2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga. Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides. Purustusi on raske võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Kindlaks tegemise koht. Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. Millest sõltub ohvrite ja purustuste hulk ? · maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. · rahvastiku tihedusest piirkonnas. · ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. · infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest.
läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis
7 SEISMOGRAAF Seismograaf on maavärina või plahvatuse tahajärel tekkinud maakoorevõnkeid ülesmärkiv aparaat. Seismograafi korpus kõigub maakoore võnkumisega kaasa, kuna selle massiivne pendel püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumine paigal püsiva pendli suhtes jäädvustab üleskirjutisena ehk seismogrammina paberile, filmile või fotopaberile. Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid. Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid. Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei
üheks osaks on tavaliselt pabeririba, millele võnkumised kirjutatakse ja see on otseselt sõltuv Maapinna liikumisest. teine osa on kirjutussulg, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärina tõugetest. Selleks on näiteks vedru otsa pandus fikseeritud raskus. Animatsioon seismograafi tööpõhimõte http://www.wwnorton.com/earth/egeo/index/animations.htm 8.3 http://www.iris.edu/hq/programs/education_and_outreach/aotm Seismograafid Eestis Alates 1996.aastast töötab Tartu tähetornis seismograaf Quanterra-680, mille paigaldas Eesti Geoloogiakeskuse teaduspartner Saksamaal. Tartu seismilises jaamas registreeritakse aastas veidi vähem kui 500 kauget maa- värinat, mille kaugus on üle 1000 km ja tugevus suurem kui 5 magnituudi ja ligikaudu 400 Kirde-Eesti karjäärides teostatud lõhkamist. http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht?
kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/ pub/louie/class/100/seismic- waves.html Maigi Astok Millest sõltub purustuste ja ohvrite hulk? Maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast.
Maavärinad Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidevalt. Ka Californias on hakanud tõusma loodusõnnetuste arv ja praegu tuntakse California rannikut väriseva maana. Maavärinad selles piirkonnas on seotud läbi California rannikuala kulgeva San Andrease murranguga. Maa väriseb seal väga tihti, mõnikord isegi kolmkümmend korda päevas, kuid need on väikesed värinad ja neid suudavad registreerida ainult ülitundlikud seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on jälgitav alates Arena neemest üle San Francisco poolsaare kuni California lahe põhjatipuni, kus ta ilmselt jätkub vee all. Maa sisemuses tekkivatele, maakoort nihutada püüdvatele pingetele annab kõige kergemini järgi murrang. Märkamatud liikumised piki murrangupinda painutavad
· kokkusurutud ja väljavenitatud impulsid · muudab kivimi keha ruumala RISTILAINED (S-lained) · risti liikumise suunaga · deformeerivad impulsid · muudavad kivimkeha kuju PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED · risti laine leviku suunaga võnked · kaasnevad purustused Maavärina võimsus: · Kolde asukohta ja maavärina tugevust registreerivad seismograafid · Maavärina võimsust mõõdetakse pallides Mercalli skaala järgi ning magnituudides Richteri skaala järgi Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pall Skaala ulatus 0-9 0-12 Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus Mida mõõdetakse? tugevust purustusi Richteri skaala · Enim kasutatav skaala maavärinate võimsuse hindamiseks
0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa selle põhjal hinnata maavärina tagajärgi, sest need olenevad ka epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest geoloogilistest tingimustest.
Lisaks arvestatakse ka sesmograafi kaugust maavärina epitsnetrist, mis määratakse kindlaks teise vaatlusjaamadega koostöös."(http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli %20skaala%20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart) C. Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Ta püüdis vältida negatiivseid väärtusi, aga tänapäeval on seismograafid võimelised määrama ka negatiivseid väärtusi, kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. 2. Teiseks skaalaks on aga intensiivsus skaala annab pallides hinnangu maavärina visuaalsele tagajärjele. Kuulsaim skaala on Mercalli skaala. 1902. aastal Itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-pallinne skaala, aitab hinnata katastroofi visuaalseid kahjustusi. Kuigi samas on raske purustusi hinnata ja võrrelda
Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter. Millega saame maavärinaid mõõta? Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid. Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumise paigal püsiva pendli suhtes jäädvustub paberile või filmilindile seismogrammina. Kõige lihtsamad seismograafid olid rullisarnased kettad, millel keerles aeglaselt paberilint. Ketta lähedale oli paigutatud tundlik tahmane nõel, mis joonistas võngete korral paberile sikisakilisi jooni. Hiljem sai paberi pikkuse järgi teada, mis kell võnked toimusid. Tänapäevased seismograafid on palju tundlikumad aparaadid. Mõned seismograafid on paigutatud ka maa alla, kus on paremini tunda Maa sisevõnkeid. Seismograafid ei registreeri ainult maavärinaid, vaid ka teistel põhjustel toimuvaid võnkeid -
mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal 3 olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas. Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral hävivad hooned, inimesed võivad hukkuda, samuti võivad tekkida tsunaamid, mis laastavad rannikupiirkondi. Vulkaanipurske tagajärjel võivad samuti hävida hooned ning inimesed hukkuda
Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks laam sukkeldub teise alla. 3. Osata maailmakaardile kanda laamade piirjooned ning teada 13 laama nimesid ja asukohti, samuti osata riftivööndite, vulkaanide paiknemise ja saarkaarte järgi otsustada, kuidas konkreetsed laamad omavahelises suhtes liiguvad 4. Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus, hüpotsenter, epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad.
Nevado del Ruizi purse nõudis umbes 23000 inimelu. Need ohvrid oleksid jäänud olemata, kui valitsus oleks kuulanud vulkanoloogide hoiatusi. Tegemist on enim inimelusid nõudnud vulkaanipurskega alates 1902. aastast, mil Pelèe vulkaan Martinique’i saarel hävitas Saint-Pierre’i linna. Nii nagu enamik vulkaane, käitus ka Nevado del Ruiz härrasmehelikult ja hoiatas läheneva tugeva purske eest. Vulkaanitipust 10 km kaugusel asuvas vaatlusjaamas registreerisid seismograafid terve seeria väikeseid maavärinaid, mida põhjustasid ülespoole tõusva magma survel liikuma hakanud kaljupangad. Nevado del Ruizi jägivad teadlased informeerisid vulkaani kasvavast aktiivsusest Columbia katastroofikaitse koordinaatoreid, kes oleksid pidanud üldsust ohu eest hoiatama. Kui Nevado del Ruiz 1984.aastal esimesi elumärke ilmutades värisema ja tuhka välja paiskama hakkas, märkisid geoloogid tuha
Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 143. Maavärinate registreerimine, seismograaf, seismogramm ja millises järjekorras jõuavad seismilised lained seismograafini? Maavärinaid registreerivad seismograafid ja- grammid. Seismograaf on aparaat, mille abil saab registreerida seismilisi laineid. Kui seismogrammil on fikseeritud maapinna vertikaalsed ja horisontaalsed võnkumised, siis võib nendest välja lugeda kõikide kolme tüüpi seismiliste lainete saabumiste ajad. Ruumilained (piki ja ristilaine) on kiirema levikuga- kõige kiirem pikilaine, järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige purustavamaid. 144
annaabi.ee 
