) mõningad joogid jms stiimul gastriini vabanemist ja see omakorda parietaalrakus happe teket ja vabastab histamine, mis toimub samuti parietaalrakul. Joogid, lahjad alkohoolsed - vein ja õlu, kohv, koolajoogid, mate, tee. Maos hakkab happe sekretsiooni pidurdus gastriini vabanemine hakkab vähenema siis, kui mao sisaldise ph langeb alla 3. Kui ph langeb alla 1, siis gastriini teke lakkab täielikult. 3) Soolefaas soolefaasis ilmnevad pidurdavad mõjud mao sekretsioonile. .Peensoole happeline keskkond vabastab sekretiini ja see jõuab vere kaudu maale ja hakkab edasist mao sekretsiooni pidurdama. GIP gastroinhibeerivpolüpeptiid. GIP vabaneb peensooles just rasvase ja süsivesikuterikka toidu mõjul. Läheb verre ja hakkab mao sekretsiooni pidurdama. Rasvane toit mõjutab happe sekretsiooni. Parietaalrakus endas on happetekke viimaseks vahendajaks transporter nimega vesinikaaliumatepaas (H+K+ ATPase). Vesinikkaalimuatepaasi blokeerimine
Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile. Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks
Metaboliseerub maksas ja 80% metaboliititest eritatakse uriiniga. Toimemehhanism: Osa imendunud ühendist tungib mao limaskesta. Mao limaskesta parietaalrakkudes aktiveerub tsükliliseks sulfeenamiidiks (pH <4). Seob H+/K+- ATPaasi sulfiidsidemega pöördumatult, blokeeritakse H+-ioonide transport läbi parietaalraku sekretoorse membraani maovalendikku, inhibeerib H+/K+-ATPaasi. Pärssiv toime maohappe produktsiooni sõltub annusest, toime on kiire ja avaldub nii basaal- kui stimuleeritud sekretsioonile stiimuli päritolust sõltumata. Ei toimi AcK ja histamiiniretseptoritesse. Kasutamine: • Maohaavandid (paranemine tavaliselt 8 nädalat) • Kaksteistsõrmiksoole haavandid (paranemine tavaliselt 4 nädalat) K. Vahenõmm 2018 • H pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi ravi koos antibiootikumiga (amoksitsiliin, metronidasool) • MSPVA tingitud haavandid • Refluksösofagiit • Zollinger-Ellisoni sündroomi ravi
·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele
·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele
teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin. Inimesele mõjub kofeiin kesknärvisüsteemi stimulaatorina, mis peletab ajutiselt väsimuse ja suurendab kontsentreerumisvõimet. Sellel on märkimisväärne mõju ka südame-veresoonkonnale: mõõdukas vererõhu tõus ja mõju südame löögisagedusele. Mõju on ka teistele elundkondadele: kofeiin kiirendab hingamissagedust, suurendab neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist, sel on stimuleeriv toime mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile (Pitsi 2014). Energiajook sisaldab küllalt palju kofeiini (sageli guaraana ekstraktide koostises). Näiteks 250 ml purk energiajooki sisaldab tavaliselt umbes sama palju kofeiini kui tass kohvi (8090 mg). Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögiga, juuakse energiajooki toidust eraldi ja suhteliselt lühikese aja jooksul. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi (Pitsi 2014).
le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll. testosteroon - toodetud Leydigi rakkude poolt. Aitab kaasa spermatotsüütide meiootilisele küpsemisele, reguleerib Sertoli rakkude funktsionaalsust. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. inhibiin - toodetud Sertoli rakkude, mingil määral ka Leydigi rakkude ja spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. folliikuleid stimuleeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse GnRH mõjul ajuripatsist e hüpofüüsist, stimuleerib spermatogeneesi luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees
Omab kattefunktsiooni kõrval ka sekretoorset funktsiooni. *Mitmerealine stereotsiiliatega epiteel-esineb munandimanuses *Transitoorne epiteel- kusepõis,kusejuha Näärmeepiteelid - üks epiteelide funktsioone on sekretsioon -näärmed ongi modifitseerunud epiteelirakud, mis on spetsialiseerunud sünteesile ja sekretsioonile. -näärmed jagunevad eksokriinseteks, endokriinseteks või seganäärmeteks. -Eksokriinsed eritavad sekreedi organi pinnale,endokriinsed aga otse verre või lümfi. Näärmete arenemise võrdlus Eksokriinsed näärmed Klassifikatsioon:
Na-ioonid hoiavad veres vett ja kontrollivad seega osmootset rõhku. · Arginiin-vasopressiin (ADH) Toime: pidurdab diureesi, toimides neeru distaalsetele torukestele. Suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestest. Stimuleerib ka CRH toimet ACTH vabanemisele. ADH tähtis roll ilmneb arteriaalse vererõhu säilitamisel verekaotuse korral. · Atrionatriureetiline peptiid (ANP) Toime: toimib neg tagasisidestusega ADH sekretsioonile. Suurendab Na ja seega ka vee ekskretsiooni. ANP lõõgastab veresoonte silelihaseid summaarseks efektiks on vererõhu langus · Aldosteroon ja teised mineralokortikoidid (21C-steroidid) Toime: reguleerivad mineraalide,
proksimaalne selektiivne (parietaalrakud). Vagotoomia teostamisel tehakse alati ka mao äravoolu parandav operatsioon, mis on vaaguse toonuse eemaldamise tõttu vajalik (mao peristaltika nõrgenemine, pyloruse spasm). Selleks sobivad püloroplastika (pyloruse laiendav op.), antrumektoomia, gastroduodenostoomia, gastrojejunostoomia. Antrumektoomia: Eemadaldatakse distaalsed 50% maost, kaob gastriini stimuleeriv toime HCl sekretsioonile. Rekonstruktsioon: proksimaalne ots ühendatakse duodeenumiga (Billroth I, anatoomilisem) või proksimaalse jejunumiga (Billroth II). 8 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Subtotaalne mao resektsioon: Eemaldatakse distaalsed 2/3 kuni 3/4 maost, lisaks gastriini toime
sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile). ·Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone:
Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhk, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt toiduärrituse tulemusel. Pidurdajaks võib olla organismi pinge, eriti emotsionaalse pinge seisund, mis kutsub esile sümpaatilise närvisüsteemi tugeva erutuse. Lisaks suur vedelikukaotus, diabeet, vahel ka teatud ravimid, nt
kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje eritumise regulatsioon: kui enamuse seedenäärmete talitluse regulatsioon toimub nii närvisüsteemi osavõtul kui humoraalsel teel, siis süljenäärmetel toimub see peaaegu ainult närvisüsteemi kontrolli all (reflektoorsel teel). Käivitavaks stiimuliks võib olla toidu lõhn, nägemine, toidust rääkimine ja sellele mõtlemine ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt toiduärrituse tulemusel. Pidurdajaks võib olla organismi pinge, eriti emotsionaalse pinge seisund, mis kutsub esile sümpaatilise närvisüsteemi tugeva erutuse. Lisaks suur vedelikukaotus, diabeet, vahel ka teatud ravimid, nt antidepressandid. C
kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3.Autokriinne signalisatsioon - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega ( somatostatiini toime enda sekretsioonile ) 4.Neurokriinne signalisatsioon : Närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter ) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (näiteks noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele, atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil )
annaabi.ee 
