olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele.
stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö seedripuud-laevad, mäed ja kiltmaad kauplemine, riide värvimine (teod), põlluharimine
Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus Seedripuud-laevad, Viljakad orud Linnades kaubandus ja käsitöö kauplemine, riide värvimine Kuivad mäed ja kiltmaad Põlluharimine
Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks
Tema vaenlaseks oli Ahriman, üks Ahuramazda enda poegadest. Ohverdusi Pärsias ei tehtud, aga tähtis oli Püha Tuli. Foiniikia · Foiniikia asus Vahemere idarannikul. Kreeka keeles tähendab Foiniikia purpurimaad. · Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi). · Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad
Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedes haljendavad aga seedrimetsad. Põllumajandusega seonduvatest sotsiaalsetest probleemidest võiks välja tuua fakti, et kohaliku elaniku sõnul rünnatakse ning röövitakse valgeid farmereid peaaegu iga päev, sekka juhtub ka mõni mõrv. Tänavu jaanuaris leidis aset 6 säärast mõrvajuhtumit. See mõjutab Mart Mägi suuresti ka majandust, sest lisaks hukkunutele paljud teised farmerid, eelkõige valged,
iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. 4 Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C
Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja
· Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros
..2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. 1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku.
tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C. Rahvastik
valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. 36)Foiniikia oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. 37)Foiniikia linnad: (Byblos)Tüüros ja Siidon 38)Foiniikia tähendab tõlkes purpurimaad, tigudest saadi purpurvärvi. 39)Foiniikia loodus ja kliima - vihma sadas piisavalt, seedrimetsad 40) 41) 42) 43) 44) 45)Foiniiklaste tähtsaim kultuurialane leiutis oli tähestik. 46)Juudid on legendi järgi algselt pärit Jeruusalemmast. 47) 48) 49) 50) 51) 52) 53) 54) 55)Juutide varasem ajalugu, kombed, seadused on kirja pandud Vanasse Testamenti. 56)Juutide usk ei rõhutanud eriti ühiskonna kihistumist. 57) 58) 59)Moosese seaduste põhjal on eristatavad kaks seisust: vabad inimesed ja orjad. 60) 61)Moosese seaduste järgi pidi naine olema monogaamne, samas kui mehel võis olla mitu
· Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi. Ta sõi rohtu ja teda kasvatasid hirved ja muud loomad. Ta läks koos rõõmupiigaga inimeste sekka ja mingi aja pärast sai temast päris inimene o Inimese ja looduse suhe · Inimesed ja jumalad ei hoolinud loodusest. Enkidu ja Gilgames raidusid maha seedrimetsad. o Veeuputuse lugu · Jumalad soovisid inimesi hävitada ja korraldasid veeuputuse. Sellest sai teada utnapisti ja ta ehitas laeva kuhu ta viis oma pere ja sugulased ja oma loomad. Nad olid ainsad kes pääsesid, jumalad olid vaga vihased ta peale ja tegid ta surematuks. o Jumalate tegevus · Halb veeuputus, härja valmistamine · Hea enkidu loomine o Gilgamesi kui valitseja arhetüüp ja arhetüüpsete soovunelmategainimene
Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros. Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad häälikuid, kadus käibelt hellenismi ajastul, aluseks kreeka tähestikule. Arvatavasti on kõik tänapäva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. 15. Millist rolli mängisid Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon juutide ajaloos? Mis on Vana Testament ja millised on judaismi põhimõtted
kodanikud ja riigist sõltumatud, teenisid sõjaväes FOINIIKIA & IISRAEL Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur Loodulikud olud · Võtsid kasutsele hobusekaarikud · Mägine, kuid viljakas · Avastasid raua ja hakkasid seda töötlema · Vihma sadas piisavalt · Mugavndasid kiilkirja oma keelele · Seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks · Kujunes ulatuslik kirjavara (Hattusa arhiivraamatukogu) · Palju kaubandus- ja kultuurikontakte · Sulam Ees-Aasia kultuuridest, domineeris Mesopotaamia mõju Kronoloogiline ülevaade Pärslaste kronoloogiline ülevaade · 3. aastatuhandel eKr tekkis Byblos.
Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 4.4 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel
2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja
Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. (aloe arborscens) (akaatsia) 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed
TEMPLID olid jumalate kodud. Selle juurde viis sfinkside allee, sfinks sümboliseeris vaarao võimsust. Värava ees kaks obeliski. Suurimad templid LUXOR ja KARNAK. Kasutati KOLME TÜÜPI KIRJA: · PILTKIRI · HIEROGLÜÜFKIRI · LIHTSUSTATUD HIEROGLÜÜFKIRI e HIERAATILINE KIRI KAANANIMAA FOINIIKIA & IISRAEL Vahemere idaranniku ala. Elanikud rääkisid eri keeltes, üldiselt semiidid. Loodus põlluharimiseks soodus. Liibanonis olid maailmakuulsad SEEDRIMETSAD ehituspuit. Foiniikia linnriikude rikkus seisnes TRANSIITKAUBANDUSES. Linnade korraldus sumeri linnriikide oma sarnane. Preesterkonda ilmselt polnud. Rajasid igale poole kolooniaid (suured meresõitjad olid), kuulsaim neist on praeguse Tuneesia alal asunud KARTAAGO. Foiniiklased TÄHESTKU leiutajad (1000 eKr). See koosnes kaashäälikutest. Tänu lihtsusele levis kirjaoskus lihtrahva seas. VANA TESTAMENT palujude tekstide kogumik, vanimad osad kirjutatud TAAVETI&SAALOMONI ajal
12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.2. Joon. 1.3. vuse. Tugisõrestiku tekkimine oli järgmiseks ajalooliseks ja ehituslikuks etapiks laevaehituses. See andis võimaluse ehitada tugevaid ja samal ajal kergeid laevu. Sõrestikuga (talastikuga) laevu meresõidukiks hakati ehitama Kreeta saarel, kus juba kasutati emapuud kiilu ja sellele kinnituvaid kaari. Foiniiklased, kelle maal (praegune Liibanon) kasvasid võimsad seedrimetsad, võtsid kreetalastelt õppust ja ehitasid juba VII sajandil e.m.a. laeva (Joon. 1.4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004.
tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akkadi keeles purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie aga oli üks Kaanani peamisi eksportkaupu. Kreeka keeles on purpurimaa Foiniikia ja selle nime all sai Vahemere idarannik tuntuks läänepoolsete rahvaste juures. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on mäletamatutest aegadest peale pakkunud suurepärast toorainet laevaehituseks. Seetõttu oli Kaanan üks maailma vanimaid põlluharimispiirkondi ja sai vana-ajal tuntuks ka kõrgelt arenenud meresõidukunstiga. Naabermaad tundsid juba tsivilisatsiooni koidikul elulist huvi Kaanani toorainete vastu purpurriiet ja seedrit eksporditi nii Mesopotaamiasse kui ka Egiptusesse. Kaanani asend maa- ja mereteede ristumiskohas kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel tõi varakult
PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas
KAANAN KUI MUISTSETE TSIVILISATSIOONIDE KOKKUPUUTEALA. Vahemere idaranniku alad - tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina - olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. Akadi keeles tähendab see purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpuri valmistamisel. Purpurriie oli Kaanani peamisi eksportkaupu. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab seal põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on läbi aegade pakkunud suurepärast laevaehitusmaterjali. Ka seedrit eksporditi. Tänu Kaanani asendile maa- ja mereteede ristumiskohas tekkisid kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel varakult ka tihedad kultuurikontaktid. Ühtlasi püüdis kumbki vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral -
troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat)
annaabi.ee 
