maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus 1999, mille korral toimub keskkonnaseire, keskkonnaseire korraldus, saadud andmete töötlemine -- keskkonnakvaliteet, kuidas ajas muutuuvad, kuidas muutuvad tegurid, saada lahteained erinavtele prograammidele ja planeeringutele. Keskkonnaseire ülesanded on: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire
Ka enamik saasteaineid ei jäta endast piisavalt tugevat ja üheselt tõlgendatavat jälge elektrimagnetkiirgusesse, näiteks toksilised gaasilised mikrolisandid maapinnalähedases õhukihis. Hajunud kiirgus kannab endas palju informatsiooni aerosooli kohta, kuid hajumise pöördülesande lahendamine (hajunud kiirguse järgi hajutaja omaduste määramine) sisaldab endas nii palju määramatusi, et aerosooli suurusjaotuse ja keemilise koostise määramine maapealsetes seirejaamades on endiselt möödapääsmatu. Kaugseire ei asenda taimekoosluste liigilise koosseisu seiret, sest kõrgelt alla vaadates ei ole lootust leida näiteks väikese katvusega rohttaimi, mis võivad olla väga tundlikud teatud inimmõjuritele nagu näiteks leelissaaste Kirde-Eesti rabades. Enamasti saadakse algandmed koosluste määramiseks satelliidiülesvõtte alusel just selle liigilist koosseisu ja kasvutingimusi kohapeal uurides.
Linnades on süsinikmonooksiidi näidud madalat ja märkimisväärset tõusu ei ole oodata. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni piirväärtus(10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi. Süsinikoksiidi sisaldusega õhus pole ühelgi seirejaamal piirinormile vastavusega probleeme olnud ning kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused hindamispiiridest madalamaks. Tabelist on näha, et kõrgeima kontsentratsiooniga 3 mg/m3 oli süsinikmonooksiid 2005. aastal, sellele järgnevad 2006, 2007, 2010, 2008 kontsentratsioonidega vahemikus 0,9 – 1,5 mg/m3 ning kõige madalam oli 2009 kontsentratsiooniga 0,6 mg/m3.[4-9] 5 Tabel 2. 2005-2010 aasta Õismäe CO 8h keskmine maksimum 1.4 2011.- 2012
Linnades on süsinikmonooksiidi näidud madalat ja märkimisväärset tõusu ei ole oodata. Samuti ka mitte piirinormi ületusi, sest 2003. aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni piirväärtus(10mg/m3) ja kehtivuse kaotasid senised 1 ja 24 tunni piirväärtused( 5 ja 3 mg/m3), siis uus leebem piirväärtus vähendab ületamiste tõenäolsust veelgi. Süsinikoksiidi sisaldusega õhus pole ühelgi seirejaamal piirinormile vastavusega probleeme olnud ning kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused hindamispiiridest madalamaks. Tabelist on näha, et kõrgeima kontsentratsiooniga 3 mg/m3 oli süsinikmonooksiid 2005. aastal, sellele järgnevad 2006, 2007, 2010, 2008 kontsentratsioonidega vahemikus 0,9 – 1,5 mg/m3 ning kõige madalam oli 2009 kontsentratsiooniga 0,6 mg/m3.[4-9] 5 Tabel 2. 2005-2010 aasta Õismäe CO 8h keskmine maksimum 1.4 2011.- 2012
· Koroonalahendusega laetud osakesed sadestatakse suuruse järgi elektriväljas elektroodidele sadestades lõplik detekteerimine toimub äraantavatest laengutest moodustuva elektri voolu kaudu. o Elektriline aerosooli spektromeeter (EAS) · Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks? o Aerodünaamiline diameeter, millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes · Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2.5 masskontsentratsiooni mõõtmiseks? o Beetanõrgenemine · Millised neist seadmetest sobivad gaasilise lisandi proovi kogumiseks? o Ventiiliga balloon o Passiivne koguja o Immutatud filter o Mullitaja · Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid? o 1. Sisendava o 2.Aerosoolifilter o 3.UV-luminessenstsdetektor o 4. Vooluhulga mõõtur-regulaator
Vektorite lahendus sõltub satelliitide geomeetria muutusest esimese ja teise sessiooni vahel. Veaallikad 20000 km kõrgusel ja kiirusel 3 km/s liikuva satelliidi paiknemine on meile teada tänu GPS satelliitide efemeriitidele, mis on suhteliselt täpselt määratletavad. Satelliitide orbiidi suur kõrgus on teatud eeliseks. Antud juhul on Maa õhuruumi ja gravitatsioonivälja muutuste mõjud küllalt väikesed ning võimalikke kõrvalekaldeid matemaatilisest mudelist kontrollitakse seirejaamades, kus määratletakse satelliidi kõrgus, kiirus ja paiknemine. Määratud parameetrid lähetatakse satelliidi protsessorile, sealt tarbijale. Matemaatilisest mudelist kõrvalekallete põhjuseiks loetakse Kuu ja Päikese külgetõmbejõudu ning päikesekiirguse rõhku satelliidile. Üheks raskemini arvestatavaks veaallikas GPS mõõtmisel on ionosfääri (ulatus 50 kuni 1000 km kõrguseni) mõju. Päikese ultraviolettkiirgus on vabastanud selles kihis
maapinnalähedases õhukihis. EMEP-i mõõtmisprogramm hõlmab väävli- ja lämmastikuühendeid, aluselisi katioone ja meresoolasid, osooni, raskmetalle, püsivaid orgaanilisi saasteaineid, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. EMEP seirejaamadel on kolm erinevat taset, millele on kehtestatud ka erinevad nõuded: esimene tase, s.o kõigile osalejatele kohustuslik programm, mis tagab pidevmõõtmised kõigis seirejaamades ja võimaldab uurida eri saastekomponentide ruumilist ja ajalist varieeruvust; teise taseme jaamad mõõdavad komponente, mille analüüs nõuab keerukamat aparaatuuri või on suhteliselt kallim. Sellistes valikjaamades võiks läbi viia nii pidevmõõtmisi kui ka konkreetsete probleemide lahendamiseks käivitatud projekte; kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega.
3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013) EKUK seirejaamades mõõdetakse lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, osooni, ammoniaaki ja tahkeid osakesi, aga kõigis jaamades ei ole kõik need saasteained esindatud. Lisaks mõõdetakse ka tuule kiirust, suunda ja temperatuuri umbes kolme meetri kõrgusel maapinnast. (EKUK, 2013) Peale saasteainete seire on EKUK-i võrgus neli meteomasti, millega mõõdetakse kahel kõrgusel õhutemperatuuri, tuule kiirusi ja suundi. Seega saab nende andmete alusel otseselt
3) Kontrolli ▪ seire,mõõtmised ▪ ennetavad tegevused ▪ tõendus dokumentide ohje ▪ siseandit 4) Täiutsa ▪ juhtkonna poolne ülevaatlus ▪ suhtlus ja aruanne ▪ tõendamine, kinnitamine, regristeerimine 5.juuli loodukaitse päev ! Monitooring, seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). • Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne. • Tagasiside Kavandatav tegevus Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline Projekt hindamine Poliitika • Tegevuskava • Programm
Aastast ei kasutata Eestis etüleeritud bensiini ja turustatava bensiini pliisisalduse piirnormiks on määratud 0,013 g/l. Ajavahemikul 19902003 vähenesid plii heitkogused 72%, mis on lisaks transpordis toimuvatele muudatustele tingitud ka Narva elektrijaamade koormuse langemisest. Välisõhu suurimad saastajad kaadmiumiga on energeetika-ettevõtted (sh on põlevkivi- elektrijaamade heitkoguse osakaal 85,6%), transpordi osa on väike 0,6%. Linnaõhu seirejaamades mõõdetud välisõhu saastatuse tase lämmastikdioksiidiga näitab viimastel aastatel suurenemist. Selle põhjuseks on tõenäoliselt transpordivahendite arvu kasv. Linnaõhu seisund on enamuse saasteainete osas paranenud alates 1990ndate keskpaigast, kuid viimastel aastatel võib täheldada lämmastikoksiidide välisõhu saastatuse taseme suurenemist. Tõenäoliselt on põhjuseks sõidukite arvu ning liikluskoormuse kasv
pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist: 1) Mittekuuletumistasu: määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid. 2) Sooritustagatis: firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Keskkonnaseire. Seire- plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid: Vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a, käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded:
pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad: 1. Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid. 2. Sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Keskkonnaseire: Seire mõiste: Plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades. Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne. 16 Keskkonnaseire seadus: Vastu võetud 1999. a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eesmärk: Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.
o mittekuuletumistasu – määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid o sooritustagatis – firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. KESKKONNASEIRE seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel) keskkonnaseire seadus: o võeti vastu 20.01.1999. Seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted eesmärk: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks keskkonnaseire ülesanded (4 näidet):
• kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. Keskkonnaseire Monitooring, seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (- aladel). • Korduv, piisav seiresamm, piisav seirepunktide tihedus alal. • Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne • Tagasiside (millele?) Seadused • Keskkonnaseire seadus (20.01. 1999), RTI 1999, 54, 583) • Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine • Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine • Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord
(74/409/EEC) lisades toodud elupaikade ja liikide seisundi seirega, rahvusvaheliste lepetega (eluslooduse mitmekesisuse konventsioon, Berni konventsioon, Washingtoni konventsioon, Ramsari konventsioon) seotud seirega, riiklikul tasemel haruldaseks ja/või ohustatuks kuulutatud liikide populatsioonide ja elupaikade seisundi määramisega. Samuti jälgitakse allprogrammi raames maastike arengut. Eluslooduse ja maastike seire viiakse iga-aastaselt läbi umbes 40-s allprogrammis sadades seirejaamades. Osades seirejaamades toimub seire igal aastal, osades aga mingi kindla ajavahemiku tagant. 35 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Riiklike seireandmete näol on tegemist eelkõige olulise tähtsusega taustinfoga külastusseire mõjude monitoorimise planeerimisel. Mõningatel puhkudel on võimalik kasutada konkreetsete seirejaamade asukohaspetsiifikat
annaabi.ee 
