ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ning see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus monetti stiil vabamaks näiteks renessanssmonett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida viljeldi keskaja lõpul. Kadunud on napi tekstiga tenor, selle asemel hakkavad erinevad hääled ühte ja sama teksti kasutades üksteist jäljendama. Monetti kui zanri kohtame veel barokiajastulgi .
ülemine hääl näiteks prantsuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmotetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmotetis kolm häält. Tõenäoliselt esitat motette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhäält lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Motette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam laulma ka väljaspool kirikut ja see zanr kujunes tolle aja ärksamate inimeste seas omamoodi seltskonnalauluks. Aja jooksul muutus moteti stiil vabamaks näiteks renesanssmotett on juba hoopis teistsuguse ülesehitusega kui see, mida viljeldi keskaja lõpul. Kadunud on napi tekstiga tenor, selle asemel hakkavad erinevad hääled ühte ja sama teksti kasutades üksteist jäljendama. Motetti kui zanri kohtame veel barokiajastulgi.
· Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7.saj tulid kasutusele esimesed märgid meloodia kirjapanekuks, milleks olid neumad. · 10.saj tuli kasutusele esimene noodijoon. Määras kindlaks FA-noodi. · 11.saj jõuti 4 noodijooneni. · 13.saj loobuti neoumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. · 14.saj esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. saj hakati kasutama tänapäevat noodikirja.
olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus
Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13. Saj lõpul keelati siiski motetizanr kirikus, põhjuseks toodi kompositsiooni keerukus, mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet kanda liturgilist teksti. Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalauluks(musica reservata), kuni ta 15. Saj kirikusse tagasi jõudis. 7. Muusikateooria keskajal Muusika oli koolisüsteemis kõrgeim ja suurima üldistusastmega teadus . Muusikas eristati kolme suurt kategooriat: 1) Musica mundana universumi muusika. Käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises. Inimese kõrv seda ei kuule. 2) Musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese ja mikrokosmose harmooniat.
Giorgione: maalis esimese aktimaali. Tuntumad teosed : Äike . 14. sajandi muusika Prantsusmaal . ARS NOVA ( uus kunst) Mensuraalnotatsioon ( menusra- mõõt) - täpsetele matemaatilistele suhetele tugivnen rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja taktimõõte. 14 sajandi kõige keerukam zanr oli motett. Motett on sündinud 13 saj. organumist, iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst. 13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga
Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja.
13.saj oli juba rohkem mitmehäälsete laulude liike, neist olulisem oli Prantsusmaal motett (pr k sõna). Kompositsioonitehnika oli sama, mis organumil. Moteti alumisele gregooriuse koraali meloodial põhinevale häälele lisati algul erinevaid lad k vaimulikke luuletekste, hiljem aga ka emakeelseid ilmalikke luuletekste, isegi armastuslüürikat. Saj lõpul keelati moteti laulmine kirikus, kuna see oli sinna toonud liig-ilmalikke meeleolusid. Seejärel muutus motett haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15.saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis. Muusikaga olid keskajal seotud ka kaht liiki lavastused. Liturgiline draama – algselt piiblistseeni etendamine jumalateenistusel. Süžee esitati ladina keeles ühehäälselt lauldes. Põhines gregooriuse koraalidel. Hiljem eraldus draama järjest liturgiast ning muutus iseseisvaks etenduseks. Müsteerium – vaimulik etendus ilmaliku elemendiga, liitusid olustikulised pildid rahva
Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse 'motett'. Peagi lisandus motetile veel hääli, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mille ühes hääles põhimeloodiana gregooriuse laul. Ka rütmipilt muutus tihedamaks. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus ilmaliku sisu pärast, aga ka kompositsiooni keerukuse tõttu. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett kirikusse tagasi, kõikides häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13. sajandil uue notatsioonisüsteemi. Iga noot ja paus sai kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted
häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Kölni Franco: -kaotas neumad
kiriku võitluse moteti vastu ja 13. Sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja ,,kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. · Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Noodikirja areng · Kuna laule koormati nii palju, hakati olulisemaid laule kirja panema. · 7. sajandil tulid neumad ehk märgid, millega pandi noote kirja, nende abil tähistati rütmi ja meloodia liikumise suunda. · 10. Sajand tuli kasutusse esimene noodijoon, see oli punane ja tegi kindlaks Faa noodi. · 11. Sajand jõuti nelja noodijooneni, need olid värvilised ja tekkisid seoses.
Arvutused ja ratsionaalsus heliloomingu alused. Vitry' kohta on Petrarca öelnud: Ainus tõeline prantsuse poeet. Kirjutas motette, chansone, säilinud vähe (5 motetti ,,Roman de Fauvel'is") 14. saj. prantsuse muusika zanrid: kõige tähtsam ja keerukam on motett, veel on rondeau, virelai, lai jne. Motett sündinud 13. sajandil organumist vaimuliku teosena iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst 13. sajandi jooksul väljub kirikust saab prantsuse seltskonnalauluks on mitmehäälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul (alumises hääles tenoris gregooriuse laul), sajandi lõpul kirikus (paiguti) keelatakse 14. sajandil, Vitry' ja Machaut' loomingus on mitmehäälne mitmetekstiline ilmalik laul 15. sajandist tänapäevani on mitmehäälne vaimulik laul 14. sajandi prantsuse muusika kõlab veel suhteliselt teravalt:
Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum) ladina keelne vaimulik tekst. Kolmandaks hääleks (triplum) prantsuse keelne ilmalik tekst, mis oli tavaliselt meeleline. 13. saj. lõpul keelati moteti laulmine kirikutes motett oli muutunud kompositsioonilt liiga keerukaks (topeltmotett), teksti raske jälgitavus, ilmaliku teksti sobimatus kirkusse motett ei olnud enam liturgiline laul ja siitpeale muutus ta haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24. Muusikateooria keskajal muusika osa keskaegses koolisüsteemis, muusika seosed teiste teadustega, muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70) Muusika oli koolisüsteemis, mis koosnes kahest õppeainete tsüklis. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. Muusika kategooriad keskajal:
Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja.
Nii vöiks seda vastandite põimumist pidada gooti ajastule väga iseloomulikuks püüdeks näha kõiges üht lahutamatut tervikut. 13. sajandi lõpul keelati siiski ajapikku motetizanr kirikus. Põhjuseks toodi eelkõige kompositsiooni keerukus, mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. Siitpeale muutus motett tükiks ajaks peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15. sajandil kirikusse tagasi jõudis. Gooti ajastu motetis muutus muusika rütmipilt tunduvalt mitmekesisemaks ning 1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi ( nootide kirjapanemise viis), mis oma põhialustes on tänaseni käibel.. Muusikateooria keskajal Keskajal arutlesid teooriatraktaadid mitte üksnes muusika reeglite, vaid vähemalt samavõrra ka muusika sügavama olemuse üle. Muusikalistele reeglitele ei antud
motett. Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks. Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja
Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui
annaabi.ee 
