Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna kannatab juure mädanike all vähem kui kuusk ja ei kasva seal okslikuks . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel
Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide
Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel
puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla
Kõrguse järgi jaotatakse järelkasv kolme kategooriasse: peenikeseks 0,50 m, keskmiseks 0,6...1,5 m ja jämemõõduliseks, mille kõrgus on üle 1,5 m. Tiheduse järgi jaotatakse järelkasv hõredaks 3 tuh. 1 ha-le, keskmise tihedusega 3...8 tuhat puukest hektaril ja tihedaks, kui puukesi on hektaril üle 8000. Arvatakse, et kui on alla 5 tuhande ha-l, pole mõtet järelkasvu säilitada, aga sellise olukorra parandamiseks jätta raielangile kasvama vastavalt vajadusele seemnepuid. Need langid, kus järelkasv on planeeritud säilitada, vajavad erilist lähenemist tööde, masinate ja tehnoloogia valikul. Kui soovitakse raietööd läbi viia järelkasvu säilitades, võib välja pakkuda järgmised soovitused: 1. Lageraie planeerida lumerikkale perioodile; 2. Võimalikult laiad reie-eed, mida võimaldab vintskokkuveotraktorite kasutamine; 3. Vintskokkuveotraktorite kasutamisel langetamine organiseerida selliselt, et kokku-vedu oleks võimalik teha ladvad ees; 4
puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Lüheneb raiering Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta)
● tüvekahjuritest asustatud puid ● puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid ● puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu ● kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused) ● tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ● oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest ● teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. Mõned mõisted: raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie -
seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). säilikpuud eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud).
liigelda ka oma pesapaiga läheduses, et koguda materjali selle ehitamiseks ning toitu. Samuti on kõige tähtsamaks muidugi see, et isendid saaksid omavahel kokku ja paarituksid, et anda järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks. Nii Margus Pensa kui Jaanus Remm on seda meelt, et metsade majandamise käigus jäetaks raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat.
liigelda ka oma pesapaiga läheduses, et koguda materjali selle ehitamiseks ning toitu. Samuti on kõige tähtsamaks muidugi see, et isendid saaksid omavahel kokku ja paarituksid, et anda järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks. Nii Margus Pensa kui Jaanus Remm on seda meelt, et metsade majandamise käigus jäetaks raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat.
(1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. (2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas männiku või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast.
4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st
pääsevad puitu mitmesugused tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks mädanikku tekitavad seened ja reeglina nagunii välja. oma ülesande täitnud seemnepuid alates kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi Kuusikud on koorimisohtlikud kuni korba metsata metsamaal või noorendikus moodustumiseni (50-60. aastani). Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole
taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud. Seemnepuud on soovitav välja valida 5-10 aastat enne lageraiet ja nende ümbrust harvendada (kohanevad paremini hõreda seisuga, kasvatavad suurema juurestiku ja on raiesmikul tuultele vastupidavamad). Seemnepuid jäetakse 20 - 70 tk ha-le (Ks vähem Mä rohkem) ja tähistatakse enne raiet värviga või paelaga. Raiesmikule võib kasvama jätta ka vanad haavad, selliselt väldime massiliselt haava juurevõsude arengut raiesmikul. LR säilitada I rinnet moodustada suutvate puude järelkasv. Raiejäätmed (oksad, ladvad, kasutamist mitte leidnud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) tuleb koristada ja raielank puhastada. Kände ja juuri raiejäätmete hulka ei loeta
annaabi.ee 
