suuremaks. Seega on 5 suurim servade arv, et graaf vastaks ülesandes püstitatud tingimustele. Kokku sain seega moodustatud 11 erinevat graafi. ÜLESANNE 5. Lihtahela koosseisus pole korduvaid servi, seega peab graafis G olema vähemalt üks korduv serv. Vaatan alguses ühte lihtsat lihtahelat. Joonis 1 Iga lihtahela koosseisus on olemas 2 sellist tippu, et kui üks neist eemaldada, jääb graaf ikka sidusaks. Nendeks tippudeks on lihtahela otspunktid ehk joonisel äärmised tipud. Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 4 Olga Dalton 104493 IAPB21
b. Kahe graafi isomorfsuse näitamiseks tuleb mõlemas graafis tipud nummerdada nii, et samade numbritega tipud on kas mõlemas graafis servaga ühendatud või mõlemas ühendamata. c. Kahe graafi isomorfsuse ümberlükkamiseks piisab vähemalt ühe invariandi erinevuse väljatoomisest. 36) a. Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav ahel, nimetatakse sidusaks. Kokkuleppeliselt loetakse ka ühetipuline graaf sidusaks. b. Kui graaf ei ole sidus, siis jaguneb ta eraldiseisvateks osadeks, millest igaüks omaette on sidus graaf. Neid osi nimetatakse sidusateks komponentideks. c. Graafi serva nimetatakse sillaks, kui tema eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab. d. Graafi tippu nimetatakse eraldavaks tipuks, kui tema eeldamisel koos kõigi temaga intsidentsete servadega graafi sidusate komponentide arv kasvab. e
globaalsed probleemid. Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel: mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu, mõned on endiselt vaesed. (Lensment 2011) 2. Probleemid globaliseerumisega 2.1 Ühiskond - Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiksondlike protsesside kulgemisele. Globaliseerumine on protsess, mille tulemusena muutuvad kõik ülemaailmsed protsessid sidusaks ja teineteisest sõltuvaks. See suunab ka ametnike ja riigijuhtide tegevust, sest globaalkorraga pahuksisse minek võib tähendada töökohast ima jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu. (Eiland 2011) 2.2 Kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises
Tsükliks nimetatakse kinnist ahelat, kus on vähemalt üks serv ja ükski serv ei kordu Lihttsükliks nimetatakse tsüklit, kus iga sisetipp esineb ainult ühe korra Teoreem lihtahela ja lihttsükli leidumisest: kui graafi iga tipu aste on vähemalt l2, siis leidub graafis lihtahel pikkusega l ja lihttsükkel pikkusega vähemalt l+1 Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav (liht)ahel, nimetatakse sidusaks o kui graaf ei ole sidus, siis koosneb ta eraldiseisvatest sidusatest osadest, mida nimetatakse sidusateks komponentideks Graafi serva, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse sillaks Graafi tippu, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse eraldavaks tipuks Tarvilik ja piisav tingimus silla jaoks: graafi serv on sild parajasti siis, kui ta ei kuulu ühessegi tsüklisse
et samade numbritega tipud on kas mõlemas graafis servaga ühendatud või mõlemas ühendamata. Kui igale servale esimeses graafis vastab teises graafis serv samade numbritega tippude vahel ja vastupidi, siis on need graafid isomorfsed. 38. Sidusus. Sidus komponent. Sild. Eraldav tipp. Tarvilik ja piisav tingimus silla jaoks. [2] Sidusus o DEF: Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav (liht)ahel, nimetatakse sidusaks. Sidusaks loetakse ka ühetipulist graafi. Sidus komponent o Kui graaf ei ole sidus, siis koosneb ta eraldiseisvatest sidusatest osadest, mida nimetatakse sidusateks komponentideks. 34 o DEF: Sidus komponent on graafi maksimaalne sidus alamgraaf. Sild, eraldav tipp o DEF: Serva, mille eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab, nimetatakse sillaks. o Analoogilise omadusega tippu nimetatakse eraldavaks tipuks.
leidub punkti P ümbrus U, et iga QU korral. QP, kehtib võrratus f(P)f(Q) (maksimumi korral vastupidi) Punkti P nim n-muutuja funkts-i statsionaarseks punktiks, kui on täidetud tingimused : f/xi(P)=0, i=1,...,n Öeldakse, et punktis A(a1,...,an) on funktsioonil u=f(x1,...,xn) tinglik lokaalne maksimum F1( x1,..., xn) = 0 lisatingimusel Fm( x1,..., xn) = 0 kui leidub punkti A selline ümbrus U, et PU korral F1(P)=...=Fm(P)=0 ja PAf(A)>f(P) Hulka nim sidusaks, kui selle hulga iga kaks punkti saab ühendada selles hulgas sisalduva joonega Väljateooria põhimõisted: u=f(x,y,z)-skalaarväli; F=(X(x,y,z),Y(x,y,z),Z(x,y,z))-vektorväli Vektorit f/x(P), f/y(P), f/z(P), nim skalaarvälja f gradiendiks punktis P(x,y,z) ja tähistatakse (grad f)(P)= f/x(P), f/y(P), f/z(P) X Y Z ( P) + ( P) + ( P) Skalaari x y z nim vektorvälja F divigradientsiks punktis P ja
paljunema siis, kui tarkvara ja riistvara on kinnitab põhiteesi L, E, I ja K isikute vaimu paralleelne või sidus. seoste õigsust. (Paraleelseks saab nimetada riistvara ja P-zombid tarkvara lahknevusel põhinevat Kasutan elus ja surnud inimese vaimu arvutisüsteemi, ja sidusaks näiteks eksistentsi ja teise isiku vaimu teadmise nanorobotitel ehk osadel põhinevat robootika analüüsimiseks hüpoteetilist olendit süsteemi.) Ilma tarkvara piisava arenguta ei filosoofilist zombit. Filosoofiline zombi ehk p- ole võimalik opereerida automaatseid
Seejuures V ∩ (X cl(V )) = ∅ ja on saadud punkti x ∈ A ja kinnise hulga A mittel˜oikuvad u ¨mbrused V ja X cl(V ). J¨arelikult rahuldab ruum X tingimust T3 . On selge, et iga T1 -ruum on ka T0 -ruum ja iga T2 -ruum on ka T1 -ruum. Leidub aga T0 -ruum, mis pole T1 -ruum ja T1 -ruum, mis pole T2 -ruum. N¨aide 6.1 Vaatleme kaheelemendilist hulka X = {a, b} topoloogiaga T = {∅, {a}, X}. Sellist topoloogilist ruumi nimetatakse sidusaks kakspunktiks. Ruum X on T0 -ruum, kuid pole T1 -ruum. N¨aide 6.2 Olgu X l˜opmatu hulk ja vaatleme teda topo- loogilise ruumina l˜opliku topoloogiaga Tl (vt. u ¨lesannet 1.2). Kui x, y ∈ X ja x = y, siis x ∈ X {y} ∈ Tl ning X {y} on punkti x u ¨mbrus, mis ei sisalda punkti y. Analoogiliselt X {x} on punkti y u¨mbrus, mis ei sisalda punkti x. J¨arelikult X on T1 -ruum. Samal ajal punktid x ja y ei oma mittel˜oikuvaid u
hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad hulka G ja punkte, mis ei kuulu hulka G. · Hulka G nim. sidusaks kui selle hulga iga kahte punkti wqqb ühendada pideva murdjoonega, mille kõik punktid kuuluvad hulka G. · Hulka G nim. tõkestatuks kui leidub (kinnine või lahtine) kera, mille alamhulgaks on hulk G. 4) Mitmemõõtmelise muutuva suuruse ja mitmemuutuja funktsiooni mõisted. · Olgu x1,x2,...,xm reaalarvulised muutuvad suurused. Suurustest x1,x2,...,xm moodustatud järjestatud süsteemi P = (x1,x2,...,xm) nim
hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad hulka G ja punkte, mis ei kuulu hulka G. · Hulka G nim. sidusaks kui selle hulga iga kahte punkti wqqb ühendada pideva murdjoonega, mille kõik punktid kuuluvad hulka G. · Hulka G nim. tõkestatuks kui leidub (kinnine või lahtine) kera, mille alamhulgaks on hulk G. 4) Mitmemõõtmelise muutuva suuruse ja mitmemuutuja funktsiooni mõisted. · Olgu x1,x2,...,xm reaalarvulised muutuvad suurused. Suurustest x1,x2,...,xm moodustatud järjestatud süsteemi P = (x1,x2,...,xm) nim
Lisaks sellele on ala üldiselt pime ning asotsiaalide kogunemispaiga kuulsusega (sellest ka rahvasuus nimetus ,,Pätipark").4 Tegemist on 2005. aastal OÜ Aiastiil koostatud Vabaduse pargi rekonstrueerimis- projekti järgi tehtavate ehitustööde I etapiga. Kõnniteede ehitusele peaks järgnema sel aastal (2007) ka ühe pargiosa valgustuse väljaehitamine ja haljastuse rajamine. Linna haljastusinseneri Anu Kivi sõnul on pargi rekonstrueerimise eesmärk muuta pargi eri osad omavahel sidusaks, et pargist saaks ühtne tervik. Vabaduse park jaguneb neljaks osaks kunagine kiigemägi ehk Vabadussõja ausamba ümbrus, mis on rahvasuus viimasel ajal rohkem tuntud kui Ausambamägi (joonisel all paremal)5, II maailmasõjas nõukogude poolel sõdinute ausamba ümbrus (ülal vasakul), endine liuväli (all vasakul) ja nn. ,,pätipark" ülal paremal. 1 Vt ka lisa 1 - artiklid 2 Odette Kirss, Rakvere lood ja legendid. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2004, lk 37
Õpikeskkonna vaimset sisu saab kujundada vähem või rohkem avatuna, õppeteemat enam või vähem lõpetatuna, enam või vähem õppima, end teatava elukutsega, isikuga samastuma motiveerivana. Selles töös lähtutakse eeldusest, et põhikooli tehnikaalastes õpikutes on sisulised tervikud – õppeteemad, piisavalt avatud vaid hierarhia alanevatesse suundadesse. Ülenevatesse suundadesse on seosed üksikud ja nõrgad. Paralleelsuundadesse on sidusaks märksõnaks ― TÖÖ‖. Seetõttu kujundavad need õpikud väga hästi arusaama tööst kui abinõust. Hoiakut, arusaama tööst kui eesmärgist kujundavad õpikud selliste vahendite abil nagu lapsepärane keel, kujundus…. Kindlasti on selline õpitulemus ka enamiku õpetajate prioriteetide hulgas. Seda eesmärki täidab ka hinne (vrd töötasu) Lähtutakse ka tõsiasjast, et põhikooli töö – ja tehnoloogiaalast aktiivõppet toetavad õppevahendid puuduvad sootuks. 1.2.2
Õpikeskkonna vaimset sisu saab kujundada vähem või rohkem avatuna, õppeteemat enam või vähem lõpetatuna, enam või vähem õppima, end teatava elukutsega, isikuga samastuma motiveerivana. Selles töös lähtutakse eeldusest, et põhikooli tehnikaalastes õpikutes on sisulised tervikud õppeteemad, piisavalt avatud vaid hierarhia alanevatesse suundadesse. Ülenevatesse suundadesse on seosed üksikud ja nõrgad. Paralleelsuundadesse on sidusaks märksõnaks TÖÖ. Seetõttu kujundavad need õpikud väga hästi arusaama tööst kui abinõust. Hoiakut, arusaama tööst kui eesmärgist kujundavad õpikud selliste vahendite abil nagu lapsepärane keel, kujundus.... Kindlasti on selline õpitulemus ka enamiku õpetajate prioriteetide hulgas. Seda eesmärki täidab ka hinne (vrd töötasu) Lähtutakse ka tõsiasjast, et põhikooli töö ja tehnoloogiaalast aktiivõppet toetavad õppevahendid puuduvad sootuks. 1.2.2
K~oik hulga G sisepunktid sisalduvad hulgas G. Hulga G rajapunktide seas v~oib olla selliseid punkte, mis paiknevad hulgas G ja ka selliseid punkte, mis ei paikne hulgas G. Lahtised ja kinnised hulgad. Kui hulk koosneb ainult sisepunktidest, siis nimetatakse seda hulka lahtiseks. Kui hulk sisaldab k~oiki oma rajapunkte, siis nimetatatakse seda hulka kin- niseks. Lahine kera on lahtine hulk ja kinnine kera on kinnine hulk. Sidusa hulga m~ oiste. Hulka G nimetatakse sidusaks, kui selle hulga iga kahte punkti saab u ¨hendada pideva murdjoonega, mille k~oik punktid kuuluvad hulka G. T~okestatud hulga m~ oiste. Hulka G nimetatakse t~okestatuks, kui leidub (kin- nine v~oi lahtine) kera, mille alamhulgaks on hulk G. 4)Mitmemõõtmelise muutuva suuruse ja mitmemuutuja funktsiooni mõisted. Mitmem~ o~ otmelised muutuvad suurused. Olgu x1 , x2 , . . . , xm reaalarvulised muutuvad suurused. Suurustest x1 , x2 , . .
D D1 D2 Omadus 2 (lineaarsus). Iga , R korral (f (P ) + g (P ))dS = f (P )dS + g (P )dS . D D D Omadus 3 (monotoonsus). Kui f (P ) g (P ) iga P D korral, siis f (P )dS g (P )dS . D D Def. Piirkonda D nimetatakse sidusaks piirkonnaks, kui selle piirkonna igat kahte punkti saab ühendada sellesse piirkonda kuuluva pideva joonega. Sidus piirkond koosneb ühest ,,tükist". Omadus 4 (keskväärtusteoreem). Kui funktsioon f on pidev kinnises tõkestatud sidusas piirkonnas D , siis leidub punkt Q D nii, et f (P )dS = f (Q )S (D ) . D b
Leinonen jt (2002) on oma uurimuses leidnud, et AK lastel on suuri raskusi põhjus tagajärg seoste väljendamisega. Tulemused on kooskõlas ka käesoleva tööga. Oma jutustuses ilmes Laural rohkelt mõttelünki, kus laps jättis esile toomata tegelaste tundeid, mõtteid, käitumismotiive. Keelelise sidususe analüüs Mikrostruktuuri puhul võib esile tuua, et laps üldjuhul ei viidanud objektidele või tegelastele, lausungid olid elliptilised (vt tabel 4). Laura üritas jutustusi vormiliselt sidusaks muuta sidendite ja, siis, ja siis abil, kuid ta kasutas neid liiga sageli ja mitte alati Tekstiloomeoskuse õpetamine 25 sihipäraselt. Soodla (2011), kes uuris 6-7-aastaste eesti laste jutustusi, leidis, et just grammatikavigade sageduses ja lausungite keskmises pikkuses esinevad statistiliselt olulised erinevused EK ja AK laste vahel, mistõttu viitavad need näitajad kõnearengu mahajäämusele mikrotasandil
See ongi deformeeritud tekst. Sõnastuse teadvustamine. Üks laps jutustab nii, teine jutustab selliselt. Mis siis parem on? Sama sündmuse erisõnastus(see on ka oluline lapsele selgitada) et on sama sündmist võimalik edasi anda erinevate sõnadega. Valida pildiseeria, piltide järjestamine, puuduva lüli või vea leidmine pildiseerias või tekstis, piltide rühmitamine seeriate kaupa. JÄRGMINE LOENG: Et muuta lause tekstis sidusaks , on vaja midagi ringi paigutada ja asendada. Et hoiduda liigsest stereotüüpsusest. Peame leidma vahendeid, et soodustada eelmises tunnis räägitud etappidest läbiminemist. KÕNE VORMID JA LIIGID Kõnel on 3 vormi: väliskõne (suuline, kirjalik) + sisekõne. (aga ka alternatiivsed vormid, nt viiplemine, pimedakiri). Kõige rohkem kasutame kõnet iseendal arvatavasti. Millele rõhutada kõnearenduses? Kõige vähem tegeldakse sisekõne ehk oma tegevuse planeerimisega.
uuel viisil. Ettevõtjale omane vaatenurk sisaldab rohkelt isiklikku kontrolli ja Terviserattal põhineva skeemi puhul jagatakse mina analüüsi eesmärgil osadeks, kuid tegutsemistahet. Vähem on passiivsust ja rohkem aktiivset kaasatust. lõpuks tuleb need osad sidusaks tervikuks ühendada. Ettevõtjaid iseloomustavad teatud isikuomadused. Poehnell, Amundson ja McCormick Kindlasti on olemas palju muid võimalusi, kuidas probleemi käsitlemise vaatenurki (2006, lk 16) leiavad, et need on järgmised: algatusvõime, enesekindlus, võistluslikkus, liigitada
annaabi.ee 
