PÖÖRDUVAD INHIBIITORID Mittekonkurentne inhibiitor- seonduvad mitte aktiivtsentrisse vaid kuhugi mujale, aga mõjutavad sellega ensümaatilist aktiivsust. PÖÖRDUVAD INHIBIITORID Ebakonkurentne inhibiitor- sarnanevad mittekonkurentse inhibiitoriga, ent seonduvad ainult ES kompleksiga. ENSÜÜMREAKTSIOONIDE INHIBIITORITEST Konkurentne inhibiitor- konkureerib substraadiga ensüümile sidumises. Mõju avaldub aktiivse substraadi seondumises osaleva ensüümi kontsentratsiooni alanemises. Ebakonkurentne inhibiitor-seondub ES kompleksiga, ei seondu vaba ensüümiga. Seega ei sega ES kompleksi moodustamist vaid ainult katalüüs. Harvaesinev, multisubstraatse katalüüsi korral. PROTEIINKINAASID · Proteiinkinaasid on ensüümid, mis katalüüsivad valkude forforülemeerimist, mille läbi reguleerivad nende aktiivsust. · Proteiinkinaasidel on kaks substraati: ATP- ja valksubstraat.
vananevale naisele. Juba varem on mitmed uuringud leidnud, et loomad, kelle söömine on piiratud, kuid siiski piisav, vältimaks alatoitumust, elavad kauem ja nooruslikumalt kui nende hästitoidetud liigikaaslased. Samuti õnnestus teadlastel tuvastada geen, millega manipuleerides jõuti samadele tulemustele kui kalori vaese dieediga. Nii paranes munarakkude kvaliteet ka tavalise toitumisega vananevatel loomadel. • Ka spermatosoidi ja munaraku omavahelises seondumises on oluline osa valkude küljes olevatel suhkruahelatel.
1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1
1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1
suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel. Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg.
samasugust antigeeni, siis tekib immuunvastus sellele palju kiiremini ja efektiivsemalt. Sellega seletatakse ka seda, miks osasid haigusi põetakse ainult üks kord elus (tuulerõuged näiteks). Sellel põhineb ka vaktsineerimine. Antikeha ja antigeeni liitumist seletatakse luku ja võtme ideena, kus võti on antigeen ning lukk on antikeha. Sidemed, mis hoiavad antigeeni antikeha küljes on mittekovalentsed. Erinevad sidemed tagavad, et antigeen oleks tugevalt seotud antikehaga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Kovalentset sidet antikeha-antigeeni reaktsioonis ei teki. Antikeha afiinsus on reaktsiooni tugevus antigeeni epitoopi ja antikeha liitekoha vahel. See on antigeeni ja antikeha vaheliste tõmbe- ja tõukejõudude summa. Eristatakse viit antikehade klassi: IgG, IgA, IgM, IgD ja IgE. Eri klassi kuuluvatel antikehadel on organismis erisugune funktsioon. Nad erinevad omavahel raske ahela poolest.
Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi. Vingugaas (Carbon Monoxide) Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2...20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Arseen (Arsenic - mürk) Arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Et arseenimürgistusel puuduvad iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mida on kasutatud ajalooliselt
Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg . Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi
Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg (vt. lisa 2). Esmapilgul ei
transkribeeritakse mRNA. Modimise tagajärjel saab see tuumast väljuda, misjärel toimub valgu süntees. rRNA ribosoomne RNA. Ribosoomne RNA on valgu sünteesisaidiks. Ta seostub mRNA molekuli ühte otsa, liigub geneetilist koodi lugedes kuni mRNA teise otsani. rRNA kaudu toimivad ravimid Toimivad bakteri RNA molekulidele, mõjutades translatsiooni. Aminoglükosiidid (gentamütsiin, kanamütsiin, neomütsiin) toime seisneb seondumises bakteri 16S rRNA-le, millega kaasnevad vead koodi lugemises mRNA-lt ning seeläbi bakteri eluliselt oluliste valkude sünteesi pärssimise või mutantsete valkude akkumulatsioonis bakteri membraanis. TUlemusena memrbaani barjäärifunktsioon häirub ning rakk lüüsub. EI seostu inimese 18S- rRNA-le, siis on toime selektiivne. mRNA kaudu toimivad ravimid Antisenss ravimid seisnevad oligonukleotiidide kasutamises mRNA translatsiooni takistamiseks.
moodustumise. · Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. · Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Vitamiin K normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid: Need on normaalsete metaboliitide struktuuranaloogid, mis asendavad metaboliiti seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita normaalse metaboliidi rolli. Vitamiin K antimetaboliidid on kumariinid, mis blokeerivad mitmete verehüübimisfaktorite tööd. Vitamiinide vaenlased Alkohol, liigne kohvijoomine, suitsetamine, teatud ravimid, nt antibiootikumid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, teatud tervisehäired, ühekülgne toitumine. Naha ja tervise heaolu sõltub vereringe toimimisest. Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda.
o Platsenta ei lase piisavalt vit K lootesse o Soole mikrofloora pole piisavalt väljakujunenud ja võimas o 1 l rinnapiima = 1-2 mikrogrammi K-d (vajadus 4-5 mikrogrammi/ööp) Tunnused: · Vere hüübimise aeglustumine · Sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast · Verevalumid, vere hüübimishäired (hüpoprotrombineemia) Vitamiin K talitlust takistavad tema antimetaboliidid kumariinid (asendavad metaboliit seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita metaboliidi rolli). Häirivad vitamiini kofaktori rolli. Blokeerivad mitmete verehüübimisfaktorite tööd (kasutatakse ka ravimitena trombooside profülaktika ja ravi puhul) Allikad: · Kalasaadused, roheline tee, kapsas, spinat, herned, linnaseleib, rapsiõli Kasutamine: · Hemorraagia, osteoporoos, maksatsirroos, Crohn tõbi, hepatiit, alkoholism, luumurrud, menstruatsioonihäired
ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse tekkinud tromb, et peatada trombi liiga suureks ja probleemseks muutumine. Gangreen on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni või muu koekahjustuse tagajärjel. Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik
Võimalik, et nende viiruste puhul kujutab seondumine siaalhappe jäägile rakule seondumise esimest etappi ning sellele järgnevad interaktsioonid teiste retseptoritega; - mingit muud, siiani identifitseerimata retseptorit (suurem osa inimese rotaviiruseid). Võimalik, et ka nende rotaviiruste seondumine rakule on mitmeastmeline protsess, mille käigus leiavad aset interaktsioonid erinevate retseptoritega. Rotaviiruse antiretseptor on VP4 (hemoglutiniin), kuid seondumises rakule osaleb ka VP7 glükopropteiin (seondab teist retseptorit?). Rakku ja tsütoplasmasse sisenemise mehhanismid on rotaviirustel sarnased reoviiruste vastavatele mehhanismidele, v.a. asjaolu, et rotaviiruste sisenemine endosoomidest tsütoplasmasse on pH-sõltumatu. Selle asemel on sisenemine rakku sõltuv Ca2+ ioonidest: endosoomides valitseval madalal Ca2+ kontsentratsioonil toimub rotaviiruse virioni väliskihi dissotsieerumine. 3.2.5. Transkriptsioon
määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Antikehad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel 8 antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seegabivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See
transport, viburid ja ripsmed). Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure
koosneb viiest subühikust: 2, , ' ja . Seondudes kuuenda subühikuga, - subühikuga, moodustub RNAP holoensüüm, mis on võimeline initsieerima transkriptsiooni. RNAP ' subühik (rpoC) sisaldab osa aktiivtsentrist, mis sünteesib RNA-d, see subühik vastutab ka DNA-ga ja äsjasünteesitud RNA-ga mittespetsiifilise seondumise eest. RNAP subühik (rpoB) sisaldab ülejäänud aktiivtsentrit, mis on RNA sünteesiks vajalik ning osaleb samuti DNA ja RNA-ga mittespetsiifilises seondumises. RNAP subühik (rpoA) on RNAP kahe koopiana, N-terminus vastutab RNAP assambleerumise eest ning C-terminus on oluline UP- elementidega seondumiseks ning regulaatorvalkudega seondumiseks. RNAP väikseim -subühik (rpoZ) on oluline RNAP assambleerumisel, aitab '- subühikul seonduda 2 subühikutega ning stabiliseerib RNAP-d. Lisaks assambleerimisele, osaleb -subühik ppGpp vahendatud transkriptsiooni regulatsioonis. RNAP, millel puudub -subühik, on ppGpp suhtes tundetud ega
annaabi.ee 
