vaenlasest Rootsist ja vallutada endale Läänemere idakallas, varem puudus Venemaa kaupmeestel soodne juurdepääs Euroopa turgudele. Peeter I Eesti ajaloos Eesti ajaloos mängis Peeter I suurt rolli Põhjasõjas, mis oli mõeldud Rootsi purustamiseks. Peeter I asus kõigepealt piirama Narvat, kus Rootsi väed purustasi Vene väed. Rootsi liikus oma vägedega Poola poole arvates, et Venemaa eikujuta enam ohtu, kuid Vene väed rüüstasid kindral Seremetjevi juhtimisel Eesti- ja Liivimaad ning 1704. aastal vallutasid Narva ja Tartu. Suures hirmus Karl XII ees lasi Peeter kõik Tartu elanikud küüditada ja linn täielikult purustada. 1709. aastal said Rootsi väed venelastelt Poltaava lahingus hävitavalt lüüa ja sellega oli Eesti ala saatus otsustatud.
vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa
piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa
teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30 000-mehelise väe vahel. Parajasti tõusnud aga lumetorm rootslaste selja tagant ja otse venelastele näkku ning viimased olid sunnitud põgenema Välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poole üle Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid
Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli väe lõplikult ning 1703 asutati venemaa uus pealinn Sankt Peterburg.Samal aasta korraldas Seremetjev Eestisse suure rüüsteretke,mida isegi ei proovitus takistada.Venelased läbisid kogu Eesti põhjast lõunasse .Sõjaga kaasnesid alatised saatjad nagu nälg ja taudid.1704
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal
septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23. septembril jõudis Narva alla ka Peeter I · 1700, oktoobri teine pool alustas Vene peavägi Narva ägedat pommitamist · 1700, 5. november Tallinnas maabus Karl XII koos vägedega · 1700, 7. november venelased korraldasid kolm edutut tormijooksu Jaanilinnale · 1700, 16. november kohtusid Rootsi väed Pühajõel rüüsteretkel oleva Boriss Seremetjevi ratsaväega, mida võideti · 1700, 19. november Karl XII lõi venelasi Narva lahingus · 1701, 9. jaanuar Karl XII korraldusega pandi alus siinsele maamiilitsale · 1701, kevad lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist, sõjategevus kandus Poola ja Leedu alale · 1701, 4. september tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29
Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine). Suvel vallutasid Taani väed osa rootsi valdusi Saksamaal. Rootsi kiire tegutsemine sundis aga Taanit rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, samal ajal tungis Boriss seremetjev Virumaale. Maad laastati armutult. Noor kuningas Karl XII tegutses oskuslikult olukorras. Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre. Teel kohtasid rootslased Pühajõel seremetjevi sõjaväge, nad löödi kerge vaevaga põgenema. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. 19 novembril rünnati ja võitsid Rootsi väed (lumetorm oli Vene vägedele vastu). Rootsi väed jäid talvituma Laiusele. 1710 aastal lahkusid Rootsi väed Eestist (Leetu ja Poola). Liivimaa jäeti kaitsta väikestele vägedele. Venelased saavutavad edu. Venelased koondasid Pihkvasse uued väed Pihkvasse. Nad
sõjaväega ja 10 suurtükiga maabus ta 16. oktoobril Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. Venelastele saabus korraga kaks ärevat uudist: August II Tugev oli Liivimaalt lahkunud ning oma vägedega Kuramaale talvekorterisse läinud ning Pärnus maabunud Rootsi armee oli teel Narva. Saanud teada rootslaste maabumisest Pärnus, saatis Peeter I luurele 5000 mehest koosneva ratsaväeüksuse Boriss Seremetjevi juhatusel. Karl XII juhatas Tallinnast teele asudes väge, kuhu kuulus kokku 10 537 meest. 13. novembril 1700 algas marss kindlustatud Tallinnast Narva. Rootslased pidid läbima venelaste poolt lastatud maa. Kõikjal oli mahapõletatud talusid ja külasid. Kuskil polnud hobustele sööta ega sõduritele toitu. Külm novembrivihm tegi sõdurid läbimärjaks ning nad olid näljased. Öösel läks vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal.
Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks.
Troonil kogenematu 15-a. Karl XI osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale. 1709. Poltaava lahingus (Ukraina) hävitati Rootsi väed lõplikult. 1710. kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn
Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased (Jahikull, Poeg-võistleja). 18.sajandi II poolel ilmuvad D
Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks. Udu katte all liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette
• Väike jääaeg 1550-1850 • Transiidikaubandus taandus • Orienteeriti viljakasvatusele (kliima soodustaks pigem loomakasvatust) • Suitsetamine 1660-1680 • Viin Rootsi aja lõpp – talude suurus langes, trantsiit ja linnad käisid alla, saagid väikesed, kõrtsimajandus, eluiga ca35a, veo- ja sõnnikuloomad, sunnismaisus, elanike enne suurt nälga 350tuhat. Vene aeg • 1699 Vene, Taani, Poola nälja all • 1700 algab sõda, Seremetjevi genotsiid • 1708 Tartu hävitamine • 1708, 1709 ikaldused ja katk • 1710, 1712 katkud Alles jäi 100-120 tuh inimest. Tulemused: • Reduktsioon tühistatakse • Kehtestub Balti aadli isevalitsus • Kehtestatakse Balti erikord o Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir 1739 Roseni deklaratsioon Muutuste taustasüsteem • Reisimine 17-18.sajand o Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene
teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30 000-mehelise väe vahel. Parajasti tõusnud aga lumetorm rootslaste selja tagant ja otse venelastele näkku ning viimased olid sunnitud põgenema Välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poole üle Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid
Johann Skytte Liivimaa esimene kindralkuberner, Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, tema palvel muudeti see üsna pea Tartu Ülikooliks. 26. Põhjasõda 1700-1721 (125-130). Põhjasõja kaart, peamised lahingud : Peeter I - Vene tsaar Põhjasõja ajal. Karl XII - Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. Narva lahing 1700 - Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormile võitsid rootslased. Sooritati rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei jätkatud sõjakäiku. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist
26. Põhjasõda 1700-1721 Lk. 125-130 Põhjasõja kaart, peamised lahingud (Peeter I, Karl XII, Narva lahing 1700, Erastvere lahing 1701, Kastre lahing 1704, Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal. *Karl XII- Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. *Narva lahing 1700- Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased. Pärast hiilgavat võitu sooritasid rootslased rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne alla
Ka nende maakondade piiride osas on toimunud teatavaid kosmeetilisi muudatusi, mis toimusid rahvusi silmas pidades, seda oli eelkõige vaja kohtutööks. 1710 aasta eel ja järel tuleb maakonnapiirid alles paika loksutada. 1704. aasta vallutatud alad liidetakse vastloodud Ingerimaa (hilisem Peterburi kubermag) kubermanguga. Kubermangu eesotsas oli Aleksander Danilovits Mensikov. Temast saab esialgu Ingerimaa kindralkuberner. Esimest korda puutub meiega kokku 1703- 04. aastal, et osaleda Seremetjevi kõrval Tartu ja Narva hõivamisel. 1710. aastal, kui siinsed alad lähevad Vene riigi koosseisu, siis päris kohe Eesti- ja Liivimaad ei taastata, vaid luuakse üldine kubermang, mille eesosas oli Mensikov. Mensikovi saatus pärast Peetri surma uue valitseja silmis tal soosingut polnud, oli sunnitud elama Venemaa eksiilis, Siberis. 1727 liidetakse Tartumaa taas Liivimaaga. Ainus, mis Ida-Virumaal jäi lahtiseks, oli Narva linna küsimus
annaabi.ee 
