-liht- ja liitnääre Jagunevad sekreedi väljutamise viisilt: -merokriinsed, apokriinsed ja holokriinsed näärmed Sekreedi keemilise koostise järgi: -homokriinsedja heterokriinsed näärmed -seroossed mukoossedja seromukoossed näärmed Merokriinsed, apokriinsed ja holokriinsed näärmed *Merokriinsed näärmed e. Ekkriinsed näärmed – rakkude pinnal ei ole kõrgendeid ja raku maht eivähene skreedi väljutamise hetkel.(enamik higinäärmed) *Apokriinsed näärmed -rakupinnal on kõrgendid, nöördudes eemalduvad vabalt pinnalt. Näärmetes rakkude maht väheneb. (osa higinäärmed,piimanäärmed ja ka nt.kõrvavaigunäärmed)
Hargnenud näärmed Hargnemata näärmed Näärmelõpposade kihistumise alusel Ühekihilise lõpposaga näärmed Mitmekihilise lõpposaga näärmed Näärmejuhade hargnemise alusel Hargnemata juhadega lihtnäärmed Hargnevate juhadega liitnäärmed Näärmenõre keemilise iseloomu alusel Seroossed – vedel valgurikas sekreet Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks
kõrvasüljenääre Keelealune süljenääre seganääre Nääre Kõige suurem Kõige väiksem Alveolaarne (osaliselt alveolaarne liitnääre. tubuloalveolaarne, tubulaarne) liitnääre. Kihnuga. hargnenud. Koosneb Kihnuga. mitmest väiksest osast. Kihnuta. Lõpposad Seroossed alveoolid Põhiliselt mukoossed, Ülekaalus seroossed, vähe väheste seroossete mukoseroosseid. kompleksidega. Lülijuhad Pikad, hargnevad. Väga lühikesed või Lühikesed, vähe hargnevad. Katab lame epiteel. puuduvad. Eritavad nõret lahustavat vedelikku.
koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale jääb maitsmisauguke, kuhu sisse ulatuvad maitsmisrakkude kepikesed. ● Lahustunud ained ärritavad kepikesi ja tekitavad maitserakkudes erutuse. ● Maitsmispungade läheduses on SEROOSSED NÄÄRMED, mille nõres suus olevad ained lahustuvad, me tunneme vaid lahustunud ainete maitset. ● KEELE SENSOORESED NÄRVIKIUD: - VII Näonärv N.FACIALIS - IX Keele-neelunärv N. GLOSSOPHARYNGEUS Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● Keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, üle terve keelepinna. - näsade külje peal - kiiresti süües ei jõua maitse pärale
d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed) Mitmetes eksokriinsetes näärmetes esinevad haralised kontraktiilsed rakud, mis sisaldavad müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast kuni 90 päevani Sidekude Mitmekesine mesenhümaalset päritolu kudede rühm. Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud
pehmesuulae alaservast kõri ülaservani glandulae linguales avaneb pärissuuõõnde ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega enamik seganäärmed toidu- ja õhuteede ristumine mukoossed suulae- ja keelejuurenäärmed - pars laryngea (hypopharynx) seroossed vallnäsade näärmed kõri taga ja ulatub külgedele recessus piriformis Suured süljenäärmed - Glandula parotidea ühendub ees kõrijuurdekäigu (auditus laryngis) kaudu kõriõõnega suurim, umbes 30g Limaskest
* tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11
Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk kepikestega, mis ulatuvad maitseaugukeste sisse. Lahustunud ained ärritavad neid kepikesi ja kutsuvad maitserakkudes esile erutuse. Maitsmispungakeste läheduses asetsevad erilised seroossed näärmed, mille nõres suhu võetud ained lahustuvad (kui nad on lahustatavad): maitserakkude basaalosi ümbritsevad maitsenärvide lõpmed. Nad võtavad maitserakkudelt vastu erutusi ja kannavad need rombaugu põhja. Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu.
- juha avanebsuuesikus ülemise teise molaari kohal - seroosnääre:sekreet on vedel (vesi, elektrolüüdid) 2) (ALA)LÕUAALULNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBMANDIBULARIS u 15g - mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid - juha avaneb suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel - seganääre: nii seroossed kui ka mukoossed näärmed (sekreet limarikas, viskoossem) 3) KEELEALUNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBLINGUALIS u 5g - suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülalpool - palju väikesi juhasid, mis avanevadsuupõhja keelealusel kurrul (päris-suuõõnes) - seganääre. 6 NEEL PHARYNX
kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist
osakonda, kus viidakse läbi angiograafia (veresoonte röntgenkontrastuuring). Raviks on operatiivne ravi, kus klipseeritakse aneurüsm või viiakse läbi koilism (aneurüsmi sisse viiakse väikesed traadist kerakesed). Patsient jäetakse lamamisreziimile, manustatakse valuvaigisteid ja rahusteid, spasmi profülaktika. Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu korduva ruptuuri oht. NEUROINFEKTSIOONID Meningiidid (ajukelmepõletikud): aseptlised-viiruslikud; bakteriaalsed, seroossed. Entsefaaliidid (ajukoepõletikud): viiruslik, bakteriaalne, algloomadest, seenpõletik. Müeliidid (seljaajupõletik): polomüeliit, transversaalne müeliit. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi Meningiidi võimalik infektsiooniallikas: keskkõrvapõletik, sinusiist, hambapõletik, kopsupõletik, koljupõhimikumurs, nahainfektsioonid. Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni
Analüüsides leukotsütoos, CRV tõus, vahel amülaasi tõus. Diagnoosimiseks valikmeetod on KT, UH tundlikkus 35-50%. Raviks perkutaanne, endoskoopiline või kirurgiline drenaaz, antibiootikumid. Ravimata juhtudel kõrge suremus. Pankreases samuti esinevad mutsinoossed tsüstid, mis on potentsiaalselt maliigsed ning nõuavad lisadiagnostikat: intraduktaalne papillaarne mutsinoosne neoplasm (IPMN), mutsinoosne tsüstiline neoplasm, soliidne pseudopapillaarne neoplasm. Esinevad ka seroossed tsüstid (seroosne tsüstadenoom), mis on healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne 18
annaabi.ee 
