· Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse ja rahujumalanna. · Kandis täisvarustust oda ja kiivrit, sageli käes Nike · Ateena tema järgi Apollon (Apollo) · Zeusi ja Leto poeg · Valguse-, ennustamis-, muusikajumal · Kandis endaga kaasas Lüürat. Artemis (Diana) · Zeusi ja Leto tütar · Apolloni kaksikõde
Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal Prometheus-titaan, kes kinkis inimestele tule Tempel-jumalate austamise koht Oraakel-ennustaja Müsteerium-rituaalne vaatemäng Alfabeet-tähestik Sofist-õpetlane Homeros-pime laulik(I ja O autor)
Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad Sentents- mõte tera või üld arusaadav tõdemus Annaalid- aasta raamatut ehk aastate järgi peetud kroonikad Antiik kirjandus- teerajaja euroopa kirjandusele Zeus-peajumal Hera-taeva-ja abielujumalanna Ares-sõjajumal Athena-tarkusejumalanna Apollon-valgusjumal Aphrodite-armastus-,ilu ja vijakusejumalanna Artemis-jahi ja loodusejumalanna Hades-surnute kuningriigi valitseja Hephaistos-tule-, ja sepakunstijumal Hermes-zeusi käskjalg Hestia-kodujumalanna Poseidon-merejumal Homerose eeposte tähtsus:kreeka ja kogu euroopa kirjandus hakkas peale homerose eepostest Tunnused:luulevormis,pikk,jutustav teos,maailma loomine,tegelased jumalad või müütilised olendid * kooli mingi 7aastaselt õpiti lugemsit keka muusika kirjutamine mate *teatri teke üldlevind arvamus: jumalatekultus ja relogoosedrituaalsed toimingud
· Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest · Hiiglased- kreeka mütoloogias inim ese keha ja maotaolise sabaga · Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja · Helios- Kreeka päikesejumal · Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg, sepakunstijumal · Hera- Zeusi abikaasa, kodukolde jumalanna · Herakles- Zeusi poeg, suurim Kreeka kangelane · Hermes- Zeusi poeg, jumalate käskjalg · Iason- Kreeka kangelane ja seikleja · Minotauros- Härja pea ja inimese kehaga koletis, kellele kreeklased pidid igal aastal ohverdama 7 poissi ja 7 neidu. · Odysseus- Trooja sõjas osalenud kreeka juht, mõtles välja Trooja hobuse, jõudis koju alles 20 aasta pärast · Paan- Lammaste,kitsede ja karjamaade jumal
patustajad olümplaste kohtu ette, ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde- Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkikem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. HEPHAISTOS (VULCANUS) Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. DEMETER (CERES) Põllunduse jumalanna. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et
Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne kangelane, kes oma naeruväärsuses inimestele seetõttu veelgi enam meeldis. Hera osa selles komöödias oli tüüpiline armukade naine, ,,kelle leidlikkus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreeklastele ohtralt lõbu ja lahutas nende meelt, nagu Hera teisikud seda
Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar)
Kogu tähtsam tegevus toimub ainult kahe- nelja päeva jooksul. Autor räägib osavalt, kuidas korraga õpetab Caldwell tundi Altoni linnakoolis, kuid samas oleks see nagu Cheironi õpetamine vanakreekas, kangelaste lapsi. Aga nende väheste päevade jooksul on Peteri ja Georgi elu täis sündmusi, mis õpetavad mõlemile elutõdesi. Raamatus on ka teisi vanakreeka mütoloogiategelasi: koolidirektor Zimmerman- peajumal Zeus; garaaziomanik Hummel- tule-ja sepakunstijumal Hephaistos; doktor Appleton- tervise-ja päikesejumal Apollon; võimlemisõpetaja Vera- armastusjumalanna Venus. Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi. Imelike vahejuhtumite tulemusena ei satu ta koos oma isaga koju kaks ööd.
Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hephaistos-( Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hermes-(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite , lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude
õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Herat peeti ka abielu- ja sünnitusjumalannaks (Eileithyia). Püha loom oli lehm ja teda ennast nimetati veisesilmseks, ta tunnuseks oli paabulind. Hepaistos/Hephaistos (Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid
läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (G. Fink 2000: 52, 119, 96, 286) 3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD Zeusil oli palju armukesi, nende naiste kõrval kellega ta juba abielus oli, seetõttu oli tal ka palju järglasi. Järgnevad armukesed ja järeltulijad on kõige olulisemad Kreeka mütoloogias. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid, keda nimetati antiikmütoloogias ilujumalannadeks. Nendeks olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad viibisid jumalate,
naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Hephaistos (Vulcanus) 13 Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad
Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Hephaistos (Vulcanus) Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus
Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks. Tema sümboliteks olid nool, oda ja hirv. Hephaistos (Vulcanus) Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks. 7
Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hephaistos Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad
kättemaksjana. Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hephaistos Hephaistos oli Hera poeg ning Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Seepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd.Osava sepana valmistas ta palju jumalatele relvi, sõjavarustust ja tema loodud oli ka Pandora. Töökojas on tema kõrval
vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike,
tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Herat peeti ka abielu- ja sünnitusjumalannaks (Eileithyia). Püha loom oli lehm ja teda ennast nimetati veisesilmseks, ta tunnuseks oli paabulind. Hepaistos/Hephaistos (Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli
Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge.
Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3. Milline tänapäeva riigi territooriumil asus Troojamaa? 4
annaabi.ee 
