• 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika • Prelüüd ja Fuuga g-moll • Soololaul “Muremõtted” • Toccata (lõpetamata) • Rahvaviisiseaded “Arg
külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane
Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks.
Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Kõik neli poega õppisid Tallinna 22. Keskkoolis. Pojad tegelesid juba väiksest saadik muusikaga. Harri abikaasa Leida suri 1992. aastal. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi Harrile hinge lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!" See sai ka tema pöördepunktiks. Sellest ajast alates üritas ta nende sõnade järgi edasi elada. Tänu sellele elu suhtumisele sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS
.......................................................................... 10 Kokkuvõte ............................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 11 2 I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA Eduard Oja ,,Kägu kukub" on rahvaluule tekstile kirjutatud a cappella segakoorilaul. Helilooja Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Aastail 19191925 õppis ta ühel ajal Eduard Tubinaga Tartu Õpetajate Seminaris. Harjutades Tubina eeskujul hoolega viiulit, hakkas ta süvendatult tegelema ka muusikateoreetiliste ainetega. Peale õpinguid järgnes kohustuslik õpetajatöö Elva algkoolis (19251930). Õpetamise kõrval komponeeris ta õpilastele muusikalisi lavateoseid, sealhulgas ,,Kullaketrajad", milles osales ka väike orkester
kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt
ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik
Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meeskoor paindliku, varjundirohke ning vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad, koos laulva meloodiaga nagu lauludes ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas", ,,Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist
Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika.
drasalgamiseks. Tema arvatessobisid eestilaulude eeskujuisegakoorilaul"V66rsil" ja Karl August Hermanni "Eestlaneolen ja eestlaseksjaan"
"Wanemuine Kandle Healed. Nelja healegameestekoorid" (I osa 1869, II osa meeskoorideesituses.M6lemad laulud tulnud kordamisele.
l87l) ja "R66mus Laulja. Kooli lugemiseraamatu wiisid. Kahe, kolme ja neija
hea,lega laulud, lasteja segarudkooridele" (1872). "Vanemuine Kandle Healed" si-
saidab mitu Aleksander Kunileiu algupirast laulu, rema seatud eesti rahvaviise,
f
loodud tekstidele. 2002. aastal kõlas esmaettekandes tema muusikal "Esimesed jõulud", 2004. aastal vokaalsümfooniline suurvorm "Stabat mater", 2007. aastal kantaat "Hingedemaa kellad". Tema üks enim esitatud koorilaul "Paradisi gloria" oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Lastekoorilaul "Ei tahagi minna" oli 2007. aasta Noorte laulupeo kavas. Poiste- ja meeskoorilaul "Isad ja pojad" ning segakoorilaul "Mehed ja naised" (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol. Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil
"Reigi õpetaja". Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised. Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Ernesaks Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Tuntuim on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga), millest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid - kantaate ja süite. Pärt Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. 1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja.
ettevalmistusi. Jannsen oli saatnud osa noote ajalehe Postimees lisana (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:10). Suurem osa ettevalmistustest nõudsid aga veel tegemist ja need nõudsid palju tööd ja vaeva. Kuid eestlastel oli usk, et sellega saadakse väga hästi hakkama. Esimese asjana oli vaja jõuda selgusele, et milliseid koore laulupeole kutsuda. Maal levisid peamiselt segakoorid. Linnades aga hoopis meeskoorid. Segakoorilaul vastas paremini eestlaste muusikatraditsioonile (Palamets, Hillar 1994:8). Jannsenile oli aga eeskujuks saksa meeskooride laulupeod ning ta nõudis laulupeole ainult mehi. Eestis oli ka palju segakoore, kuid nemad jäeti peole kutsumata. See tähendas paljudele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Suuri raskusi tekkis peo majandusliku poolega, sest peakomiteel ei olnud üldse tegevuskapitali.
Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga). Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist
annaabi.ee 
