väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel) hallitumist ehk see seen katab kogu marja oma hallikate eostega, mis meenutab tuhka. Botrytis cinerea Teine ülisagedane seenhaigus taimedel on harilik rooste. Erinevalt teistest seenhaigustest, harilik rooste esined sageli just tervetel ja kasvavatel taime osadel (näiteks lehed). See seeneliik levib kõige sagedamini õhu ja vee kaudu, kui ta on sattunud eluks võimelisse keskkonda ja on levima hakanud, siis me kõige sagedamini näeme teda rooste värvi puruna taimede lehtedel. 5 Harilik rooste Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/9loodus/seenhai guse.htm http://www.animalfinder
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%.
4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks. Ravimite tootmine-Bakterite abil valmistatakse antibioootikume ja vaktsiine 5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8. Kuidas bakterhaigused levivad
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%.
*Zn *Fe *alkaloide *jt Metallurgia tööstus: seal kasutatakse baktergeid mis vabastavad mingi hinnalise metalli nt:uraani. Tekstiilitööstus: kasulikuks ostuvad valgud mis lagundavad tärklist,ka rasva mis on samuti pärit on organismidest.Ensüüme sisaldavad ka mõned pesupulbrid nt:omo Põllumajandus: Kautusel on bakteriväätised silo,kompost,taimekahjurte kaitse on seotud sellega,et osa baktereid hävitavad seeni ja nii saadakse lahti seenhaigustest taimedel. Energeetika: Inimkond seisab energia kriisi lävel ,üks võimalus on hakkata saama energiata prügimägede orgaanilistest ainetest.Selle lagundamisel saadakse metaani kui küttegaasi, pääsküla prügimäel on tankid kus on alustatud küttegaasi tootmisega. Sõjandus:Maailmas on riike kes omavad bioloogilist relva, see on valdavalt bakterrelv mille kasutamise tagajärjed on ettearvamatud. Keskkonnakaitse:Biopuhastites kasutatakse ära nii algloomi, baktereid kui kas seeni
pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud
o kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; o rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel; o mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; o multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; o püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; o putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist
3 1. Materjal Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, selle langetamiseks peetakse sobivamaks ajaks talve. Kanuu läbimõõt rinna kõrguselt on 54-58 cm. Haabadel esineb keskmisel kõrgusel mädanenud oksakohti, mis võivad olla nakatunud seenhaigustest. Tavaliselt on puutüvi siis seest mäda ja kanuu tegemiseks sobimatu. Lisaks kasutatakse paju pulki painutamise juures. Vastavalt vanarahva uskumustele võis haabjaks valitud puu maha võtta vaid põhjatuulega kahaneva kuu ajal, kusjuures tähtis oli ka, et haab langeks vastu tuult. See pidi kaitsma haabjat mädanemise eest. Usuti ka, et kui tüvi langeb kännust kaugele, saab kiirekäigulise sõiduriista. Saarde kihelkonnast on pärit huvitav uskumus puu metsast väljaveo kohta: "et haabja
Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest. 2 PUIDU KUIVATAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Soovitatav on virnastada vahelippidega
2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Ülevaade Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes
kiirte vastu, korrosioonikindlus. Eksamipilet Nr.6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes 2. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid Eksamipilet Nr.7 1. Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%.
Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu (okaspuu puiduürask, lehtpuu puiduürask). Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest,
Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn. Nende liikide lülipuidu niiskusesisaldus on väiksem kui maltspuidul. Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni, haaval punakaspruuni värvusega. Maltspuit on puiduosa välimine heledama värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on
erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 46 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3
Neid kohtame mõisaparkides, maa- asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv
Eestisse on sisse toodud umbes 20 nululiiki. Meil kasvatatakse nulge peamiselt ilupuudena parkides, aedades, haljas-aladel. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus.
Teda soovitatakse tarvitada ka sapipõiepõletiku ja sapikivitõve ning ülemiste hingamisteede haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul. Piparmünditee aitab ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja vähese menstruatsiooni korral. Piparmündiõli kasutatakse valuliku hemorröa raviks. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru. Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata. Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas.
11. Metsakaitse ·võrade hõrenemine männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste ·vaigujooks tüvel 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning ·viljakehad tormiheite puudel nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või kahjustuste tõrjega. ·juurdekasvupuuriga proov primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, Kahjustusi metsas võivad põhjustada: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse siklased. 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid,
annaabi.ee 
