Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem. Emotsionaalne areng Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes.
Ärevus Soov põgeneda- varjavad oma rasedust (kõik võtavad vastu seda, mis nende tase on) Kahtlus oma võimetes saada hakkama( ütledki, et ei pea, lased tal ka laps olla, siis samas võtad ka teise positsiooni, ei saa sundida teda vanemaks. (soovitada ei saa, aga saab panna ta rääkima ja aru saama, et ta ise saaks aru, mida teha) Rasedusega kaasnevad psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid: Psühholoogilised – identiteedi kujunemine, enneaegne siire lapsevanema rolli, depressioon, kehapilt, kohanemisprobleemid, paarisuhteprobleemid( peate ka kuidagi õpetama isaga hakkama saama) Sotsiaalsed- koolitee (väga oluline), risk langeda vaesusesse, sigmatiseeritus, muutub suhte dünaamika sõprade ja vanematega, risk jääda sõltuvusse riiklikust abirahast. Teismeline vs vanemad Rasedusest teatamine on keeruline- hirm pahandada saada, ei taha pettumist valmistada, kardavad lähedaste poolt tõrjutud saada, häbi, süütunne
menstruatsiooni lakkamine jne. Anoreksia puhul on kahjustused raskemad ja ravi keerulisem, teinekord ei õnnestugi olukorda parandada. Paranemise teeb raskeks just väärastunud kehataju. Kui ka kõverpeegel õnnestub sirgemaks väänata, jääb kehakaaluga seonduv anorektikutele ja buliimikutele õrnaks kohaks elus ka edaspidi. Stereotüübid suunavad Puberteedieas toimuvad kehakuju kiired muutused võivad tekitada hirmu ja ebamugavust, liiati kui vormikamaks muutunud kehapilt satub vastuollu meediamaailmas reklaamitava trendika naisfiguuriga. Inglismaal E. Buttoni uurimisgrupi läbi viidud koolitüdrukute uurimusest (2) selgus, et ligi pooltel 11–12-aastastest tüdrukutest oli madal enesehinnang seotud välimusega, mille parandamise suunas nad ka tegutsesid. Kordusuuring näitas, et just nendel tüdrukutel oli suurem risk söömishäirete tekkeks. Hirm paksuks minna on ilmselt suuresti seotud sotsiaalsete eelistustega
Kui last hooldatakse üle, vajadused rahuldatakse enne kui ta saab neid väljendada, tema kogemus iseendast kui erilisest, aktiivsest isiksusest jääb nõrgaks. Temast võib kasvada nõrk, sõltuv ja passiivne isiksus. Kui jälle lapse vajadusi ei rahuldata hävib tema põhiusaldus. Sümbioosi ajal saavad lapsele selgeks oma keha piirid. See füüsiline erisus on psüühilise erisuse ,mina, kogemuslik eeldus. Imiku kehapilt on tema mina elamuslik alus. Positiivne ja tugev kehakujutlus areneb hea hoolduse puhul poole aastaga. Arengut toetab lapse liikumine, süles hoidmine, musitamine, massaaž, müramine jne. Kõik need annavad lapsele teada, et tema keha on eriline, heakskiidetud ja armastatud. Selles etapis püütakse kõik lapse vajadused rahuldada. Ta saab süüa
annaabi.ee 
