Mary Kingsley: Lääne-Aafrika Avastaja Mary Henrietta Knigsley (1862-1900) oli üks Briti avastaja kes tegi kaks pioneer tripi Lääne ja sentraal Aafrikase. Ta oli esimene Eurooplane kes sisenes kaugsetese kohtades Gabonas. Esimene Lääne-Aafrika reis Aastal 1893, Kingsley läks Lääne-Aafrikase et õpida religiooni; Ta kavatses raamatut kirjutada oma seiklustes Lääne Aafrikas ja täiustada õpinguid religiooni fetisitest mida ta isa; George Henry Kingsley, oli alustanud. Oli enne kuulmatu et naine üksi ringi rändab sellel ajal, aga see ei peatanud Knigsley. Augustis, 1893, Kningsley lahkus Britist Lääne Aafrikase, reisides kauba laeval (juhitud Kapten Murray poolt). Ta purjetas mõõda ranikut (Freetown, Sierra Leonest Luanda, Angola) ja siis ta reisis saarelt Guinea kuni mis on nüüd teadud kui Nigeriani
d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes. Näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, mitte soov hävitada hugenottide iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis maana, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse.Valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia seiklustele
ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks
duellipaika ründavad neid kardinali kaardiväelased ning võidavad. D'Artagnanist ja ,,Kolmest Musketärist" saavad head sõbrad. Teenides mitmete töödega kuninga usaldust. Tõelised seiklused algavad, kui d'Artagnani naaber kaupmees Bonacieux ühel juurde tuleb ning palub d'Artagnanil leida tema naine ning näitab d'Artagnanile kirja kus on kirjas, et ta naine on röövitud. D'Artagnani hakkab asi huvitama ning ta lepib kokku hinnas. Siis, aga pannakse kaupmees vangi. Järnevates seiklustes satub vangi ka d'Artagnan, ta leiab üles oma proua Bonacieuxi, armub temasse ning peale seda usaldatakse talle kuninganna enda poolt salajane ülesanne. D'Artagnan peab minema inglismaale ning saama sealt tagasi kaelakee mille ta oli andnud oma armukesele Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga.
Allegooriat esindavad ka tol perioodil ülipopulaarsed nn. "Reinuvader Rebase seiklused". Neid paarisaja aasta jooksul kogutud lugusid tuntakse "Rebaseromaani" nime all. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. 6."Roosiromaan" iseloomustus + sisu Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armastust. Värsivormis allegoorilise teose esimene osa pajatab Noormehest, kes näeb unes,
Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu. Nukuteatris ta tutvus teiste puuinimestega. Ta jäi uskuma Basilio ja Alice jutte imedepõllust ja nii jäi oma rahast ilma. Ta sattus vaenujalale nukuteatri direktoriga. Oma seiklustes saab Buratino teiste nukkudega väga lähedaseks, nad võidavad Carabas Barabasi, avavad kuldvõtmekesega salaukse ja saavad endale oma teatri. Buratinost sai tark, julge poiss, kes kaitses oma sõpru ega heitnud meelt . Ta oli leidlik ja lõbus poiss. Giuseppe Tisler, keda kutsuti veel Sinininaks. Papa Carlo sõber. Tema leidis puuhalu ja
nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega. Odüsseia seiklustes on palju ühiseid jooni erinevate rahavaste muinasjuttude temaatikaga, eepos tervikuna esindab lootüüpi ,,mees oma naise pulmas". Keskaeg: Joseph Bedier, Tristani ja Isolde lugu. See lugu pajatab sellest, kuidas Cornwalli kuninga Marki orvust õepoeg Tristan saab lahingus raskelt haavata ja rändab Iirimaale, et tark Isolde raviks ta terveks. Pärast seda, kui Cornwalli kuningas kuuleb Tristani lugusid Isoldest, armub ta ning saadab Tristani tagasi Iirimaale, et
ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid
Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on don Quijote "eluküsimus" see, kas Montesinose koopa nägemus oli tõelus või unenägu. Don Quijote ja Sancho on kõike muud kui staatilised tegelased
kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas.
sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on ,,Roosiromaan ja"Rebaseromaan". ,,Rebaseromaan" on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse.
Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid
kurjaks maagiks. Tema hingel on kirjas palju mõrvu, ta tappis oma vanemad ja Harry vanemad Lily ja James Potteri. Nüüd on ta uuesti tõusnud ja ootab oma kaaskonnaga õiget hetke, et peale tungida. Ron Weasley - punapäine, kleenuke ja paljude tedretäppidega puhtavereline võlur. Harry Potteri parim sõber. Ta on pärit vaesest ja suurest perest, tal on 6 õde-venda. Ta armastab hirmsasti magusat ja on üpriski julge poiss. Ta on aidanud Harryt paljudes seiklustes, kuid on samuti Harry peale kade. Ta püüab seda varjata, kuid mõnikord see tal ei õnnestu. Roni prototüübiks on autori parim sõber. Hermione Granger - kahupäine, väga tark tüdruk, kes õpib kõik ära, on väga kohusetundlik ja kangekaelne. Tema mõlemad vanemad on mugudest hambaarstid. Tema on teine Harry parimatest sõpradest. Kui ta midagi ei oska, siis tormab ta otsekohe raamatukokku, et see välja uurida. Ta on inimene, kes ettevõetu ka lõpule viib
enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on don Quijote "eluküsimus" see, kas Montesinose koopa nägemus oli tõelus või unenägu. Don Quijote ja Sancho on kõike muud kui staatilised tegelased. Nende liikuvusest algab romaani
Seejuures ei ole Nipernaadi banaalne südametemurdja, ta ainult äratab erinevates tütarlastes enda vastu huvi ja kiindumuse, põgenedes kohe kui tütarlapsel on tekkinud tunded. Alles viimases novellis avaneb tegelikult Nipernaadi tõeline olemus, kui tema naine ilmub tallu, kus ta end varjab. Nipernaadi oli tegelikult tavaline närviline linnainimene, kes argipäeva muredest ja igapäevasest elust pettununa rändab suviti maal, otsides rahuldust fantaseeringuis ja seiklustes. ,,Ekke Moor" on kompositsioonilt sarnane ,,Toomas Nipernaadile", ainult novelle ühendav peategelane on seal nooruk, keda ajavad rändama nooruse seiklushimu ja rahutus. ,,Ekke Mooris" puuduvad ülemäärased fantaseeringud ja teos on üldiselt realistlikum. A.Gailiti looming on vastuoluline ja eesti rahulikult jutustava prooda üldlaadist erinev. A.Gailiti maailmavaade oli konservatiivne. A.Gailit on oluline eesti kirjanik, ta lõi uuelaadse
juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus lase roosi noppida. ,,Rebaseromaan" - loomaeepos, loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid üle ühe, kuid on ka laenatud lugusid. Teos- rohked jutustuslike harude ebaühtlus, sotsiaalne satiir. Loomade ja nende seiklustes on ühiskonnasuhete peegeldused, samuti humoorikad kombed ja rahvatarkus. Peateema on kavala ja leidliku, kord väikefeodaali, kord kodanlast kehastava Renart'i võitlus toore ja juhmi hundi Ysengriniga, kes nagu kohmakas karu Brun 23 peegeldab suurfeodaalile omas loomust ja käitumist. Lõvi Noble (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud), kanad jänesed (lihtrahvas)
annaabi.ee 
