JALASEEN Referaat bioloogias SISUKORD Sissejuhatus .............................................................lk 3 Teemaarendus............................................................lk 4 Mis on jalgade seenhaigus ehk jalaseen?...................lk 4 Kuidas jalaseen nakkab?.......................................lk 4 Miks tuleb jalaseent ravida?...................................lk 4 Kuidas on võimalik jalgade seenhaigust vältida?...........lk 5 Soovitusi.........................................................lk 5 Muud huvitavat..................................................lk 6 Kokkuvõte.................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus......................................................lk 8 Pildid........................................................................lk 6 2
Seega peaks .... teadma, milline seenhaigus välja näeb, kuidas tekib, millised on seenhaiguse leviku tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad.k) on teatud liiki seente ehk dermatofüütide poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Mittedermatofüütidest põhjustavad küünte seenhaigust pärmiseened (Candida albicans, Candida tropicalis) ja hallitusseened(Scopulariopsis brevicaulis, Aspergillus niger). (www.inimene.ee; www.derma.ee). Seenhaigusesse nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning külastavad paljud inimesed), harvem kodustes tingimustes. Samuti on oluline teada, et seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides
HARILIK TUNGALTERA KADRI LEBEDEV ISELOOMUSTUS Tungaltera kujutab endast rukkil ja teistelgi kõrrelistel levivat seenhaigust. Süüdi olev seen kannab nime harilik tungaltera. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis
Enamus sarv- ja sidekesta viiruslikud haigused Vaktsiinia, tuulerõuged, silma mükobakteriaalne infektsioon, silma seenhaigused, ravimata ägedad mädased infektsioonid, täpsustamata diagnoosiga silmade punetus, amööbne infektsioon. Ravim on vastunäidustatud ka ülitundlikkuse korral toimeaine või mis tahes abiaine ja teiste kortikosteroidide suhtes. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Pikaajaline ravi kortikosteroididega võib põhjustada seenhaigust Kui seda ravimit kasutatakse 10 päeva või kauem, tuleb mõõta silmasisest rõhku. Rasedus: Lotemax’i ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Imetamine: Rinnaga toitvatele Sagedased kõrvaltoimed Silma kahjustused: - Sarvkesta defekt - Eritis silmast - Ebamugavustunne silmas - Silmade kuivus - Pisaravool - Võõrkeha tunne silmas ja silma kihelemine. Kasutatud kirjandus Ravimiamet. http://koodikeskus.ravimiamet.ee /Data/SPC/SPC_1185195.pdf
a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11. Mis on viburi ülesanne bakterirakus? (1p) 12. Seente kasulikkus inimesele. (Nimeta nii palju, kui oskad) 13. Nimeta 2 bakterihaigust. (2p) 14. Nimeta 2 seenhaigust. (2p) 15. Kuidas kaitsta/ravida end bakterhaiguste eest?(Nimeta nii palju, kui oskad) Koostas: Kaidi Baikov
elukeskkonna rikkumise ja veereostuse kõrget taste. Sellest hoolimata võivad ülejäänud veekogud potentsiaalselt anda head saaki. III Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti Põhja-Ameerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust - vähikatku. Samal ajal on Põhja - Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Kõige sagedamini introdutseeritakse võõrliigid inimeste poolt, näiteks elusvähkide import turustamise tarbeks. Võimalik on ka looduslik migreerumine naaberriikidest ühiste veeteede kaudu. IV Ajaloolised andmed
peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuidas ravida? Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja korrata haigustunnuste taastekkel. Kassihaigus ehk peaseen Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde. Eelkõige kandub nakkus edasi lemmikloomadelt, kuid on ka võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks kamm, müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud
Kokkuvõtteks võib öelda, et vähid on väga erinevad kõige suuremad vähid on kuni 80 cm. pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti PõhjaAmeerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust vähikatku. Samal ajal on Põhja Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Jõevähi levik Jõgevamaal Praegused andmed näitavad, et jõevähk esineb 11 Jõgevamaa veekogus. Väga arvuka vähipopulatsiooniga paistab silma Aidu tehisjärv, Amme jões leidub vähki arvukalt. Viies
kleebitud. Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid. Teised koerlibliklased, eriti näiteks koerliblikas, päevapaabusilm ning nõgeseliblikas munevad oma munad rühmiti. Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine
eest. Jalats ei tohi pigistada ega olla ka liiga suur. Jalats peab olema kerge, mugav ja painduv! NB! Mitte liiga kõva! Kinganina ei tohiks varbaid kokku suruda Jalale jalatsi sees peaks olema õhu juurdepääs Jalatsil peaks olema vähemalt naturaalnesisepind Hügieeni seisukohalt on ebatervislik kanda eelnevalt kellegi teise poolt kantud jalatseid, sest neid on vorminud võõras jalg ning need võivad moonutada või ära rikkuda täiesti terve jala; samuti on oht saada võõrast jalanõust seenhaigust. 9 HAMBAD Hambad on vajalikud seedeprotsessi normaalseks tegevuseks, purustades toiduained organismile vajaliku suuruseni. Hammaste kujunemine : Saab alguse juba emakõhus Sündides on lapsel olemas nii piima- kui ka jäävhammaste alged Sõrmede või luti kauaaegne imemine võib põhjustada lõualuude nõrka arengut ja mõjuda hammaste arengule pidurdavalt
töötamine niiskes ja kuumas keskkonnas; kummijalanõude või kitsaste kingade kandmine; tegelemine spordiga (traumad küüntele, higistamine); kokkupuude koduloomadega, kariloomadega; organismi üldine vastupanuvõime langus tingituna kroonilistest haigustest; pikaajaline hormoon- või antibiootikumravi; verevarustuse häired; ainevahetushäired; suhkurtõbi ehk diabeet; ülekaalulisus; hambaproteesid (suu nurga kandidoosi korral). Igapäevased probleemid, mis jalgade seenhaigust põhjustavad on just jalanõu niiske keskkond ja mikrotraumad, mida saadakse näiteks sportides. Nakatumine toimub mikroskoopiliste seeneosakeste kaudu. Haiguse teket soodustavad ka kroonilised küünetraumad, näiteks kui inimene murrab pidevalt küüsi, kunstküünte kandmine, ebakorrektne hooldus. Samuti on oluline jalanõude valik. Nele Nurmiku hinnangul ohverdatakse tänapäeval tervise arvelt liiga palju ilule. Probleemiks on näiteks terava ninaga kingad, mis suruvad
pöörduma arsti poole. Võimalikud õendusprobleemid: · Ebamugavustunne, mis on tingitud seenhaiguse poolt põhjustatud muutustest nahal. · Häbitunne, mis on tingitud naha muutustest. 6 · Sügelus, mis on tingitud seenhaigusest nahal. Video: https://www.youtube.com/watch?v=awgAJbzsUtE Pilt: Arutelu, küsimused: Esimesel praktikal olles nägin hooldekodus päris palju seenhaigust, eelkõige jalgede/küünte seenhaigust. Selliste jalgade hooldamine on üpris raske, ka küünte lõikamine on väga raskendatud ning enamik vanainimesi ei saanud sellega ka ise hakkama. Kas ka pikalt kestnud seenhaigust on võimalik ravida vaid käsimüügi ravimitega? ( kui tegu on juba tugevamalt kahjustunud naha/küünega) Akne Rasunäärmete karvatupe krooniline põletikuline haigus, millele on iseloomulikud komedoonid, paapulid ja mädapead.
Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust kujundama. Ta ühendab leheservad siidja kiuga ja tõmbab enda poole. Niimoodi varjab ta end vaenlaste pilkude eest ning võib ohutult lehe peal maiustada. Suuremaks kasvades siirdub ta lehel teatud kohta, harilikult lehetippu ning võtab seal sisse pea alaspidi rippuva asendi, olles end kookonit moodustavasse siidvõrgendisse mässinud. Admirali nuku tüüpiliseks tunnuseks on seenhaigust meenutavad tähnid. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast
2.2.2.Elukohtade hävimine Isendite arvukuse vähenemise üks põhjuseid on metsade hävimine, mis järgnes eurooplaste ja polüneesialaste tulekule. Praegu tegelevad konnade elukohtade hävitamisega talupidajad, kes soovivad uut maad. Samuti on loomadele ohtlikud teed ja lahtised põllud, mis eraldavad konnade elupaiku. Ohtlikud on ka kaevandused, sest hävitatakse konnade elupaiku, kui ka neid ennast. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.3.Haigused Seenhaigust Batrachochytrium dendrobatidis peetakse süüdlaseks terves maailmas toimuvale kahepaiksete suremisele. Sellega nakatanud konnad põevad chytridiomycosis-t, haigust, mis mõjutab kahepaiksete nahka ja on tihti surmav. Selle seene eosed elavad üle märjad tingimused ja seda võib kohast kohta kandamärgade riiete või saabastega. Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys.
Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1) Joonis 1 joonis 2 Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad
bambusesäälik (Vermivora bachmanii) on välja surnud värvuline. Kui liigi mõned isendid on säilinud üksnes vangistuses või muudes inimese kontrollitavates tehistingimustes, siis öeldakse, et liik on looduses välja surnud (extinct in the wild); näiteks franklinipuu (Franklinia alatamaha), mis leiti 1765. a Altamaha jõe suudmealalt Georgias (USA), on looduses välja surnud, sest ei talunud puuvillaga kaasa toodud seenhaigust. Siiski on see liik tänu omal ajal korjatud seemnetele tehistingimustes säilinud ning on oma dekoratiivsuse tõttu Ameerika aedades üsna populaarne. Mõlemal eeltoodud juhul peetakse liiki tegelikult globaalselt väljasurnuks. Kohalikult väljasurnuks (locally extinct; extirpated) peetakse liiki, mis on kadunud teatud piirkonnas, kuid on siiski säilinud teistes levila osades. Näiteks rabapistrik (Falco peregrinus) oli kunagi Eesti rabades suhteliselt tavaline haudelind, kuid alates 1980
tuues asemele süsihappegaasirikka õhu. Tuul mõjutab ka aurumist, puhudes lehtedelt ära niiskusega küllastunud õhu ja tuues asemele kuivemat. Väga tugev tuul võib aga aurumist lehtedelt liigselt suurendada ja põhjustada isegi taimede närbumist. Tuulel on tähtis osa puude paljunemisel, sest enamik metsapuid tolmleb tuule abil. Tuule abil levivad enamasti ka seemned. Tuul kannab kahjuks edasi ka mitut seenhaigust ja putukkahjurit ning soodustab metsatulekahjude levikut. Tuul suudab ajapikku kujundada ka puude võra ja tüve. Näiteks rannikul on puud pika aja jooksul mõjutatud ühesuunalistest tuultest ning kasvavad seetõttu kõveraks. Torm võib põhjustada tormimurdu ja tormiheidet (puu heidetakse pikali koos juurtega). Tormiheitele alluvad eriti kergelt need puud, millel on pinnalähedane juurestik (nt kuusk). Mets omakorda mõjutab tuult
annaabi.ee 
