selleks. Järgmiseks tasub MS-DOS keskkonda trükkida ipconfig/all, millega kuvatakse meile IP aadress, võrgulüüsi aadress ning alamvõrgu mask. Kui need andmed ei ole paigas, peame pöörduma probleemi juurde, miks ei ole saanud kohalik seade IP aadressi? 14 Kui eelnevaga on kombes, proovime suhelda mõne seadmega kohalikus võrgus, selle jaoks on käsk ping, mille järgi peame sisestama sihtaadressi, kellele päringu teeme. Selleks võib olla suvaline IP aadressi omav seade kohtvõrgus, ka võrgulüüs ise. Side loomine õnnestus Nüüd võiks kontrollida näiteks sisevõrgus töötava DNS olekut, selleks kasutame jälle käsku ping, kuid seekord ei trüki me selle järgi mitte sihtaadressi, vaid sihtaadressile määratud domeeni. Sellega saame teada, kas antud domeen on ilusti tõlgitud IP aadressiks. Sise DNS on korras
reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata vaikimisi on kõik keelatud ("Deny all" põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada
Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab. EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 23 1.3 BRIDGE Sildade (Bridge) funktsioon on ühendada kahte Etherneti võrku omavahel. Sillad lubavad omavahel ühendada ka erinevat tüüpi võrkusid (Ethernet ja Fast Ethernet). Sillad jätavad meelde
Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid. Arvutamisel teisendatakse ICMP päis ja andmed kahendarvudeks, ja liidetakse need kokku. Andmepaketi vastuvõtja kordab tehet. Pakett kustutatakse, kui tulemus erineb kontrollsummast.
reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata vaikimisi on kõik keelatud ("Deny all" põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi,lähte teenuspordi järgi,sihtaadressi järgi,sihtteenuse pordi järgi,internetti pöörduva rakenduse järgi. Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada
t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2
t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti:
sihtpunktidesse. Kommuteerimisalgoritmid on küllaltki lihtsad ja tavaliselt samad kõikide marsruutimisprotokollide jaoks. Enamasti leiab üks arvuti, et tal on vaja saata pakett teisele arvutile. Sellisel juhul, saanud kuidagi teada marsruuteri aadressi, saadab arvuti paketi adresseerituna marsruuteri füüsilisele aadressile kuid samal ajal sihtarvuti loogilisele aadressile. Üle vaadanud paketi loogilise sihtaadressi, otsustab marsruuter, kas ta teab või ei tea, kuidas seda paketti edasi saata. Kui marsruuter ei tea järgmist sammu, siis pakett tavaliselt kustutatakse. Vastasel korral aga saadetakse pakett edasi, muutes sihtkoha füüsilist aadressi. Niisugune protsess toimub seni, kuni pakett jõuab lõplikku sihtkohta. IGP Interior Gateway Proto (kogu protokollide hulk) RIP - Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll" Marsruutimistabel sisaldab
t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU – protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l
erineva suurusega alamvõrke IP-aadresside jaotamine IP-aadresse jaotatakse CIDR meetodil Hierarhiline süsteem, põhiregistriks (Internet Registry System) on IANA IANA-le alluvad regiinaalsed Interneti registrid RIR-d RIR-le alluvad kohalikud internet registrid LIR (Local Internet Registry) Marsruutimine Igal hostil ja marsruuteril on marsruutimistabel Marsruutimisotsus tehakse sihtaadressi põhjal Kui saaja host on samas (alam)võrgus, saadetakse otse vastuvõtjale Kui saaja host on erinevas võrgus, kui saatja, saadetakse IP pakett vastava marsruuteri kanalikihi aadressile Marsruutimistabelis on kirja iga teadaoleva võrgu (või võrgugrupi) jaoks o võimalik, sest IP-de võrke on võimalik hierarhiliselt grupeerida Marsruutimistabeli kirjeid on võimalik agregeerda (e koondada), et paketi
ruuter tuvastab, millise kohaliku seadmega see pakett seotud on. 3. Kui veebiserver saab paketi kätte, saadab ta oma vastuse sihtaadressiga 138.76.29.7:5001, sest see on see, mida ta kätte saadud paketis näeb lähteaadressina. 4. Ruuter saab paketi kätte, vaatab oma tabelisse ja näeb, et port 5001 tähendab, et pakett tuleb saata seadmele IP-ga 10.0.0.1 pordil 3345 ning teeb seda, kõigepealt vahetades paketis sihtaadressi 138.76.29.7:5001 välja uue sihtaadressi 10.0.0.1:3345 vastu. See on see, kuidas NAT-enabled ruuter edastab pakette välisseadmete ja kohalike seadmete vahel. Also see on ka põhjus miks mingi “determine your IP” saidid näitavad erinevat IPd kui see, mida ise näed oma arvutist - sest arvuti otse ei suhtle tegelikult kellegagi, edastab ruuterile soovi etc. 34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP)
2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit:
2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit:
Tekib samaaegselt tagada, seetõttu suurendab läbilaskevõimet. võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse kokkupõrge. Kokkupõrke korral katkestavad saatjad Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. edastamise ning jäävad suvaliseks ajaks kuulamisrežiimile, et tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud siis uuesti saata. Saatja teostab pidevalt kanali „kuulamist“ ja sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada hakkab saatma vaid siis kui kanal on vaba. Kordamööda–Selle ootamata. Kombin. erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. alamvõrkudeks
suur. Etherneti switchid on sildade edasiarenduseks. Erinevalt sildadest, mis suudavad kokku ühendada kahte LAN-I, saavad switchid hakkama rohkemate võrkude kokkuühendamisega. Switche on kahte tüüpi arhitektuuriga nn. "store-and-forward" ja pakette otse läbilaskvad (cut-through). Minevikus omasid cut- through switchid eelist suurema töökiiruse näol, sest sissetulevate pakettide puhul enne edasisaatmist see ainult kontrollib paketi sihtaadressi. Store-and-forward see-eest loeb sisse terve paketi ja analüüsib seda tervikuna enne edastamist. See võtab küll rohkem aega võimaldab trafficust välja filtreerida ka vigaseid pakette. Tänapäeval store-and-forward switchide kiirus on järgi jõudnud cut-through kiirusele sedavõrd, et erinevused nende kahe töös on minimaalsed. On saadaval ka mitmesuguseid hübriid switche, mis ühendavad oma ehituses elemente kummagist arhitektuurist.
füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric’st, siis on vajalik puhverdamine. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele).
- ainult tunnuse järgi otsing, - otsing ja edastus. Andmete liikumise suund määratakse andmete algusaadressidega, sest aadressidega on nii mäluosad kui ka välisseadmed üheselt määratud. Kontrolleri ülesandeks on peale andmeedastuse ka vajalike aadresside formeerimine. Andmeallika jooksvat aadressi nimetatakse allika-aadressiks, vastuvõtja vastavat aadressi aga sihtaadressiks. Seadme lihtsustatud struktuuriskeem on joonisel 2.39. See koosneb kõigepealt allika- ja sihtaadressi registritest, kuhu töötsükli alguses laaditakse algaadressid. Mõlema registri juurde kuuluvad loendurid, mille sisu tsükli alguses võetakse aadressiregistritest ja mis suurenevad iga sümboli edastamise järel ühe võrra. 108 Jooksev aadress moodustub alati loenduritel. Et seade töötab ühe aadressisiiniga, mille kaudu antakse vaheldumisi üle allika- ja sihtaadresse, on kasutusel aadressi multipleksor.
Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. // Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste'deni milliste liideste kaudu saab. ///// EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 45. CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance) ==> põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA on võrguprotokolli variant, mille puhul: a) kasutatakse kandevsageduse tajurit; b) andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali; c) ootab, kuni kõik teised jaamad on selle
Loeb frame’i header-eid ja saadab valikuliselt frame’e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui frame tuleb saata sedmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. // Kommutaatorid on läbipaistvad. Hostid ei tea nende olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. kommutaatoritel on oma tabelid. Nad õpivad milliste hoste’deni milliste liideste kaudu saab. ///// EHK Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära ootamata. Kombineeritud erikiirusega ühendused 10/100/1000Mbps. 45. CSMA/CA (Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance) ==> põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA on võrguprotokolli variant, mille puhul: a) kasutatakse kandevsageduse tajurit; b) andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja
lähtepordi numbrit NAT tehnoloogia · Standarditega on paika pandud aadressivahemikud, mida võib vabalt oma sisevõrkudes kasutada: 10.*.*.* 172.16.*.* 172.31.*.* 192.168.*.* · Neid aadresse Internetis ei ruudita · Aadresse tõlkiv ruuter modifitseerib ühe osapoole IP-aadressi (tõlgib ühe suuna andmed ning tõlgib tagasi vastused) · Lähteaadressi maskeerimise abil saame varjata klientarvutit (algatajat) -> SNAT · Sihtaadressi maskeerimise abil saame varjata serverarvutit -> DNAT SNAT näide DNAT näide Siin ei pea meeles pidama iga ühenduse kohta kirjet. Ühte kirjet peetakse meeles kõigi ühenduste jaoks. Toimub connection tracking. Tulemüür saaks ühendusi jälgimata väiksema ressursiga hakkama. NAT probleemid · Teeb katki TCP/IP mudeli, kus ainult ühenduse otspunktid teavad detaile · Sunnib peale mingi osaliselt fikseeritud marsruudi otspunktide vahel · Toob sisse ühe katkimineku punkti
määrab puhvermälu, kus seda hoitakse enne väljasaatmist (seda kasutatakse ka vastuvõtupoolel). Asünkroonedastusel puhvrit ei vajata, sest iga koodisõna (märk) saadetakse kohe arvutist edasi. Sünkroonedastusel salvestatakse puhvermällu hulk koodisõnu, mis seejärel saadetakse välja pideva blokina konstantse kordussageduse juures. Tavaliselt on andmebloki alguses mitu sünkroniseerivat koodisõna ja bloki lõpus lõpukood. Sõnum võib sisaldada veel kontrollsummat, sihtaadressi koodi ja muid täiendavaid bitte sõltuvalt ülekandeprotokolli iseloomust. Vahel kasutatakse ka isokroonedastust, mis on segu mõlemast eelvaadeldud edastusviisit. Üksikmärke (koodisõnu) eraldatakse nagu asünkroonedastusel stardi- ja stopp-bittidega, kuid märkide vahekaugused oon rangelt ajastatud (sünkroniseeritud). 35 Veaparandusprotokollid Modemside kasutamisel on alati probleeme tekitanud telefoniliinides tekkivad häired.
iga paketi ainult sellesse porti, mille taga asub paketi siht- punktiks olev arvuti. See saavutatakse järgmisel viisil. Kui Foto 52. 24-pordine kommutaatori porti siseneb võrgupakett, jäetakse pake- kommutaator ti lähetaja MAC-aadress52 ja port meelde. Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse,
marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 38. Marsruuterid Marsruuterite kaks põhiülesannet on marsruutimisalgoritmide jooksutamine (RIP, OSPF, BGP) ning sissetuleva ja väljamineva lüli vahel datagrammide kommuteerimine (switching). Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele).
annaabi.ee 
