Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
sissejuhatus semiootikasse thomas a sebeok: signs. an introduction to semiotics daniel chandler. semiotics the basics John deely. basics of semiotics Winfried Noth. Handbook of semiotics, üks juhtivaid saksa ja brasiilia semiootikuid. Umberto Eco. Ta theory of semiotics ch morris. foundations of the theory of signs. 1. ASJAD JA JÄLJED 2. jälg ja peegeldus 3. asjad ja märgid märka märki Ch. W. Morris Semioos: M-D-I-T-K märk tähendus interpretaator tõlgendus kontekst Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seadus...
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
· Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) · Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad k...
Nimetamise funktsioonid kaasaegses tarbimisühiskonnas Tänapäeva kapitalistlik ühiskond põhineb tootmisel ja tarbimisel. Igaüks üritab midagi müüa: kas mingit teatud toodet, teadmisi või oma keha. Kuna turul on väga palju sarnaste omadustega tarbeesemeid, tekib tarbijal palju valikuvõimalusi, mistõttu tekib tootjate vahel konkurents ning oma toodet üritatakse teistest samalaadsetest kuidagi eristada ning tarbijale ahvatlevamaks muuta. Pärisnimega tähistatakse objekti, olenemata tema omadustest, üldnimega tähistatakse objekti, millel on kindlad omadused. Üheks tootjate eesmärgiks ongi luua oma tootele imidz, et see on tarbijale kõige vajalikum ning et toote pärisnimega hakatakse kutsuma üldnimetust. Näiteks saapad on esemed, mille tähtsaimaks omaduseks on see, et nad käivad jalga ning on mõeldud jalgade kaitsemiseks. Botased on aga pärisnimega esemed, millel võiks mis iganes omadused olla, kuid antud Botaste omaduste tõttu võib neid saa...
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn.
Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel · Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja Kultuur/subkultuur keskkond, milles märgid ja koodid toimivad;
10 Kasutatud kirjandus Andermahr, S., Lovell, T., Wolkowitz, C. A GLOSSARY of Feminist Theory, London, A Hodder Arnold Publication, 2000 Ashcroft, B., Griffiths, G., Tiffin, H., Post-Colonial Studies: The Key Concepts. New York, Routlegde, 2007 Chamberlain, L., "The Metaphorics of Translation", Translation Studies Reader: 2nd edition, USA and Canada, Routledge, 2004 Cobely, P., Jansz, L. Juhatus semiootikasse, Tallinn, Koge ja Balti Raamat, 2002 Deely, J. Semiootika alused, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009 Humm, M., The Dictionary of feminist theory, Hertfordshire, Prentice Hall, 1995 Kõnno, A., Randviir, A., ,,Mis on semiootika, tõepoolest?" Acta Semiotica Estica I, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001 Lepik, P. Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007 Liljeström, M. & Koivunen, A., Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimuseni,
mitte tekst iseenesest, tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks (Juri Lotmani hilisemad tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus.
Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor) F. de Saussure "Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikuid kõnesündmusi ehk parole-sündmusi" (P. Cobley, L. Jansz. Juhatus semiootikasse) Tähistaja ja tähistatava seos on tinglik, meelevaldne. Formalistid: Juri Tõnjanov "Kirjanduslik fakt", "Kirjanduslikust evolutsioonist": kirjandusliku süsteemi mõiste. Kirjanduslik "evolutsioon" on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine Saussure'i "sünkroonsuse" ja " diakroonsuse" vastandamise kriitika Tõnjanov, Jakobson: "dominandi" mõiste Viktor Sklovski: "Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine
Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2012 Umberto Eco. A Theory of Semiotics. Bloomington, 1976
. Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis)
mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus.
kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003 lk 100-118 ,,Ajaloo ööpoolel" 2010 1. Asjad ja jäljed Jälg on kõige elementaarsem märk. Indiaanlased panevad kõndided esimesena maha päka. Et saada teada, mida tähendab märk, peab olema objekt, mis märgi jätab ja see jälg olema eraldatud. Lisaks jäljele on oluline, millisel põhjal see märk on (mida jätab/ kus jätab/ jäg ise)
annaabi.ee 
