Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõude...
· "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud
(nt. Maksude maksmine) 2) sundus mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame. (nt. Pole raha et osta jäätist) 2. võimalus: 1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrk determinism loobub sidumast vabadust vaba tahtega, sest iga tahte jaoks peaks olema veel omakorda tahtmine ja nii lõpmatuseni. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid (raha puudumine, puue, loodusseadused)..nende kõigiga in lepib kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. 8. 9. 10. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi
18. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) On üks hing. Surm on negatiivselt märgistatud. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Surija soovid täidetakse eetilistel kaalutlustel. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. Surnu kodukäimispõhjus surnu käed, jalad on unustatud lahti sidumast. Põletusmatus oli tõhus surnu tõrjemaagia võte. Väheneb elavate ja surnute kokkukuuluvus, seega ka surnute mõju. 19. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Materiaalne keha. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Looduses kujunevad välja kooslused. Surma mõju edasine vähenemine. Surm on muutunud lunastus mõisteks. Surm on kõigile ühesugune
Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910); · Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale,
htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910); · Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm) · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks
poole ja kasvas alaliselt närivamaks, ning siin, üleeile, äkitselt nagu äikese süütel siin lõid leegid mul üle pea. Lilli (kuivalt). Sinu äkiline vastuseis, minuga kodumaal kirikliku laulatuse teel ka seaduse mõttes ühineda, ei võrsunud siis juba võõrsil mitte sinu ateistlikust opositsioonist? Leo. Ei. See vastuseis ei olnud ka mitte kavatsetud, ta oli instinktiivne. Mind hoiatas ja keelas miski oma kammitsat kõvemini sidumast. Lilli (õiglase hämmastusega). Ja kõike seda oskasid sa minu eest varjata, tema vastu pealegi tasuhimulist vihkamist nähtaval kanda sina, Leo, sina! Leo. See ei läinud mul sugugi raskeks. Panin seda isegi imeks. Kõige edevam ja ennatum näikse end maskeerida mõistvat, kui ta äraandmist kavatseb. Lilli. Äraandmiseks nimetad oma oma meelepööret? Leo. Jaolt. Ma oleksin seinust kohe pidanud taganema, kui virgusin märkamisele, et ma sinu vaenlane
Kuna ravimid ei lähe otse neuronitee edasi on neurofarmakoloogia enim huvitatud retseptoritest mis asuvad rakust väljaspool ja tuginevad informatsioonile läbi membraani et mõjutada rakusiseseid protsesse. - Agonist – neurokemikaalid misi seonduvad kindla retseptorvalguga ning algatavad rakus reaktsiooni - Antagonistid – molekulid mida retseptor ei tunne ära. Nad ei produtseeri rakus efekti ja takistavad aktiivsel ligandil rakuga end sidumast ehk blokivad retseptori - Pöördagonist – seovad retseptoriga, tekitavad bioloogilise actioni aga see on vastupidine agonisti tegevusele. - Afiinsus – ainete potentsiaalne võime üksteisega reageerida Annusest sõltuvus, annus-toime kõver (dose-response curve), terapeutiline indeks - Annus-toime kõver – näitab milline on bioloogiline või käitumuslik efekt (reaktsioon) ravimi toimel. Madala doosi korral on efekt väike sest vähe retseptoreid on hõivatud.
liider või inimene ise. Inimene võib viha enda jaoks väga erinevalt põhjendada. See võib ulatuda sõnatust tundest kuni vihkamist põhjendava isikliku "filosoofiani" välja. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. Aärmusgrupist lahkudes pööratakse sageli vähemalt mõneks ajaks organiseeritud religioonile selg. Inimene võib pidada ennast jätkuvalt usklikuks inimeseks, kuid hoidub end sidumast mis tahes usuliikumise või kirikuga. Seesugune selginemise periood võib kesta mõnda aega. Seejärel võidakse leida endale uus usuline kodu. Tavaliselt liitutakse sellisel juhul läbitunnetatud selguse põhjal, olles eelnevalt oma sammu põhjalikult kaalunud. Võib aga juhtuda, et kogemus äärmusgrupis on olnud sedavõrd tugev, et inimene pöörab igasugusele religioonile jäädavalt selja. Sellisel juhul on usuliselt kõikelubav äärmusgrupp saanud usuvastaseks vaktsiiniks. 6
tekkiv frustratsioon. Sellistes olukordades tekib nn. traumaatiline ärevus - olukord, kus isiksus laguneb laiali ja ei suuda enam ärevust siduda ega temaga toime tulla. Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida seoses ema lahkumisega ja ta hakkab tundma ärevust, kui märkab ema väljumas. Signaalärevus mobiliseerib organismi ressursid kaitseks traumaatilise ärevuse tekke vastu ja
olema halba kunsti, vaid see, kas saab olemas olla ühiskonda, mis põhineb ainult formaalsel ratsionaalsusel ja utilitaarsel individualismil? Mis juhtub vajadustega külluse ühiskonnas? Durkheim: vajadus ja anoomia Esimene ja kõige kuuldavam teoreetik, kes sõdus individualistlik-unitilitaarse ühiskonna vastu. Oli kindel, et solidaarsus tekib ka modernses ühiskonnas, kuid mitte utilitarismi kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset), et näiteks teha isegi lepinguid. Durkheim oli funktsionalist ja arvas, et seal kus on anoomia seal süsteem ei toimi, ei funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda 5 solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma nägemus
"Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. ,,Libahunt": aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha
annaabi.ee 
