2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on...
Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerumise ja võõrtööjõudu...
RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapitat-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3. Suletud majanduses vib investeering (I) olla suurem kui sst (S). vale 4. Kapital kasvab puhasinvesteeringu vrra. ige 5. Kapitali akumulatsiooni phivrrand tleb, et kapital saab sveneda, kui sst > kui kapitali laienemise vajadus. ige 6. Kapital sveneb, kui puhasinvesteering on positiivne. ige 7. Kapitali laienemine thendab juurdekasvava elanikkonna varustamist kapitaliga. vale 8. Pikaajalise tasakaalu punktis (steady state) kapitali svenemine peatub. ige 9. Riigi sstumra tus aitab nihut...
Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuh...
Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teooria...
Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimalik...
SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku...
Esmakordselt pärast kolmeaastast kasvu vähenes 2012. aastal väga pika- ajaliste töötute (tööd otsinud kaks aastat või kauem) arv, kuid nende osatähtsus töötute hulgas kasvas siiski jätkuvalt ja tõusis 33%-ni (2011. aastal 32%, 2010. aastal 17%). Euroopa Liidu tööhõivestrateegias on seatud eesmärk tõsta 20–64-aastaste tööhõive määr 2020. aastaks vähemalt 75%-ni. Sellest kõrgem oli tööhõive määr Eestis juba aastatel 2006–2008, majanduskriisi ajal aga langes paraku eesmärgist allapoole ja vaatamata tööhõive kasvule kahel viimasel aastal jäi eesmärgist madalamaks ka 2012. aastal (71,7%). Tööhõive, mis majanduskriisi ajal vähenes rohkem meeste hulgas, pärast seda ka kasvas rohkem meeste hulgas. 2012. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr 74,4% ja naistel 69,1%. Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv. Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011. aastal, kuid 2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvu kahanemise tõttu. MÕISTED Primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms 18 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Töötuse määr Euroopa Liidus, 2011, 2012 Hispaania 2011 Kreeka Portugal Läti 2012 Iirimaa Slovakkia Leedu Bulgaaria Küpros...
Väär 4. Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest. Tõene 5. Kolmeks traditsiooniliseksmakromajandusteaduse ja –poliitika eesmärgiks on olnud: a) täishõive, b)stabiilsed hinnad ja c) valitsuste eelarvetasakaalu säilitamine. Väär 6. Nähtamatu käe termini võttis esimest kordakasutusele Adam Smiht 1776.a. oma „Rahvaste Rikkuses“. Tõene 7. Keinsistliku makroökonoomika seisukohalt onmajanduse üldise tasakaalu jaoks olulised hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets’i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine e...
Seejärel asutakse ühismajandite loomiseni. Majandusmudeliks on käsumajandus, mida iseloomustab: 1) riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, 2) riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest, 3) riik määrab ära kaupade hinna, 4) riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse, 5) riik kontrollib kogu majandussüsteemi. Selle majandusmudeli peamisteks puudusteks on efektiivsuse puudumine, tootmise koordineerimatus, liigne tsentraliseeritus ja paindumatus, mittearvestamine kohalikke tooraine- ega tööjõuressurssidega, ning samuti ei arvestata ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Majanduse põhirõhk asetatakse forsseeritud industrialiseerimisele ning tööstuse prioriteetsele arendamisele, mille kõrval jäeti tähelepanuta kergetööstus.. Fikseeritud hindade varjatud inflatsioon põhjustas toodangu ülehindamise. Sekundaarsektori tööjõud oli ainult pisut suurem kui enne sõda, ent tunduvalt vähem kvalifitseeritud ja vähema kogemusega. Sama kehtis tegevjuhtide ja tehnilise personali kohta. Nõukogude tööstus suurenes, aga selle tootlikkus ei kasvanud. Teisisõnu, sõjajärgne kiire tööstuskasv ei olnud muud kui mäng numbritega, mis tegelikkuses ei toiminud. Põllumajandus on samuti esmajärgus, selleks asuti sundkollektiviseerimise kallale ning looma ühismajandeid, mis oma ebaefektiivsuselt jäid kordades alla üksiktalumajapidamiste tootlikkusele. Kõikide tegevustega käib kaasas nõukogude-stiilis propaganda, mille eesmärk on mentaliteedi ja maailmavaate suunamine ning muutmine. Lõppeesmärgiks ongi ühiskonna ning majanduse täielik allutamine Kremlile. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed 1956. a. NLKP XX kongressil lubatakse satelliitriikidel minna oma teed sotsialismi ülesehitamisel. Eelkõige Poola ja...
- Õige Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. – Õige Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. - Vale Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. . Õige Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. - Õige Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. - Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Vale Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. - Õige Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. - Vale Struktuurne tööpuudus tähendab, et inimesed ei saa oma vanade oskustega enam tööd. – Õige Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Õige Mida suurem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. - Vale SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus võrdne. - Õige Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus suurendab valitsuse ostude mahtu. - Õige Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. -...
Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne. Teaduspark piirkond, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid. Nt lennujaamad. Silicon Valley USA's Californias maailma kuulsaim infotehnoloogiafirmade piirkond. 1960. aastast mainekad firmad. Alumiiniumi tootmiseks on vaja boksiiti ja odavat energiat ja vett. Nt Islandil. Tööstused jaotatakse vastavalt soodsatele tingimustele. Tähtis on küll...
........................................................................................................................................................ 5.Mida saavad organisatsioonid teha tootlikkuse kasvu suurendamiseks? 5.1. .................................................................................................................................................. 5.2. .................................................................................................................................................. 5.3. .................................................................................................................................................. Muutused tegevussektorites ja ametialade struktuuris Primaarsektoris (eelkõige põllumajandus) jätkub hõive langus, kuid aeglasemas tempos kui seni. Sekundaarsektoris loovad uusi töökohti suurema lisandväärtusega ning ekspordile orienteerunud tööstusharud (nt elektroonika). Tööjõumahukatel aladel (nt tekstiilitööstus) on raske konkureerida odavamate riikidega, kuna Eesti madalatel tööjõukuludel põhinev eelis on ammendumas. Teenindussektori hõive kasv on peamiselt tingitud inimeste elatustaseme tõusust tulenevast teenuste tarbimise kasvust. Äriteenustes nähakse kasvupotentsiaali eelkõige arvutitega seotud teenuste valdkonnas. Paremad eeldused hõive kasvuks on kõrgema tootlikkusega tegevusaladel. 8 Joonis 6. Eesti tööhõive (tuh) tegevusalade kaupa 2013-2022 (MKM prognoos) Ülesanne. Mis on hõive muutuse (vt ülaltoodud joonis) põhjused järgmistel tegevusaladel: Info ja side- ……………………………………………………………………………………...
SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üks...
0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
