tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik
tarvitamisest mitte loobuma karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut 6. Siiski on enamik seaduses olevaid norme regulatiivsed, näiteks §9, §11, §13, §15 jne. Lisaks täielikele õigusnormidele on olemas ka mittetäielikud õigusnormid. Nende puhul konstrueerub õiguslik tagajärg koostöös täielike õigusnormidega. Mittetäielikke õigusnorme võib jaotada mitmeti. Üheks võimaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge7. Viitavad õigusnormid viitavad sama õigusakti mõnes muus õigusnormis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele 8. Definitiivsed mittetäielikud õigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele määratlused 9. Blanketne on
Mõlemad, nii regulatiivsed kui ka õigustkaitsvad normid, on täielikud normid. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) normid Grammatiliste lausetena on nad täielikud, aga õiguslausetena on nad mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad alles seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid ka spetsialiseeritud õigusnormideks. Mittetäielikud õigusnormid jagunevad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 1. Seletav ,,Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel". Seletab otsese valimise jooni. 2. Viitav ,,Kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule". Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga. Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist
§ 29 Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmine (1) Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. ¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ²
(1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud. § 13. Kahju hüvitamine (1) Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. 1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt õigusnormide struktuuridele. Vastavalt sellele liigituvad need õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Viitavad õigusnormid jaotuvad omakorda kaheks viitelisteks, st viitavad sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, ja blanketseteks, ehk osundavad mõnes teises õigusaktis sisalduvale.14 13 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105-106. 14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 106-107. Viitelise esitusviisiga õigusnorm: § 7. Tööandja kohustus anda seletusi
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 8 MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Näited RS-ist seletavate õigusnormide kohta: § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. § 1. Seaduse reguleerimisala
§ 133. Vanemate hoolsuskohustus (2) Kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Neid võib tähistada mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena (pidamislausetena) on nad aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks õigusnormideks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Teisisõnu seletav õigusnorm selgitab õigusnormis sisalduva käitumismalli olulisi jooni. Näide seletavast õigusnormist PKS-s § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud.
Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud ehk mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on need, mida saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel. Need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või võib käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel. Mittetäielikud õigusnormid omandavad õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu ainult teiste (peamiselt nn täielike) õigusnormidega. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad veel seletavateks, viitavateks ja kitsendavates normideks. 7.4. Korporatiivsed normid Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Need normid on sätestatud korporatsiooni dokumentides (põhikirjas vms), on kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu.
Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei ole kooskõlas täielike õigusnormide strukuuriga, nendeks on mittetäielikud õigusnormid. Grammatiliselt on nad täielikud laused, õiguslausetena aga mittetäielikud, mis tähendab, et nad on osa õigustloova akti (õiguse) kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste (peamiselt nn. täielike) õigusnormidega. Seega jagunevad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.38 Järgnevalt igast mittetäielikust õigusnormist üks näide KarS'ist. 8. 1 Seletavad õigusnormid Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge.39 Näide KarS'ist: § 2. Karistamise alus (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
tegemist täielike õigusnormidega, sest vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust ja õiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud õigusnormid Mittetäielikud õigusnormid- objektiivne õigus sisaldab õigusnorme , mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik
Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt täielike õigusnormide struktuuridele. Grammatiliste lausetena on nad täielikud laused, õiguslausetena mittetäielikud. Nad on osa õigustloova akti kehtivusest, õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga.
täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge. Teised viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kolmandad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist kooseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Vastavalt sellele liigituvad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 18. Õigusnormi loogiline struktuur: 1) õigusnormi hüpotees faktiliste asjaolude kirjeldamine, mille korral tuleb antud normist lähtuda, näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 2) õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. 3) sanktsioon mõjutusvahendid, mida rakendatakse isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt, st seda
annaabi.ee 
