9 -- , . , , , . , , . 27 1756 , . . , . , , . . «Versuch einer gründlichen Violinschule» ( ) 1756 -- , , . , . ( ) , , , , . 1762 , , , , , , , . , , , . 1763 . II «La Finta semplice» ( ), , 12 , , , . 17 , 4 , , 13 , 24 , . 1779 . 26 1781 «». . « » («Die Entführung aus dem Serail»), II 1782 , , . , . , . , , , , ( ). «L'oca del Cairo» (1783 ) «Lo sposo deluso» (1784 ) . 1783--1785 6 , , . «Davide penitente» ( ). 1786 , . « »,
Wolfgangus Theophilus Mozart, war ein deutscher Komponist zu Zeit der Wiener Klassik. Wann und wo ist der Mozart geboren und gestorben ? Wolfgang Amadeus Mozart ist am 27.Januar in 1756 geboren. Er ist in Salzburg geboren. Wolfgang Amadeus Mozart ist am 5. Dezember in 1791 in Wien gestorben. Mozarts bekannteste Opern Wolfgang Amadeus Mozarts bekannteste und interessanteste Opern sind "Die Zauberflöte" "Idomeneo" und "La finta semplice". Die Fakten Wolfgang Amadeus Mozart starb am Montag dem 5. Dezember in 1791 gegen ein Uhr früh in seinem Haus in Wien. Mage ich die Musik? Ich mag Mozarts Musik nicht, denn es ist zu altmodisch. Aber ich mag PopMusik. Fotos Video http://www.youtube.com/watch?v=-DWxYcYCtA8 Danke für die Aufmerksamkeit!
Gli elementi necessari per la formazione di una frase sono: a) l'argomento (un nome o la parola in funzione nominale) o sintagma nominale b) predicato (un verbo) o sintagma verbale. Il verbo costituisce la parte essenziale del discorso: ad ogni predicato corrisponde dunque una frase- ogni frase contiene un solo verbo. Frase= sintagma nominale (Paola) + sintagma verbale (è partita) Ogni enunciato può presentare, rispetto alla forma più semplice, anche delle espansioni o complementi, parole che si ,,appoggiano" al verbo. Frase= sintagma nominale (il prof) + sintagma verbale (spiega) + espansioni (agli alunni + una nuova regola) Possiamo avere quindi: a) la frase minima, costituita soltanto da soggetto e predicato: Daniele legge b) la frase complessa, costituita da soggetto, predicato ed espansioni: la mamma racconta a Laura una fiaba ogni sera
Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult < Crescendo- valjenedes > Diminuendo- vaibudes, kahanedes
Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis on sageli seotud loodusaistingutega *Suur tähelepanu kõlale *Õhuliste ning õrnade kõlavärvidega ("Allikas") Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel
Rohked reisid olid lastele väga kurnavad, nad põdesid korduvalt raskeid haigusi, mis peatasid reise mitmeks kuuks. 1766.a. jõuti tagasi Salzburgi. Mozart sai nüüd tõsisemalt heliloominguga tegeleda, milleks oli intermeedium "Apollo ja Hyacinttus" 1967.a. asuti elama Viini, kus Mozart kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Teismeeas sai ta selgeks klaverimängu, viiuli ja klavessiini mängimise. 1768 lõpetas ta oma esimese ooperi : La finita semplice. 17701773.a. tegid isa ja poeg 3 edukat reisi Itaaliasse. Mozarti võeti seal vastu kui tippheliloojat. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. Bologna Muusika Akadeemia võttis Mozarti oma auliikmeks, seal õppis ta kuulsaima muusikaõpetaja Samarantsi juures. 1772.a. tuli Salzburgis võimule piiskop Coloredo, kes oli väga range ja nõudlik inimene, ta nõudis Mozartilt täpset teenistust. Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70
Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel . Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel . Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane
Teose III osa on kaunis ja lüüriline. Sellise helikeelega teose ilmumine keset sõda, oli tolleaegsete kuulajate jaoks ootamatu. 1978. aastal valmis neljanda sümfoonia põhjal uus, tihendatud redaktsioon. 7 Rootsi-perioodi sümfooniad: · V sümfoonia h-moll (1946) · VI sümfoonia (1954) · VII sümfoonia (1958) · VIII sümfoonia (1966) · IX Sinfonia semplice (1969) · X sümfoonia (1973) · XI sümfoonia (lõpetamata) Viies sümfoonia sai õpetatud 1946. aastal. Sümfoonia kuulub Tubina esimeste Rootsi-perioodi teoste hulka. Teos on väga dramaatiline ja on üks olulisemaid töid Eesti sümfoonilises muusikas üldse. Ühes intervjuus on helilooja öelnud, et sümfoonia kajastab Eesti sõjasündmusi. Teos lähtub eesti rahvaviisist "Meil aiaäärne tänavas". Kuues sümfoonia valmis 1954. aasta detsembris. Tubin alustas sellega juba 1952
hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis! Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed. Esiettekanne Tallinna kitarrimuusika päevadel 1996 (Tiit Peterson, ERSO, Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks
See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel". Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 pasunat, 4 sarve, 3 tropmetit, 3 trombooni, tuuba, timpanid, taldrikud, triangel, tamburiin, keelpillid. I osa- tempo guisto- adagio non troppo II osa- Allegro- Andante un poco tranquillo- Allegro Sümfoonia nr. 6(1924-25)- ,,Semplice". Ei ole dramaatiline, kuid võib kuulajale võõrastavalt mõjuda. See on tema sümfooniatest kõige kirjeldamatum, kuid selle kuulamine annab väga väljakutsuva ja paeluva elamuse. I osa- Tempo guisto II osa- Allegretto(humoresk) III osa- Adagio IV osa- Allegro Selle sümfoonia kirjutamise ajal pidi ta veel toime tulema ka südamerabandusega, 5 kuid suutis teose siiski lõpetada. Nielsen kirjutas väga vähe teoseid soolopillidele
Sümfoonia nr 2 "Legendaarne" h-moll 1937 Sümfoonia nr 3 ("Heroiline") d-moll 1940–1942 (rev. 1968) Sümfoonia nr 4 "Lüüriline" A-duur 1943 (rev. 1978) Sümfoonia nr 5 h-moll 1946 Sümfoonia nr 6 1952–1954 (rev. 1956) Sümfoonia nr 7 1955–1958 Sümfoonia nr 8 1965–1966 Sümfoonia nr 9 "Sinfonia semplice" 1969 Sümfoonia nr 10 1973 Sümfoonia nr 11 (1. osa lõpetanud K. Raid) 1981–1982 Lavateosed ballett "Kratt" (1938–1940, 2. versioon 1940–1941, 3. versioon 1959–1960) ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) Instrumentaalkontserdid Viiulikontsert nr 1 (1942) Viiulikontsert nr 2 (1945)
Teine osa, nagu nimigi ütleb, oli aeglane. Menuetis oli kuulda peenet rütmilist mängu. Järgnes tagasihoidlikum, stabiile lähenemisviis ja selgepiirilised fraasid. Viimane osa meenutas esimest osa. Erinevad teemaliikumised käisid läbi orkestri. Sümfoonia nr 7 on Mozarti esimene teos antud zanris, kus ta kasutab trompeteid ja timpaneid ning seda teatakse oma märkimisväärse orkestrikõla säravuse poolest. Hilisemalt seatud Mozarti poolt avamänguks ooperile ,,La finta semplice". Viimane teos enne Haydini loomingu tutvustamist oli Mozarti Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775) Solist oli Kädy Plaas. Teost iseoomustab tohutu energeetilisus ja positiivne energia. Solist ja orkester tegid jälle vapustava koostöö aaria esitamisel. Peamine vahe Mozarti kahe (sellel kontserdil esitatud) aaria vahel on see, et esimene ,,A Berenice" kuulub väga varajasse Mozarti loomingusse, see on kirjutatud 11-aastaselt ning
ning kasutas küllaltki palju polüfoonilisi võtteid. Tema muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose, kuid esiplaanile jäi siiski ooper. 4 Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas ta Viini õukonnateatri tellimusel, kuid see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu. Paneb hämmastama fakt, et 12-aastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri. Tähtsaimad tema ooperitest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan" (1787), "Cosi fan tutte" (1790) ning "Võluflööt" (1791). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust, kus tegevuspaigaks on nii antiik- kui ka muinasmaailm
koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas ta oma esimese. 1767.aasta kevadel kirjutas Mozart Salzburgi ülikooli iga-aastasele üliõpilasetenduste väikese ladina keelse ooperi ,,Apollo ja Hyacinthus" Oma esimese täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" ehk ,,Teeseldud lihtsameelsusele" kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi lavastamata kohalike muusikute intriigide tõttu, kes nägid Wolfgangis ohtliku võistlejat. Isegi, kui teada, et Mozarti viiulisonaate trükiti Pariisis juba siis, kui Wolfgang polnud veel kaheksa- aastanegi ja tema esimesi sümfooniaid esitati Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb
6. 2.viiuli sonaat ja 2.klaverisonaat, ühine motiiv. ,,Virmaliste" motiiv. Tema loomingus stiilipööre: Ladina-Am tantsurütmid. 7. Programmilise muusika vastand, kirjeldatakse kui absoluutne muusika. Kasutab dodekafooniat, 12 helitehnikat. 8. Suurele orkestrilke kirjutatud, peamine tselesta. Kõige ekspressiivsem. Nimetatakse ka hümniks iseendale 9. Alapealkirjaga ,,Sinfonia semplice". Väiksem koosseis, lankoonilisem, üks lüürilisemaid sümfooniaid. 10. Erandlik, tellimustöö, 1.osaline. Eepiline, tõsine, pingerikas. Istrumentaal kontsert, tema lemmik: viiul. Balalaikakontsert, klaverikontsertiino. Enamasti on teosed loodud kellegile, kas tellitud või mitte. Reekviem langenud sõdurite mälestuseks Meeskoor, altorel ja löökpillid. Mittetraditsiooniline. Väga isiklik, kasutab Underi ja Visnapuu luulet. GUSTAV ERNESAKS
Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures tuleb mõista, et meloodiaga kaasnevad ka virtuoossed kaunistused. Rossini ,,firmamärgiks" peetakse sageli ka pikki crescendosid orkestris (kusjuures sama rütmimotiiv kordub kogu aeg), aga see esineb juba varasemates itaalia ooperites ning ulatub tegelikult tagasi Mannheimi sümfooniaheliloojate koolkonda (18. sajandi keskpaik ja teine pool). 16
Sirp ja Vasar, 10 December 1976. XVIII. THE SEVENTIES. THE NINTH SYMPHONY OF EDUARD TUBIN. THE CREATIVE EVOLUTION OF ARVO PÄRT. In the Eighth Symphony of Tubin, the increasing tragic tone that was driving out optimism, noble feelings and lyrics was clearly observable. But the composer overcame his inner crisis and after some time began to see bright colours in reality. A clear example of this is his Ninth Symphony (1969)1. Tubin himself entitled it Sinfonia Semplice, arguing: …why should I not be able to write a light and simple symphony as well as Shostakovitch? But in reality this two-movement work is very concentrated and complicated; its simplicity is only seeming. The characteristic features are broadly epic, lyric with an elegiac tinge and lacking in the tragic. The dramatic episodes do not take the upper hand. The work, standing in close relation to life, bears at the same time a stamp of introspection. The
annaabi.ee 
