elutingimuste parandamiseks. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 4) §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. (Metsaseadustik 2016, § 77 lg 4) §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. (Metsaseadustik 2016, § 40 lg 10) Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eestis kuulub suur-konnakotkas esimese kaitsekategooria alla. Metsaomanike erinevad tegevused (metsaraie, puude väljavedu, kuivendamine jne) ohustavad suur-konnakotkaid, mistõttu on võetud vastu erinevad seadused ja regulatsioonid kaitsmaks ohus olevaid liike. Samas tuleb mõelda ka metsaomanike
16. Puu ja puistuelemendi vanuse määramine ja arvestamine. Puuliigi vanust saab määrata mitmeti:: · 1)kultuurpuistute korral saab vanuse teada dokumentatsioonist; · 2)värskete kändude või juurdekasvu puuriga võetud proovi aastarõngaste arvu järgi; · 3)kuni keskealise männi aastaste kõrguskasvude loendamise teel; · 4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne. Vanus antakse segapuistus igale puistuelemendile aastates. Andmete töötlemisel iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks kas 10 (pehmelehtpuud) või 20 (kõvalehtpuud, okaspuud) aastat, kuigi kiiresti kasvavate puu- ja põõsaliikide korral on kasutatud ka 5 aasta pikkuseid vanusklasse. 17. Puistu arenguklassid. * 18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused.
12cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V valmiv mets- puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest Y küps mets- puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle 5. Boniteet- iseloomustab kasvukoha headust st antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius- iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu
rajamisega kiirustada, vaid selle võiks jätta ulukitele toidulauaks. Nii saab loomi meelitada eemale kahjustamata metsanoorendikest. Juba olemasolevate kultuuride ja noorendikes saab taimede suurema tiheduse tagada sellega, et neid valgustus- ja harvendusraietel vähem harvendada. Edaspidistel valgustus- ja harvendusraietel tuleb metsakultuuride äärealad tihedamaks jätta, et oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse. Valgustus- ja harvendusraietega tasub võimalusel alustada alles siis, kui okaspuud on kahjustusohtlikust east välja kasvanud. Hooldusraieid võiks võimalusel teha talvel, kui väljaraiutud puud säilivad kauem, olles kohapeal ulukitele kättesaadavaks toiduks kuni kevadeni. Sel juhul teevad ulukid vähem
antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige kehvem Va NB!!! Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. NB!!! Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6.Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari
§53 lõike 2 kohaselt: püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. Metsaseadus §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 4.2 Elupaikade piiritlemine Püsielupaigad on mõeldud suur-konnakotkaste pesapaikade kaitseks. Püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönd hõlmab suur- konnakotkaste pesapaika ja seda ümbritsevat pesametsa vähemalt 250 m raadiuses, sihtkaitsevöönd võib ulatuda ka 500 m kaugusele. Sihtkaitsevööndiga hõlmatakse kogu
liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P. obovata), mis on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, Uuralites ja Siberis ning Kesk-Euroopas ja mõnel pool Lääne- Euroopa mägedes levinud alamliik P. abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, ent tavaliselt kasvab segapuistus arukase, haava ja männiga. Puhtkuusik on tekkinud kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kuusikute osakaal peaks lähiaastatel aeglaselt suurenema, kuna pea pooled viimase poolsajandi metsakultuuridest on olnud kuused. Kiirekasvulise puuliigina võib kuuse aastane kõrguse juurdekasv ulatuda viljakamatel kasvukohatüüpidel ühe meetrini, saavutades maksimumi 1525 (35) aasta vanuselt. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad
Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Kasutatakse Eestis M. Orlovi boniteerimise süsteemi, kus boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige halvem Va. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. Kasutatakse ka kõrgusindeksit (H100). Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigile. Näitab puistu ennustatavat kõrgust 100 a. vanuse. Lühiealiste lehtpuude puhul kasutatakse ka H50. Kõrgusindeks arvutatakse puistu kasvukõvera alusel. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist.
metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teate piirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldab metsa asukohajärgne keskkonnateenistus kohalikus või maakonna ajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites ning paneb välja keskkonnateenistuses. (10) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib keskkonnaminister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. (11) Metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning vaigutamise ja mahlalaskmise piirangud kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 41. Metsateatis (1) Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab kinnisasja asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise: 1) kavandatavate raiete kohta; 2) kavandatava metsa uuendamise kohta;
.. Kasutatavad raieliigid Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Ta on kõige pikema ajalooga metsa majandamise süsteem, kandes nii hooldus kui uuendusraie ülesandeid.. Ta peab looma eeldused välja raiutud või välja langenud puude pidevaks asendumiseks uutega. Välja raiutakse puud, mis tõenäoliselt lähenevad oma bioloogilisele küpsusele ja mis lähiajal sureksid ka ilma inimese abita. Valikraie on kohane püsimetsana majandatavas erivanuselises segapuistus, erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid tulemusi juurepessu aladel. Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena. Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib
Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis. Boniteediklasse on Ia - Va kusjuures kõige parem boniteet on Ia ja kõige halvem Va. Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra. Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari
riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha), kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 % (183,5 tuhat ha), kogutagavaraga 34,359 miljonit tm. Hall-lepikud on meil eriti rohkesti kasvanud 1990. aastate lõpupoole mahajäetud põllumaadele, karjamaadele, niitudele. Nad moodustavad ajutise metsatüübi koos h. haava, raagremmelga ja arukasega, milline inimese sekkumiseta asendub ajapikku kuusega. Segapuistus kasvabki hall-lepp koos ülalmainitud liikidega, millele lisanduvad veel h. vaher, h. tamm, h. toomingas jt. liigid. Halli leppa kutsutakse ka ,, lapsehoidjaks" puuks, tema kaitsva varju all saame kasvatada noores eas külmaõrna kuuske ja väärtuslikke lehtpuuliike (tamme, saart jne.). Viljakandvus algab seemnetekkelistel puudel 8.....10 eluaastal, võrsetekkelistel veelgi varem. Õitseb meil harilikult sanglepast nädal kuni paar varem.
annaabi.ee 
