1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut
Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal, kus üks liik on pikemat aega ainueelises. (9) 6 6.Planktoni levik Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi, tiike kui ka lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning
· Õigustermin võib erineda seda tähistava mõiste tavatähendusest, et saavutada üheselt mõistetavus. Legaaldefinitsioon Määratlus ehk definitsioon on mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis määratlemine selle põhitunnuste (sisutunnuste) või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus; · terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses; · terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; · termin ei ole eesti keeles üldlevinud. Legaaldefinitsioonid jagunevad:
ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. Suure riigivapi kasutamine Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 7 antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure
vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse ning perekonnaseisuasutuste saalidesse. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikohtu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadustel, otsustel ja käskkirjadel, tema antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure
Samas teistes uurimustes (Fennel 2008: 41) on välja tulnud, et ökoturist on põhiliselt meessoost, hästi haritud, jõukas ja reisib pikemat aega. Erinevates uurimustes tuleb sisse väikeseid lahkhelisid, kuid on jooni, mis jäävad siiski samaks. Samale järeldusele on jõudnud ka Sharpley (Samas: 44), et ökoturisti mõistet on üsna võimatu üheselt defineerida. Põhjus seisneb tema selgitusel asjaolul, et erinevad uurimused sisaldavad liiga palju vastakaid arvamusi. Sharpely toob välja selgitusena, et kuigi turistide poolt on pidev vajadus ja soov uute turismiliikide üle, jääb peamine idee reisimise eesmärkidest siiski samaks, ning seega pole vaja kategoriseerida üldisemalt ökoturisti mõistet. 1.2. Ökomärgised Ökoturismi puhul on tihedalt seotud ka ökomärgiste kasutamine. Ökomärgiste kasutamine on oluline, et tõsta esile neid tooteid ja teenuseid, millel on minimaalne negatiivne mõju looduskeskkonnale (Buckley, Font 2001: 27). Ökomärgised, mis
Terminite määratlemise lõige ühele, mis sätestab, et ühest või mitmest sõnast koosneva termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus. Sama paragrahvi lõige kolm näeb ette, et termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Ettekirjutuse kohaselt, on KarS'is märgata definitiivseid õigunorme, mis on abiks õigusselguse loomisel ning ühtlasi ka olulised uuritava seaduse valdkonna õiguslike tähenduse kontekstis, näiteks: KarS § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole
4) termin ei ole eesti keeles üldlevinud. 13 (2) Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. (3) Termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Terminit määratlevasse sättesse ei tohi lisada eraldiseisvaid regulatiivse toimega sätteid. (4) Üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks. (5) Termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes.
3) terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; 4) termin ei ole eesti keeles üldlevinud. (2) Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. (3) Termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Terminit määratlevasse sättesse ei tohi lisada eraldiseisvaid regulatiivse toimega sätteid. (4) Üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks. (5) Termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes.
on kas pigem oluline või väga oluline ja ükski vastanu ei märkinud ära, et see on täiesti ebaoluline. 39 40.0% 36.0% 10.0% 10.0% Joonis 2.2.4. Teemapargis millegi kasuliku õppimise olulisus (autori koostatud). Ankeetküsitluses selgunud vastuste suur kallutatus võib olla tingitud ka küsimuse küsimise vormist. Küsimuse järel sulgudes oli selgitusena välja toodud ,,nt. lõkke süütamine ilma tikkudeta, kuidas linast riie valmib jne.". Näitena väljapakutud variandid võisid tunduda vastajatele atraktiivsena ja seetõttu saigi küsimus niisuguse tagasiside. Siiski väidab töö autor, et teemapargis millegi kasuliku õpetamine on vajalik ja sellele tuleks rõhku pöörata. Intervjuude käigus tekkinud kahtlus, et hariduslikkus ei olegi oluline, ei ole piisavalt põhjendatud.
kuidas me neid siis mõistame? Veelgi enam, kuidas me neid peaaegu alati peaaegu täpselt ühtmoodi mõistame? Selle seletavad ära konvent- sioon ja koostööprintsiip: suhtlejad on oma senise suhtluskogemuse põhjal harjunud seostama tajutavaid helilaineid teatud mõtetega ning teevad nii kõneldes kui ka kuulates kõik võimaliku, et mõista ja mõistetav olla. Konventsiooni eelis fikseeritud tekstitähenduse ees suhtluse tööpõhimõtte selgitusena ongi just see, et oma inimliku päritolu tõttu oskab ta varieeruda ajas ja isikuti, alternatiivseid konventsioone võib olla mitu, ja konventsioonil on hästi teada nii spontaanse tekkimise kui ka teadliku tekitamise mehhanismid, mida läheb tarvis, nagu allpool näeme. Inimeste ettekujutust konventsioonist, ehk intuitiivset teooriat selle kohta, millised häälitsused aitavad suhtluses edu saavutada, võiks nimetada keeleks. Nii õpiku järgnevates osades teemegi –
et kiiresti haarata sellel lehel olevat põhiinformatsiooni. Ülesehituse selgus. Grupeerimispõhimõtted peavad olema arusaadavad ning grupi sisuelementide vahelised semantilised seosed lõppkasutajale lahti seletatud ja koheselt mõistetavad. Kasutajale peaks pakkuma lühikirjelduse sellest, missugused on iga grupi 29 sisuelemendid (lühiülevaatena, selgitusena, kokkuvõttena, vm), kuidas sisu on üles ehitatud, missugust informatsiooni kasutaja võib saidilt leida (või missugust informatsiooni sellel ei leidu vältimaks alusetuid ootusi), millistes keeltes on saidi sisu, jne. Saidi ülesehitusest annavad ettekujutuse sisukord, register, sisukaart ja teised sarnased orienteerumisvahendid, mis on abiks ka saidil orienteerumisel ja navigeerimisel. Kasutada võib hõlpsasti hoomatavaid visuaalseid viiteid, näiteks lehtede erinevad
ilmutamata kujul, küsilause grammatilise vormi (lausesüntaksi) kaudu, nt ,,Oled sa kodus?" on tõlgendatav küsilauseks ,,Kas sa oled kodus?". Küsimuse struktuur · Märgis (label) on küsisõna või lause grammatiline vorm, mis määrab küsimuse tüübi, viidates võimalike vastuste hulga omadustele ning vastamise vormile. Märgis määrab, millist laadi infot küsimuse vastused sisaldama peavad ning kuidas tuleb vastus esitada: kas konkreetse vastusena või pikema selgitusena. Märgis võib esineda ilmutatud kujul küsisõnana (kas, mis, kus jne) või ilmutamata kujul, nt sõnade ümberpaigutamise kaudu lauses. Infot, mida vastajalt nõutakse, nimetatakse küsimuse objektiks. · Presupositsioonid (presuppositions) on väited, mis täpsustavad küsimuse asjaolusid ning väljendavad mingit infot, mida küsija peab tõeseks. Küsimus on mõttekas ainult juhul, kui presupositsioon on tõene. Mõnikord on presupositsioonid kirjeldatud
annaabi.ee 
