4. Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lähtub kahest postulaadist: 1. Kõik taustsüsteemid on samaväärsed (relatiivsusprintsiip- füüsikaliste suuruste, (nt kiiruse, pikkuse, aja, massi jne) väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Ükski vaatleja ei ole eelistatud 2. On olemas suurim võimalik kiirus (299 792 458 m/s = 3x 10 astmes 8 m/s.) Valguse kiirus, sellest kiiremini ei saa!!! (Piirkiiruse olemasolu ja konstantsuse printsiip) Liikuv keha jääb alati väljast lootusetult maha, kui nad hakkavad liikuma. Miks see nii on ? Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse sei...
1) plancki hüpotees valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem E=hf; 2) footon elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti);
hf-footoni energia [J], Ek-kineetiline energia[J] (E= hf , Ek= mv2/2) hf = A + Ek A-väljumistöö [J] 5. Sõnasta fotoefekti mitte toimumise tingimus? Fotoefekt ei toimu, kui väljumistöö on suurem kui footoni energia. (hf < A) 6. Mis on fotoefekti korral punapiir? Punapiir on väikseim sagedus, mille korral toimub fotoefekt. 7. Mis on footon ja nimeta tema omadused? Footon on valgusosake e valguskvant. Omadused: *omab energiat. *ei ole seisumassi on alati liikumises valgusega kiirusega 300 000 km/s. *omab impulssi 8. Kuidas selgitada valguse rõhu olemust? Valguse rõhk tekib footonite langemisel aine pinnale. Footonid mõjutavad pinda oma impulsiga. 9. Milles seisneb Comptoni efekt? Röntgenikiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone muutub kiirguse lainepikkus. 10. Mis on fotoelement, fotoelektronkordisti? Fotoelement- muudab valgusenergia elektrienergiaks. Fotoelektronkordisti- kasutatakse nõrkade
1. Valgust kirjeldatakse kui footonite (valguskvantide) voogu.
2. Footoni energia määratakse valemist E=hf.
3. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel.
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni
väljumistööga nim fotoefekti punapiiriks.
Kui fp>f , siis ei esine fotoefekt, kui fp
-15 m). Kvarkide massid on väga erinevad, ulatudes 8 elektroni massist kuni 350 000 ni. Leptonid, milledest tuntumad on elektron ja neutriinod (elektronneutriino, müü-neutriino, tau- neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole. Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Gluuonid (ka strongonid) on tugeva vastastikmõju kvandid. Nende abil toimivad kvargid omavahel, vahetades värvilaenguid. Gluuoneid on kaheksa erinevat tüüpi. Neil pole seisumassi ega elektrilaengut. Nende arv mingis osakeses muutub , nad tekivad ja kaovad. Prootonis on alati kolm kvarki, kuid gluuonid tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värvi. Vahebosonid ehk uiikonid on nõrga vastastikmõju kvandid. Nende elektrilaengud on vastavalt elektrilaenguga +1, -1 ja 0
kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Laineteooria Louis de Broglie hüpotees Tegelikult on valgusele omane dualism. Valgusel on kahesugused omadused kord käitub lainena, kord osakeste voona. Valgus on osakeste e. footonite voog ja elektromagnetlaine samaaegselt
suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck. Footon valgusosake. E=h*f E=Av+K Omadused: levimisekiirus 300 000 km/s, seisumassi pole, elektrilaeng 0, impulss h*f/c. Valgus avaldab rõhku pinnale. Valguse dualism valgus käitub osa nähtustes kui elekromagnetiline lainetus, osa nähtustes käitub kui osakeste voog E=mc2. h=c/lampta K=m*f2/2
koos suhteliste tõenäosustega ning kvantarvud: elektrilaeng Q, spinn s, barüonlaeng B, leptonlaengud L, paarsus P, veidrus S, sarm c, ilu b, tõde t, värvilaengud, mõnikord kasutatakse ka isospinni I ja hüperlaengut Y, elementaarosakestel on olemas ka magnetmoment. · Seisumassist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem. Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku energiat, siis kasutatakse osakese seisumassi kirjeldamiseks mõõtühikut elektronvolt. · Elementaarosakese eluiga on statistiline keskmine ajavahemik, mille järel elementaarosake laguneb. Eluea alusel jagatakse elementaarosakesi stabiilseteks, metastabiilseteks ja vähestabiilseteks osakesteks. (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed fermionideks (spin on poolarvuline) ja (spinn on täisarvuline). (Q), mis on (e) kordne ning võib olla kas positiivne või negatiivne. Elektrilaeng saab
Sõltub ainest. 6) Iga footon lööb välja ühe elektroni. Mida inteniivsem valgus, seda rohkem footonied on ja rohkem elektrone lüüakse välja. Mida rohkem elektrone liigub, seda tugevam vool. 7) Kui suure energia ainest välja löödud elektron saab, sõltub E-st, aga E sõltub sagedusest. Järelikult Kui suure energia elektron saab, sõltub valguse sagedusest. Footon on valguse osake.On kindel energia, Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Mass, aga pole seisumassi. Ta omab massi liikumise tõttu. Impulss on määratud massi ja kiiruse korrutisega.
Valgusest tuleva avaldava jõu kehale leiame Comptoni efekt Röntgenkiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone, suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilised raktsioonid Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt fotokeemiline reaktsioon on osooni tekkimine ja fotosüntees. Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus. Footoni nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc. Valguse dualistlik käsitlus Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlilud, nad täiendavad teineteist. Tähendab et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad 1)fotoefekt 2)valguse rõhk. Lainelist omadust aga 1)difraktsioon 2)murdumine
c h max= f min fmin= 6. Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 7. Ainest välja löödud elektronide energia sõltub sagedusest. E=A+K ............................ 8. Footon on valguse portsjon. Omadused: *On kindel energia E=hf. Energia sõltub sagedusest. *Pole seisumassi. St et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. F omab massi liikumise tõttu. *Footonil on impulss. Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki. Rohelise valgusega fotoefekt võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon
Valgus ei kiirgu aatomist mitte lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat väikeste kvantide kaupa, kusjuures kvandi energia E=hf, kus E- kvandi energia (J) f- sagedus (Hz) h- Plancki konstant 2. Mis on footon? Tema energia, mass, impulss. Footoniks hakati kutsuma valguskvanti. Energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E=hf, E- f energia (g) h-Planckoi konstant, 6.6 * 10-34 Mass: footonil ei ole seisumassi, ei saa eksisteerida paigalolekus, E=mc2 m=(hf):c2 f- mass oleneb valguse sagedusest, mida suurem f seda suurem m. Impulss on määratud footoni massi ja kiiruse korrutisega. p=mc , suund ühtib laine levimissuunaga 3. Mida tähendab, et footonil puudub seisumass? Footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Omandab tekkimise hetkel kiiruse ja neeldumisel annab ära oma energia sellele kehale, kus ta neeldub ja lakkab olemast. 4. Mis on fotoefekt?
RADIOAKTIIVSUS (Avastas Becquerel) AATOMI TUUM A Z X Tuumas on Z prootonit ja N neutronit. Tuumamass A=Z+N 209 84 Po (Z=84, N=209-84=125 neutronit) (Alates 84 radioaktiivsed) Radioaktiivse kiirguse omadused: Intensiivsus on muutumatu/mõjutamatu Kiirgus kannav endaga energiat. Radioaktiivse kiirguse tulemusena üks keemiline element muundub teiseks. Radioaktiivse kiirguse liigid: -osake heeliumi aatomi tuum. Omadused: Positiivselt laetud. Väikseim läbitungimisvõime. Magnet-ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt.(1 elementaarlaengu kohta 2 aatommassiühiku suurune mass. Laeng võrgne kahekordse elementaarlaenguga.) -elektronide voog Omadused: -osakeste kiirused pole ühesuurused, kiirguses esineb väga erinevate kiirgustega liikuvaid osakesi.kalduvad nii magnet- kui ka elektriväljas oma esialgsest teest tugevasti kõrvale. Vaögusega lähedase kiirusega. Keskmine läbitungimisvõime. neutraalselt laetud...
fotoelektronkordistid. Sisefotoefektil töötavad fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 7. Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest (pooljuhtdioodidest), mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. 8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb,
elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud hoiab näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema abil luuakse keemilised sidemed molekulides. Kuna elektrilaeng võib olla nii positiivne kui negatiivne, siis võib elektromagnetilise vastasmõju tulemusena tekkinud elektromagnetiline jõud olla nii tõmbejõud (erineva märgiga laengute vahel) kui tõukejõud (samamärgiliste laengute vahel).Elektromagnetilise vastasmõju vahendajaks on footon. Kuna footon ei oma seisumassi, siis on elektromagnetilise vastasmõju ulatus lõpmatu. 5 3.) Tugev vastastikmõju toimib värvust omavate elementaarosakeste (kvarkide) vahel. Tugeva vastasmõju kandjad ehk vaheosakesed on gluuonid, mis omavad värvilaengut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastasmõjus. Üksikud kvargid ja gluuonid on
kaovad ära, mass muutub puhtaks energiaks footoniks. Kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Kui osakese moodustavad kaks kvarki, tekib värviline meson (ebastabiilne, laguneb mõne aja pärast). Vaheosakesed on footon e valgusosake e valguskvant (puudub seisumass, ainest footoni välja kiirgamisel hakkab ta kohe liikuma valguskiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt, suurte masside läheduses kõverdub ka valguskiire trajektoor) ning gluoon (ei oma elektrilaengut ega seisumassi, värviline, kannab üht värvi ja üht antivärvi, põhjustab tugevat vastastikmõju). Virtuaalne osake suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadusega seotud. Kosmilised kiired koosnevad 86% prootonitest, 13% heeliumist ja 1% rasketest radioaktiivsetest elementidest, neist tekivad ümber Maa kiirgusvööd. Kiirendatakse laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi
tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks) Footoni impulss p=mc Murdumisseadus täieliku peegeldumise kohta sin/ sin90º = n2/n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis sin = 1/ n1 Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja
3) B nagu sinine Analoogiliselt põhivärvide liitmisega, annab ka kolme värvuslaengu omavaheline liitmine kokku valge. Kõik elementaarosakesed on valged, st nad sisaldavad kolme erivärvilist kvarki. KVARGID JA ENERGIA Prootonit ja neutronit moodistavate kvarkide seisumass on eraldivõetuna suurem prootoni (või neutroni) seisumassist. Põhjuseks on see, et kvarkide kättesaamiseks elementaarosakestest tulev kulutada energiat- kulutatud energia väljendubki tükkide seisumassi suurenemises. TEISED KVARKIDEST MOODUSTATUD OSAKESED Kvarkide omavahelisel varieerimisel on võimalik moodustada väga palju erinevaid elementaarosakesi ehk hadroneid. Paraku on enamiks nendest väga ebastabiilsed ja muunduvad väga lühikese eluea järel (tänu nõrgale vastasmõjule) teisteks, stabiilsemateks osadeks. ANTIOSAKESED Elementaar- ja fundamentaalosakesi uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et
väiksem.ohtlik kiirgus, mis on kõige enam põhjustatud selle läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt. meditsiinis.gammaosake = gammakvant, massiarv 0, laeng 0 Tuuma seosenergia. Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks Eriseosenergia Eriseosenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt Massidefekt on aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa ja aatomituuma seisumassi vahe. Aatomituuma massidefekt on võrdne tuuma seoseenergiaga. Tuumareaktsioon Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Poolestusaeg Suurus, mis iseloomustab aine lagunemise kiirust (eelkõige radioaktiivse). See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis
Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed.
11. Selgita ka näite kaudu, miks mesonid pole püsivad? Kuna mesonid sisaldavad antikvarke, siis nad ei saa meie maailmas kaua eksisteerida. 12. Millena võib vaadelda footoneid? Footoneid võib vaadelda kui elektomagnetilise vastastikmõju vahendajaid. Vastastikmõju ülekandumise ajal ei saa neid registreerida ega püüda, sellepärast neid nim. virtuaalseteks. 13. Iseloomusta gluuoneid. Gluuonid vahendavad kvarkide vahel tugevat vastastikmõju. Gluuoneid on 8 eri tüüpi, neil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid erinevalt footonist kannavad nad vastastikmõju laengut, st. nad on värvilised. 14. Mis toimub kvarkidega, kui need vahetavad gluuoneid? Kvarkide värv muutub 15. Milline on vaheosakeste ehk bosonite roll mikromaailmas? Posomid e. vaheosakesed on nõrga vastastikmõju vahendajateks. 16. Miks vaheosake on väga lühiealine ja teda käsitletakse virtuaalsena? Nad on väga lühiajalised ning suudavad ületada väga väikeseid vahemaid, sest nad on
on elektriliste vahel). ülalkirjeldatud efekt reaalse termotuumareaktsioonides u- omadustega. tugeva vastastikmõju >d).nõrgal vastasmõjul väga Kuna footon ei oma maksimaalse kauguse, mis on väike mõjuraadius (1018 Väike mõju. Ei osata seisumassi, siis on suurusjärgus 1015 meetrit, ehk meetrit) umbes 1000 korda seletada,sest umbes võrdne aatomituuma väiksem kui aatomituuma gravitonil pole elektromagnetilise läbimõõduga. (kui jõust jääb läbimõõt.Nõrga vastasmõju
Fotoefektil kehtib seega valem hf =A+mv2 / 2 Fotovoolu tugevus oleneb valguse intensiivsusest ja on seda suurem, mida suurem on intensiivsus. Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga nimetatakse fotoefekti punapiiriks. Footonid Footoni energia on määratud talle vasava laine sagedusega.Footonil,nagu igal osakesel on mass. Erinevalt teistest osakestest pole footonil seisumassi,st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni massi arvutamine : E=mc2 Footoni, nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc Valguse dualistlik käsitlus Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist elektri ja magnetväljast. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud,nad täiendavad üksteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole,väiksema
suurem mass
m0 seisumass on paigalseisva keha mass v=0
m liikuva keha mass ehk liikuv mass v>0
m-m0 kinemaatiline mass massi juurdekasv kiiruse arvelt
1) Eeldus v<
3.Vastastikmõjusid seoseenergia ühe nukleoni kohta. Tuumaenergia põhineb vahendavad: gravitatsiooni- gravitonid(pole avastatud), eriseoseenergiate erinevuste ärakasutamisel Ahelreaktsioon elektromagnetiline- footon, nõrk jõud- uiikonid, tuumajõud- on reakts, mis põhjustab iseenda jätkumist: lõhustumise gluoonid. 4.Osakeste iseloomustamiseks kasutatakse tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. seisumassi ja elektrilaengut. Osakese ja tema antiosakese Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Reakt-i kulgemist erinevus seisneb laengus. 5.Antiosakese laeng on kirjeldab neutronite paljunemistegur. Mida suurem see on, vastandmärgiga. 6.Kvargi ,,värv" tähendab tema laengut, seda ägedamalt reakt kulgeb. Tuumade lõhustumise ahelreakt erinevaid ,,värve" on 6. 7.Kosmilised kiired sisaldavad on rakendatav ka kasuliku energia tootmiseks
paare, selliselt loodud antiosakesed siiski annihileeruvad (kaovad nii, et kogu nende mass muutub seisumassita osakeste, footonite, energiaks) kiiresti põrkudes oma vastasosakesega, 6) virtuaalsed nähtamatud osakesed, nt vastastikmõju kandvad footonid, kuna neid ei saa katsete abil avastada, sest nende suurus ei vasta vabade osakeste suurusele, 7) gluuon tugeva vastastikmõju vahendajad kvarkide vahel, pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid kannavad vastastikmõju laengut ehk on ,,värvilised", nad vahetavad kvarkide värve, kandes endaga kaasas üht värvi ja antivärvi ( võtavad kvargilt värvi, annavad uue asemele), mis tekitavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel, 8) vaheosakesed (virtuaalsed või reaalsed) [footon (vahendab elektromagnetilist vastasmõju), gluuon (vahndab tugevat vastasmõju), W-, ja Z-boson (vahendab nõrka vastasmõju)] on fundamentaalse jõu vahendajad, kõik tuntud
nende mass muutub puhtaks energiaks-footoniteks. Värv on tugev laeng. Virtuaalosake on osake, mis suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumi punkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadusega seotud. Virtuaalosakest ei saa püüda. Virtuaalsete footonite poolt tekitatud elektriline tõmbumine on see, mis hoiab elektronid aatomis, aatomid molekulis kui ka molekulid kehades. Üheks virtuaalosakeseks on gluuonid. Neid on kaheksa erinevat tüüpi, neist ühelgil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil on tugev laeng ehka nad on värvilised. Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid, aga ka raskeid ioone tuuma arvuga 2st 238ni. Kiirendite ajalugu ulatub aastasse 1928 ning nende kasutamisvaldkond ei ole mitte ainult fundamentaalsed uuringud, vaid ka mitmed teised kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). kiirendite ülesandeks on põrgutada osakesi
Tema B=F/ Ll B-vektori suund voolu siina ja juhtme mõjuva j suunaga risti päikese-/tuumaenergiast. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et jõuparameetriks väljatugevus, väli määratu, kui teada igas ruumipunktis. Magneetuvus:metallidel märgatavad magnetilised omadused, aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku Väli pidev, ühes ruumis mitu, ei oma seisumassi, omab kas magnetiseeruvad kergesti hiljem käituvad nagu magnetid. Sellised suruda. nulli-/valgusekiirust omadused on raual ja peaaegu kõikidel tema sulamitel. Soojushulk: Q energia, mida keha saab või anna ära soojusvahetuse teel.
Igale kvargile antakse üks põhivärv ja kui need kolm põhivärviga valgust kokku suunatakse, siis saadakse valge valgus. ( Prooton ja neutron koosnevad 3 kvargist) Lepton- Tema hulka kuulub elektron. Pole vastastikmõjuga osake. Värvilaeng- Tugeva vastastikmõju laeng. Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt
Vaheosakesed Tavaline footon kannab energiat ja impulssi kindlas seoses ja vastavalt liikumise suunale, ,,ebatavaline" aga suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadustega seotu. Niisugused vahendavad virtuaalsed osakesed on omased kõigile vastastikmõju liikidele. Tugevat vastastikmõju vahendavad kvarkide vahel gluuonid. Gluuoneid on kaheksa erivenat tüüpi, neist ühelgi pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil ei puudu tugev laeng. Teisiti öeldes , nad on ,,värvilised". Seega on nt prootonis nii kvargid kui gluuonid, kuid kvarke on laati kolm, igal hetkel kolme erinevat värvi, gluuonite arv pole määratud, nad aina tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värve. Nõrga vastastikmõju vaheosakesi on reaalsete osakestena tekitatud ainult kõige suuremate kiirendite abil. Nad on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti. Kosmilised kiired
UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
UV-valgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/qo qo positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned. Superpositsiooni printsiip. Superpositsiooniprintsii: Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui väljas tekib mitu punktlaengut, siis E=E1+E2+E3+En
Lisaks tekkisid veel vesiniku tuumad Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. · 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. · Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. 7 · Kiirgus oli pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. · Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli
Esineb 8% meestest. 35. Ultra-ja infravalgus, millised kehad tekitavad? Infravalgust kiirgavad kõik kuumad kehad nt. Päike, inimkeha, ahi. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab nt. Päike, tähed, gaasilamp. 36. Kuidas on seotud kvandi energia ja sagedus Ef= h x f. 37. Footon, kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest? Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Erinevalt teistest ainetest pole footonil seisumassi. E=m*c ruudus. 38. Fotoefekt- nimetatakse elektronide “väljalöömist” ainest valguse toimel. Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile, kuhu jäädvustub varjatud kujutis. Film töödeldakse ja saadakse tasapinnalised fotod. 39. Punapiir.
Osakeste füüsika lubab miatahes osakesel esineda kas reaalsena või virtuaalsena.Virtuaalsed osakesed on nähtamatud, kuid neil on väga tähtis roll. Virtuaalsete footonite poolt tekitatud elektriline tõmbumine on see, mis hoiab koos nii elektronid aatomis, aatomid molekulis kui ka molekulid kehades. Tugevat vastastikmõju vahendavad kvarkide vahel gluuonid. Neid in 8 erinevat tüüpi, neid ühelgi pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil puudub tugev laeng. Gluutonid on ,,värvilised". Vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid. Selleks, et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvilaenguta, peab lahkuv gluuon üht värvi ära viies samas teise kohe kvargile maha jätma. Seepärat kannab gluuon sõltuvalt tüübist, korraga üht värvi ja üht antivärvi. Võimalik gluuonid:
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga, nim fotoefekti punapiiriks. Lk 94. Fotoelementides põhjustab valgus elektrivoolu tekkimise või muundatakse valgusenergia elektrienergiaks. Poojuhtides esineva sisefotoefekti korral valgus ei löö elektrone ainest välja, vaid vabastab need aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust. Lk 97. Footonil pole seisumassi, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonil on impulss. Lk 105. Valguse olemust käsitletakse dualistlikult, tuginedes laine- ja kvantteooriale. Need lähenemised ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema sagedusega kiirgus aga lainele. On olemas nähtusi, mida saab seletada nii ühest kui ka teisest käsitlusest lähtudes.
veel jagunevad meile praegu teadmatul viisil. Nad võivad olla liitosad. Praegu on avastatud umbes 40 stabiilset ja suhteliselt stabiilset osakest. Neid nim metastabiilseteks osakesteks. Nende eluiga pole lühem kui 10 astmes -17 sekundit. Peale nende on avastatud veel suur hul väga väikse elueaga umbes 10 astmes -22 s osakesi. Neid nim resonantsosakesteks. Nende osakeste arv ületab 200 piiri. Elementaarosakesed on jaotatud 4 rühma nende seisumassi järgi. Esimese rühma moodustab footon üksi temal puudub seisumass, st ta võrdub nulliga. Viimases rühmas on rasked osakesed, sealhulgas ka prooton ja neutron. 1963 a esitasid sakslased M. Gell-Mann ja G-Zweig hüpoteesi, mille kohaselt on looduses olemas erilised osakesed kvargid ja et kõik teised osakesed koosnevad 6 põhiosakesest kolmest kvargist ja kolmest antikvargist, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni
(poolearvulise spinniga osakeste) vahel. Selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks fermion kiirgama vaheosakese (enamasti virtuaalse) ja teine fermion selle neelama. Vaheosakesed on footon e valgusosake e valguskvant (puudub seisumass, ainest footoni välja kiirgamisel hakkab ta kohe liikuma valguskiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt, suurte masside läheduses kõverdub ka valguskiire trajektoor) ning gluoon (ei oma elektrilaengut ega seisumassi, värviline, kannab üht värvi ja üht antivärvi, põhjustab tugevat vastastikmõju). Virtuaalne osake suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadusega seotud. 5 Vastastikmõju Kõige iseloomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastikmõju (interaktsioon), mis osakeste vahel valitsevad.
Ütleme selle kohta, et reaktsiooni paljunemistegur võrdub kahega, üksteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab 1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem.Sellepärast eraldubki energia, mis on ekvivalentne lõhustumisega kaasneva seisumassi vähenemisega. Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2- 3 neutronit ja gammakiired.Tuumade ebapüsivus on tingitud sellest, et neutronite vastastikmõju piirdub umbes 1,5 neutroni läbimõõduga, mistõttu hoiab tuuma koos naabernukleonide vastastikmõjuenergia. Neutroni lisandumisel muutub tuum ebapüsivaks ja laguneb kaheks peaaegu võrdse massiga uueks tuumaks.Lagunemisel eraldub iga
Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes. Sellisteks osakesteks footonid ja neutriinod. Üldjuhul on mateeria Universumis kõikvõimalike elementaarosakeste ja nende süsteemide segu
ja elektronideks. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon)
on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia energia, mis tuleks kulutada, et lagundada aatomi tuum nukleonideks. massidefekt nukleonide seisumasside ja aatomi tuuma seisumassi erinevus. tuumareaktsioonid - tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Kosmoloogia Päike - on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju
Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses. Temperatuur oli ikka veel nii kõrge, et aine eksisteeris plasma kujul seguna vabadest aatomituumadest, prootonitest ja elektronidest röntgenkiirguse (temperatuurikiirguse) käes. 1.9 Kiirguseajastu lõpp ja aineajastu algus Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. 1.10 Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon)
neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda. Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks. Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7 Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Päike on keskmise suurusega täht. Päikse pinnatemperatuur on 6000 kraadi. Päikse temepratuur tuumas on umbes 15 miljonit kraadi.
samasugust osakest ei saa olla ühes kvantolekus. Nõnda ennustab klassikaline üld- relatiivsusteooria oma langemist ette nagu klassikaline mehaanika ennustas oma langemist, kui ta lubas aatomeil variseda lõpmatusse tihedusse. kinemeetiline tegur kinemaatiline tegur Seisva keha massi tähistatakse m0ga ja nullike tuleb lisada Einsteini valemis ka energiale, mis on siis seisva keha energia. Kiirusega liikuva keha mass avaldub seisumassi kaudu kinemaatilise ehk Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki. Seisumassi ja kinemaatilise kordaja abil võib Einsteini kuulsa valemi nüüd anda uues kujus (4). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Mass kasvab kiiruse kasvades ja muutub kiirusel c lõpmatuks. "Lohutuseks" massi
kiirguse liigid -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus väikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb 2 korda. m = m0 2 -t T1 / 2 m0 esialgne mass, t kulunud aeg, T1/2 poolestusaeg Massidefekt on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe. M = Z m p + ( A - Z ) m n - M t Z prootonite arv, A massiarv mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E
kiirguse liigid -kiirgus elektronide voog (negatiivne laeng) -kiirgus väikese lainepikkusega elektromagnetlaine (neutraalne) Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb 2 korda. m = m0 2 -t T1 / 2 m0 esialgne mass, t kulunud aeg, T1/2 poolestusaeg Massidefekt on tuumas olevate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumassi vahe. M = Z m p + ( A - Z ) m n - M t Z prootonite arv, A massiarv mp prootoni seisumass, mn neutroni seisumass, Mt tuuma seisumass Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. E = M c 2 E seoseenergia, M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia E
Valdava osa ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste (või sageduste) järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspekter koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. Pidev kiirgus- ja neeldumisspekter tahked ja vedelad kehad ; Joonspekter gaasiline olek. Footon on kvantide nimetus valguse korral (valguskvant). Tal pole seisumassi, saab eksisteerida ainult liikudes Footoni energia ja sageduse vaheline seos: footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f. Valem: E =hf (h=6,310 Js Plancki konstant) ; c=f Footoni mass: m=hf/c²=h/c Footoni impulss: p=mc=hf/c=h/ Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni neelamine elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et ta suudab eemalduda positiivsete ioonide tõmbejõudude piirkonnast
a ( T) , millest a(T) on kiirgusallika koguneelamisvõime; n(T) on kehas neeldunud ( T) lainetuse kogukiirgusvoog; (T) on kehale väljastpoolt langev elektromagnetlainetuse kogukiirgusvoog. Must keha on matemaatiline abstraktsioon kehast, mis on must; tegelikkuses on kõik mustad kehad ,,hallid". Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest.
annaabi.ee 
