Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L.Tartlan, 2005) Kartuli-lehemädanikku saab tõrjuda, ennetada mitmeti: 1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2. Kasvatada haiguskindlaid sorte ( nt hilise kasvuga Anti ja Ando, keskvalmivatest Reet ja varavalmivatest Jõgeva kollane). 3. Sorteerida hoolikalt seemnematerjali. Põllul esimeste haiguskollete tekkimisel pealsed eemaldada,et haigus ei saaks veega uhutud mulda. 4. Uuendada seemnematerjali. 5. Kasutada viljavaheldust (PRIA toetuste saajad on kohustuslik viljavaheldus). Tuleviku vaated on üsnagi hämarad. Olen kindel, et lehemädanikust täiesti ei vabane, sest meil jätkub küllaga väikeste maalappidega pidajaid, kes aastast aastasse kasvatavad samal maatükil kartulit mille seemet ei uuendata jne
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele
peamiselt bakterist Bacillus thuringiensis siirdatud toksiini sünteesiva geeniga nn Bt kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni juurutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ning paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad veel viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar,nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse ka lehmad ja lambad, kes on geneetiliste manipulatsioonide tagajärjel võimelised
kasvuperioodil. Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja
pisut maad eemal Bt-maisi põllul ei ole pesukarupoegagi. Isegi hiired loobuvad GM- toidust, kui neil on muud süüa. Vahest teavad nad instinktiivselt midagi sellist, millest enamus meist eelistab mööda vaadata?" 3) Kogu see töö on äärmiselt kallis ning on olnud võimalik üksnes suurtel agrotööstusfirmadel. 98% geneetiliselt muundatud kultuure haldab 6 korporatsiooni (Syngenta, Bayer-Aventis, Monsanto, DuPont, BASF, Dow), kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb USA ja Kanada tootjatel tasuda ka nn hektarimaksu. Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe- ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede õietolm levib putukate ja tuulega ning saastab ümbruskondsed mahe- ja tavapõllud.
tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil. 2.) Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), aga ka nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala
44,9g. Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel. Seisukindluse tagab tugev kõrs. Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste, rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega. Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt. Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist
1990. aastate keskel. Nende kultuuride hulka kuuluvad herbitsiidtolerantsed kultuurid (mais, soja, raps jne), parandatud valmimis- ja säilimisomadustega tomatid, kahjurikindlad kultuurid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Teise põlvkonna väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa nendest toodetest on juba turule jõudnud. Selle põlvkonna kõige ilmekamaks näiteks on terminaatorgeeni leiutamine. See muudab põllult koristatud saagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja 4 seotust seemnefirmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete järgi seda siiski veel kasutada ei saa. Teise põlvkonda kuuluvad näiteks viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan
aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2 Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist. Teise põlvkonna transgeensete kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsed (riis, papaia, pipar), suurendatud külmakindlusega (maasikas, kartul, suhkrupeet) ja farmatseutiliste omadustega GM kultuurid. Muundorganismide hulka kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised insuliini- või interferoonirikast piima tootma. Tootmisse on neist kõigist jõudnud aga ainult viirusresistentne paiapa ja kartul.
siia ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringensis pärit toksiini sünteesiva geeni viimisega taimerakku, sellest tuleneb ka nimi Bt- taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil mürki ja tapavad nendel toituvaid liblikaste röövikuid kogu kasvuperioodil. 1.4.2 Teine põlvkond Selles põlvkonnas on kõige ilmekamaks näiteks terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljunemist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Teise põlvkonna geenmuundatud kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar). Põllumajandustootmisesse on jõudnud ka viirusresistente papaia ja mingil määral ka viirusresistentne kartul, moodustades vaid alla 1% turulolevatest GM taimedest. 1.4.3 Kolmas põlvkond
) 9 II VÄETISED BAKTERVÄETISED Bakterväetised mullaorganisme sisaldavad preparaadid, mille muldaviimisel tekivad mullas taimejuurtel vastavate mikroorganismide kolded. Nad on tüüpilised kaudsed väetised, st. nad parandavad taimede kasvukeskkonda, küll aga ei sisalda otseselt taimetoiteelemente. Kuidas bakterväetisi kasutatakse? 1) Segatakse seemnematerjali hulka. 1 pakend 1 ha-le külvatava külvimaterjali töötlemiseks või 1 ha põllu töötlemiseks. 2) Segamine katteviljaseemnega. Katteviljaseemneid ei tohi puhtida (puhtimine külvimaterjali töötlemine haiguste tõrjeks) 3) Põllu töötlemine. Preparaat lahustatakse vees ja lisatakse pritsimisele, 200...400 l/ha. Prits ei tohi sisaldada pestitsiidide jääke. Preparaat ei tohi jääda päikese kätte. Bakterväetiste säilivus on 1 aasta.
on head peremeesorganismid haigusele.Raske muld ei ole soovitatav. Füüsikalis-mehaaniline Haigusest naktatud taimed hoolikalt välja kiskuda ja hävitada. Bioloogilised Enne istutamist mugulate söövitamine bakteripreparaati ( 2 l / t vooluhulk 30 l / m) fitosporin - m ( 0,4-0,5 kg / t ) , Bactofit ( 3-5 kg / t ) . Keemiline Maxim 025 FS Toimeaine: 25 g/l fludioksoniil Kontaktse toimega fungitsiid Maxim on ette nähtud seemnematerjali külvieelseks märgpuhtimiseks. Maxim 200 l + vesi 2,0-5,0 l = 2,2-5,2 l/t. Kulunorm - 200 ml/t seemnete kohta Hind – 0.85 eur/l Kolfogo Super color CS Puhtimiseks. Kulunorm-0.2-0,3 l/ha, 3-5l/t Kordus-1 Hind-135 eur/l Kartuli-lehemädanik (Phytophthora infestans) Ennetatav Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine kultuurmaastikes.Kasutada ainult terveid mugulaid ja haiguskindlamad sortid. Ei tohi kasvatada kõrvuti varajasi, keskvalmivaid ja hiliseid sorte. Agrotehnilised
turgu, kuhu realiseerida ülejäägid (eriti tähtis on see kiiresti riknevate taimekasvatussaaduste korral). Varakult sõlmitud lepingud võivad osutuda soodsamateks. Bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Nimetatud näitaja iseloomustab seda potentsiaalset kogusaagi ja saagikuse taset mida on võimalik saavutada kasutatud (olemasoleva seemnematerjali) seemnete ja tootmistehnoloogia ning ilmastiku korral. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne maksimum. Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus) määratakse kindlaks koristuse käigus. Neid näitajaid mujal maailmas ei tunta. See on nõukogude perioodi rudiment. Kuid neid näitajaid statistikaamet registreerib ning neid on kuni viimase ajani avaldatud statistika aastaraamatutes ja kogumikes. Põhjuseks on nimetatud
annaabi.ee 
