Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil
söödav. Korellat kasutatakse paljudes kreemides ja ravimites. Korellat on lihtne kasvatada. Korella on üherakuline rohevetikas, korella on kera kujuline ja koppvetikast väiksem. Korella on oma suuruselt 2-15um tema suurus oleneb keskonnast. Korella paljuneb easting. Korellat on ainult tulus kasvatada kus on piassava päikesevalgust ja viljakat põllumulda, korella kasvab peamiselt märjalmaapinnal,veekogudes, lamblike talluses ning alamate selgrootutega. Lehtadru Lehtadru kasutatakse palju Hiinas ja Jaapanis. Lehtadru nimetatakse sagely merekapsaks on tuntud ka ravimtaimena. Lehtadru sisal dab rohkesti joodi. Teda kasutatakse sageli kilpnäärme suurenemisel ravimina. Lehtadru liike on teada 30tk mitmeid neist ttarvitatakse toiduks ja töötsies. Elab peamiselt atlandi -ja vaikse ookiani põhja pool elab peamiselt 8-30 meetri sügavusel soojades vetes maksimaalselt 120m sügavusel. Agar Ladina keelne nimetus Furcella
Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella.
Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.
Praegune Eesti loomastik on kujunenud tõenäoliselt täielikult jääaja järel, nii et ta on suhteliselt noor. Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on tõenäoliselt toimunud mitme lainena erinevatest suundadest ning on tihedas seoses taimkatte arenguga. Eesti veekogude fauna kujunemisel on olulist osa mänginud Läänemere areng. Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase tundrataimkatte teket. Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas Eestisse tungima soojalembesemat faunat, algul kagu suunast (Eurosiberi komponent), hiljem edelast peamiselt Lääne-Eesti ja saarte kaudu (Lääne-Palearktiline komponent). Sub-
Kesknärvisüsteemi osad - pea- ja seljaaju - paiknevad vastavalt ajukoljus ja selgrookanalis. Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam arenenud. KASUTATUD ALLIKAD www.koolielu.ee et.wikipedia.org bio.edu.ee www.miksike.ee
tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. ·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused, Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid-
veel kolmas kurn juuli alguses. Pesas on 5 8 valkjat, pruunide ja tumehallide tähnidega muna. Peaaegu igas kurnas on üks või kaks muna teistest heledamad ja hõredama tähnistusega. Toidulaud. Seemned, putukad, väikesed selgrootud, taime pungad. Külastab lindude söögimajakesi. Põldvarblane toitub maapinnal, saba tihti tõstetud asendis. Poegi toidetakse peamiselt putukatega ja teiste väikeste selgrootutega. Alates neljandast elupäevast hakatakse poegadele ka seemneid tooma. Arvukus. Maailmas üks arvukamatest linnuliikidest. Euroopas 15.000.000, Eestis 50.000 100.000 haudepaari
CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora LEVIK: mere- ja magevees, maismaal LIIKIDE ARV: üle 100 000 PALJUNEMINE: suguline, suguta EHITUSE ERIPÄRAD: - väga mitmekesise välimusega - iseloomulik 3 elundi olemasolu: mantel, jalg, hõõrel - bilateraalsümmeetrilised - keha pehme, lülistamata - koda koosneb mitmest kihist - vereringe avatud (va peajalgsed) - kõige kõrgemalt arenenud NS võrreldes teiste selgrootutega ANATOOMIA JOONIS: (tigu, karp, peajalgne) 24 KLASSIDE VÕRDLUS: Karbid Peajalgsed Teod Lasnjalgsed Soomuslimused Kojaks 2 Pea ja kere Mitmekesise kujuga Karpide ja tigude Elavad tõusu mõõna poolmest karp vahepealne piirkonnas
-Fosforiit, keemiatööstuses, väetisena. geoloogiateadusest. Tegeleb kivimite vastuvõtlikkus rikkalik ja vormirohke, kuigi piirdus ainult Suuremad maardlad on Tsitre, Rakvere. Ainult liigestamisega nende absoluutse või suhtelise *Karrotaaž (puuraukudes), gamma jt selgrootutega. Leidus koralle, sammalloomi, Rakvere on väärt mainimist tegelt, muud on vanuse (tekkimise aja) järgi. Kasutab teiste *Mikropaleontoloogia molluskeid, käsijalgseid, okasnahkseid, ainult kuni 2 m sügavad kihid. suunande (bio, lito, kemo, magneto) *Sageli eraldi põhikivim ja lahustumatu jäägi lülijalgseid, st peaaegu kõik tänapäevaste -Lubjakivi
Sisaldavad vähe proteiine, süsivesinikke. Sisaldavad blokeerivaid ühendeid (fenoolid). C/N suhe on 35…50(60). II rühma kuuluvad tarn, villpea, pilliroogu ning säilib turbalasundina 20…30%. Tekkinud orgaaniline mass sügisel sureb ja algab lagunemine. Lagunemiskiirus sõltub: Temperatuurist (sügavamal on ~10 kraadi ja orgaanika ei lagune) Niiskusest Aereeritusest Happesusest Taime keemilisest koostisest Lagunemisprotsess toimub sümbioosis mikroorganismidega, selgrootutega. Kogu lagunemisprotsess on lühiajaline, toimudes kuni 40 cm sügavusel. Allpool on liiga jahe. 2…3 aastaga on protsess lõppenud. Edaspidi toimub tihenemine akrotelmi osas. Lagundamist alustavad bakterid koos selgrootutega. Selgrootud peenestavad massi. Nende ekskrementidest saavad mikroorganismid toitu. Võitlus käib lämmastiku pärast. Valdav osa on ammooniumivormis, sest keskkond on happeline Tselluloosi söövad bakterid. Kõige lõpus on mikroseened
milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Tüsedus võib küündida mõnest cm kuni mitme meetrini. See jagatakse osadeks, vastavalt tekkele ja tähtsusele olulisemate mullaprotsesside ja funktsioonide reguleerijana. Osad: detriosfäär, risosfäär, porosfäär. Loomade tegevusega seotud sfäärid: drilosfäär, termitosfäär, mürmekosfäär jne. 26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%
ajal käsitletakse selgrootutena heterotroofseid protiste ja seljakeelikuta hulkrakseid heterotroofe. Käesoleval ajal käsitletakse Eestis ja ka mitmel pool mujal maailmas selgrootutena seljakeelikuta hulkrakseid heterotroofe. Tegelikult on piirid tinglikud ja süstemaatikud vahet ei tee. Selgrootute uuritusest Eestis Esimesed andmed 1778. aastast, kui ilmus J.L. Fischeri ülevaade Liivimaa elust olust ja kus muuhulgas mainitakse ka loomi. Edasine tegevus selgrootutega seoses on ajendatud praktilistest vajadustest seoses inimtegevusega: põllumajanduskahjurid, metsakahjurid aga ka inimese parasiidid. Väga pikka aega tegelesid uurimistööga baltisakslased. Hiljem tegutsenud Eesti päritolu uurijaid käsitletakse iga vastava loomarühma juures. Eesti selgrootud arvudes 1996. aastaks oli teada 12 041 liiki selgrootuid ja 487 liiki selgroogseid 2004. aastal 13 429 liiki selgrootuid Perspektiiv 25 000-27 000 liiki selgrootuid. Riik: Ainuraksed- Protista
annaabi.ee 
