvõtmega. Sageduse muundamise põhimõte Fvs f sign f oss , kui f sign f oss spekter ei pöördu ümber ! Fvs f oss f sign , kui f oss f sign spekter pöördub ümber !!! fvs Ka sageduste liitumine on põhimõtteliselt võimalik. Kui ebalineaarsele elemendile peale anda siinussignaal, siis tekivad kõrgemad harmonilised, järelikult sagedusmuundi väljundfilter, mis laseb läbi ainult vahesagedust tõkestab harmoonilise sagedusi. Selline olukord on näha sagedusteljelt: fp fosc fs Sagedust muudetakse
moodustatava muutuva nurga siinuslõigu pikkuse muutumist ajas. Aeg T, mis kulub lõigu üheks täisringiks ümber nullpunkti, on siinussignaali periood. Selle aja jooksul 26 teeb signaal ühe täisvõnke, mis vastab siinusvektori poolt läbitud 360 nurgakraadile ehk 2 radiaanile. Perioodi pöördväärtust f=1/T nimetatakse sageduseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget sekundis siinussignaal jõuab teha. Suurust = 2f = 2/T nimetatakse siinussignaali nurksageduseks (rad/s). Siinussignaali iseloomustatakse: 1. amplituudiga xm, mis vastab siinuslõigu pikkusele 2. nurksagedusega 3. signaali faasiga vaatlusperioodi alghetkel Nende kolme sõltumatu suuruse teadmine võimaldab mistahes ajahetkel t leida siinuseliselt muutuva signaali hetkväärtuse xs(t). xs(t) = xmsin(t+)
150 % nimivoolust maksimaalselt 1 minutijooksul Kiirendus- / pidurdusaeg 0,01...6000 s operaatorpaneeli su runuppudega, parameetrite kopeerimisvõimalus Juhtimismeetod lmpulss-laius moduleeritud siinussignaal RS-4221485 (kuni 32 seadet) Kasutatavad http ://www.standel.eel3 G3MV.html 25.10.2005
annaabi.ee 
