tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1. Majanduslikuks konvergentsiks nimetatakse kasvumrade htlustumist riikide vahel. ige 2. Vastavalt Robert Solow majanduskasvu mudelile on SKP elaniku kohta kasv kapita/t-suhte kasvu funktsiooniks. vale 3
istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia
hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerumise ja võõrtööjõudu rakendanud ülepaisutatud suurtööstuse likvideerimise tagajärg kui tehnilise ja majandusliku arengu loomulik tulemus. Mitte-eestlaste hõivestruktuur ja eestlastega võrreldes kõrgem töötusmäär peegeldab nii nende turumajanduslike muutustega kohanemise astet kui ka objektiivset
- Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Vale Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. - Õige Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. - Vale Struktuurne tööpuudus tähendab, et inimesed ei saa oma vanade oskustega enam tööd. – Õige Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Õige Mida suurem on konkurents, seda ebaefektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. - Vale
Küsimus 51 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 54 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
(põllu- ja metsamajandus, kalandus), sekundaarne sektor (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalne sktor (teenindussfäär). Linnastumisega kasvas töötajate osatähtsus eelkõige teenindussfääris (kaubandus, majandus, pangandus). Viimastel aastatel on hakatud eristama ka kvaternaarset sektorit, mis tähistab moodsaimat osa majandustegevuses. See sümboliseerib postindustriaalset tootmisviisi ja infoühiskonda. Postindustriaalset ajastut iseloomustab deindustrialiseerumine, s.o sekundaarsektori asendumine teenindava ja kõrgtehnoloogiliste tegevusaladega. *Agraarühiskonnas valdav osa elanikest töötab põllumajanduses, tööstuses ja teeninduses vähe tööjõudu *Industriaalühiskonnas uuenesid põllutööriistad ja vajati vähem põllumajanduslikku tööjõudu. *Postindusriaalses ühiskonnas hõivatus tööstuses väheneb ning suureneb teenindus ja teabetöötluses. *Põhjas kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses väike, peamiseks hõivealaks on
hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets'i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7
hüvisteturg ja tulu. Tõene 8. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklastSimon Kuznets’i. Tõene 9. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakseChicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. Tõene 10. Neoklassikalinemakroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7
Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Primaarsektor Põllumajandus, jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Ülesanne 8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline kaubanduse seisukohalt. tegevusvaldkond Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. Keemiatööstus Ehitus Sekundaarsektor Energeetika-, gaasi- ja Masina-, metalli- ja
Erinevalt naistest oli Eesti meeste tööhõive määr aastatel 2000-2006 EL-i keskmisest madalam, 2007.-2008. aastal aga samal tasemel. 2009.aastal langes 15-64 aastaste naiste ja meeste 17 tööhõive määr nii Eestis kui ka EL-is. Samal ajal oli Eesti naiste tööhõive määr EL-i keskmisest endiselt kõrgem, meeste tööhõive määr aga madalam. Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud, jäi möödunud aastal 2008.aasta tasemele(4%). 2009.aastal vähenes hõive just täisajaga töötajate arvu vähenemise tõttu. Osaajaga töötajate arv kasvas aastaga 47 000-st 63 000-ni. Kui viiel varasemal aastal oli osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009
Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis . Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Ülesanne 17. Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb primaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis 9. Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus
Primaarsektor Primaarsektori moodustavad põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega tegelevad ettevõtted. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris töötavate inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted. Samuti kuuluvad siia energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks
määr Eestis juba aastatel 2006–2008, majanduskriisi ajal aga langes paraku eesmärgist allapoole ja vaatamata tööhõive kasvule kahel viimasel aastal jäi eesmärgist madalamaks ka 2012. aastal (71,7%). Tööhõive, mis majanduskriisi ajal vähenes rohkem meeste hulgas, pärast seda ka kasvas rohkem meeste hulgas. 2012. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr 74,4% ja naistel 69,1%. Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv. Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011. aastal, kuid 2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvu kahanemise tõttu. MÕISTED Primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms 18 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013
Joonis 7. Eesti tööjõu vajadus ametialade kaupa (tuh) 2013-2022 (MKM prognoos) Majanduses tervikuna suureneb spetsialistide ja teenindajate arv, kõige rohkem väheneb lihttööliste osakaal (vt joonis 7). Miks väheneb lihttööliste osakaal kõige rohkem?........................................................................... ……………………………………………………………………………………………………….. Kuna hõive langeb mitmes sekundaarsektori harus, kus on palju oskustöölisi ja lihttöölisi, siis ka oskustööliste ja lihttööliste arv väheneb tänasega võrreldes. Üha rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ning tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Kuna suur hulk tulevasi spetsialiste kasvab välja oskustöölistest, on väga oluline, et oskustööliste ettevalmistamisel antav haridus soodustaks neil hiljem keerulisemate oskuste ja teadmiste omandamist.
tootmise koordineerimatus, liigne tsentraliseeritus ja paindumatus, mittearvestamine kohalikke tooraine- ega tööjõuressurssidega, ning samuti ei arvestata ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Majanduse põhirõhk asetatakse forsseeritud industrialiseerimisele ning tööstuse prioriteetsele arendamisele, mille kõrval jäeti tähelepanuta kergetööstus.. Fikseeritud hindade varjatud inflatsioon põhjustas toodangu ülehindamise. Sekundaarsektori tööjõud oli ainult pisut suurem kui enne sõda, ent tunduvalt vähem kvalifitseeritud ja vähema kogemusega. Sama kehtis tegevjuhtide ja tehnilise personali kohta. Nõukogude tööstus suurenes, aga selle tootlikkus ei kasvanud. Teisisõnu, sõjajärgne kiire tööstuskasv ei olnud muud kui mäng numbritega, mis tegelikkuses ei toiminud. Põllumajandus on samuti esmajärgus, selleks asuti sundkollektiviseerimise kallale ning looma
annaabi.ee 
