mükotoksiinide sidujaid. Poegimiseelse ratsiooni iseärasusi · Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks. · Proteiini süntees 2kordseks. · Suureneb toitainete vajadus udara näärmekoe arenguks, ternespiima sekretsiooniks, loote arenguks. · 1...2 nädalat enne poegimist väheneb kuivaine söönus. · Tuleb jälgida katiooni-aniooni bilansi(KAB), muidu võib loom jääda poegimishalvatusse. · Kuivaine söömus 10...12 kg päevas September-detsember 2008. a. · Proteiini kuivaines 16...17 % · Kuni 35% kuivainest võiks olla jõusööt. · Eelistada tuleb vatsas fermenteeruvat tärklist.
kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini hulk oleneb organismi vee- ja toidureziimist. Pärast vajalikust kogusest suurema hulga vee või vedelike tarvitamist viiakse üleliigne vesi organismist välja. Uriini hulk suureneb, samal ajal väheneb selles soolade sisaldus, nii hoitakse ära organismile vajalike soolade kaotus. Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk, tekib janu ning soolade ja vee normaalne vahekord seatakse jalule täiendava vee viimisega organismi, mis hiljem koos liigsete sooladega
õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja
õhukeseseinaline osa, vesi liigub temaga kaasa samas ulatuses. Glükoos liigub temafa kaasa, kuna neil on ühine transpordivalk. Na+ passiivne tagasiimendumine tpimub Henle lingu õhukeseseinalises osas. 3. Sekretsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja
Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta – tsütoplasma riba (kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest) Vahekiht e intermediaalkiht – hulknurksed rakud, apikaalne osa kumer, basaalne osa tungib all asetsevate rakkude vahele Basaalkiht – selle kihi moodustavad mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke NÄÄRMEPITEEL. EKSOKRIINSETE NÄÄRMETE JAOTUS. Näärmeepiteeli moodustavad sekretsiooniks spetsialiseerunud epiteelirakkude kogumid näärmetes Olenevalt näärmesekreedi viimasüsteemi olemasolust või selle puudumisest organis jaotatakse näärmed eksokriinseteks (viimasüsteem olemas) ja endokriinseteks (viimasüsteem puudub) Eksokriinseid näärmeid omakorda jaotatakse mitmete printsiipide alusel Näärmelõpposade kuju alusel Tubuloossed – torujad lõpposad
proksimaalses vääntorukeses. Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas
Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt. ained ensümaatiliste protsesside tagajärjel piima koostisosadeks. Sünteesitud piima komponendid liiguvad rakkudest alveooli valendikku läbi rakumembraani, koos raku fragmendi või terve raku eraldumisega 86) Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum. Piima koostis · Rasv põhiliselt triglütseriidid, rasvhapped võetakse verest või sünteesitakse
torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üleläinud naatrium omakorda soodustab vee väljumist Henle lingu alanevast säärest. Niisugune uriini kontsentreeriv mehhanism kannab vastuvoolu süsteeminimetust. 3) Sekretsioon- mõningaid aineid( hipuurhape, kreatiniin, ammoniaak, mitmed ravimid jm) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim sekretsiooniks. REGULATSIOON 1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON o Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka- diureesi. o Aldostertooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suurendab organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku.
moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele. See võimaldabki piima udaras lüpsivaheaegadel deponeerida. Esmalt täituvad alveoolid ja viimasüsteemi ülaosad, seejärel valgub piim urke näärme ja nisaossa. Ühe liitri piima sekretsiooniks peab udarat läbima 500 l verd. Alveoolide näärmeepiteeli rakud muudavad verst võetud valgud, rasvad, süsivesikud jt. ained ensümaatiliste protsesside tagajärjel piima koostisosadeks. Sünteesitud piima komponendid liiguvad rakkudest alveooli valendikku läbi rakumembraani, koos raku fragmendi või terve raku eraldumisega 86) Piima koostis ja omadused. Ternespiim e. kolostrum. Piima koostis
glükoos, suuremalt osalt juba proksimaalses e. esmases vääntorukeses, nii on Helene lingu alanevas sääres voolav vedelik peaaegu glükoosivaba. Täielikult resorbeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid (Na, K, Ca). Mõningad ained (kipuurhape, kreatiin, ammoniaak, mõned ravimid) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kasutatakse ATP-st saadud energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Kliirensi mõiste. e. puhastumus indikaatormeetod koos glomerulaarfiltratsiooniga selle plasma hulga, mis testainetest vabastatakse s.o. puhastub. Vaid insuliini puhul on kliirents identne GF-ga. vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad on kliirents väiksem Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb (soodustatakse põie täitumist)
Täielikult resobeeruvad proksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid, Na, K, Ca jt. Kui ületatakse muidu täielikult tagasiimenduvate ainete teatud konts vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need uriini. 3. sekretsioon – mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATPst saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neeruda kaudu nimetatakse sekretsiooniks. Neerudel on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid. Esmasuriinist imendub tagasi HCO 3-, uriiniga väljutatakse enam happelisi fosfaate (H2PO4-). Samal ajal katioone kui leeliseliste ainete reservi hoitakse organismis: Na-ioonide asemel eemaldatakse uriiniga süsihappest saadavaid H-ioone, mis neerutorukeste epiteelis tekkiva süsihappe dissotseerumisel vabanevad. Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas
esmases vääntorukeses, nii on Helene lingu alanevas sääres voolav vedelik peaaegu glükoosivaba. Täielikult resorbeeruvad pronksimaalses vääntorukeses veel aminohapped ja suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid (Na, K, Ca). Mõningad ained (kipuurhape, kreatiin, ammoniaak, mõned ravimid) viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kasutatakse ATP-st saadud energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Kliirentsi mõiste. e. puhastumus indikaatormeetod koos glomerulaarfiltratsiooniga selle plasma hulga,mis testainetest vabastatakse s.o. puhastub. Vaid insuliini puhul on kliirents identne GF-ga.. vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad on kliirents väiksem Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb (soodustatakse põie täitumist)
Rcs repressor repressor (vajalik biofilmi tekkeks, vt 119 eelmist) IHF aktivaator H-NS aktivaator/repre (S. t. positiivselt, E. c. K12 ssor negatiivselt) csgG - välismembraani lipoproteiin, vajalik CsgA ja CsgB sekretsiooniks csgE periplasmaatiline seondub CsgG-ga ning oluline normaalse amüloidpiili formeerumiseks csgF periplasmaatiline, seondub ka CsgG-ga, kuid rakk moodustab mõningaid amüloidpiilisid, fenotüüp sarnaneb csgB- fenotüübiga Curlisid ekspresseeritakse enterobakterites madalal temperatuuril soolavaeses keskkonnas (N, P ja Fe). CU-piilid (chaperone-usher) ehk fimbriad on biofilmi moodustumisel olulised adhesioonimolekulid. CU-piilid jaotatakse 6 klaadi, mis omakorda
annaabi.ee 
