Kõnelus Achilleuse varjuga.Teised varjud.Lahkumine Hadesest. Sireenid.Skylla ja Charybdis.Päikesejumala karjad. Kirke õpetused.Möödasõit sireenide saarest.Möödasõit Skyllast ja Charybdisest.Jõudmine Thrinakia saarele.Päikese veiste söömine.Torm ja laevahukk. Odysseus jõuab tagasi Ithakale. Lahkumine Faiaakiast.Sõit ja maabumine Ithakal.Poseidoni kättemaks faiaakidele.Odysseuse ärkamine ja luiskejutt Athenale.Athena õpetused. Odysseus Eumaiose juures. Odysseus jõuab seakarjus Eumaiose juurde ja võetakse lahkelt vastu.Eumaios jutustab talle olukorrast Ithakal.Odysseuse luiskejutt Eumaiosele.See korraldab talle söömingu.Odysseuse luiskejutt Trooja sõja ajast. Telemachos saabub Eumaiose juurde. Athena õpetuse järgi lahkub Telemachos Lakedaimonist,kingitused ja head ended.Telemachos kohtub võõra teadja Theoklymenosega.Meresõit.Eumaios jutustab Odysseusele oma eluloo.Telemachos saabub Ithakale.Theoklymenose ennustus. Telemachos tunneb ära oma isa.
,,Ivanhoe" ,,Ivanhoe" on rüütliromaan, kus kõik näivad omavahel tülis olevat lihtrahvas feodaalidega ning feodaalid omavahel. Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu. Keegi ei tea, keda usaldada. Ainult kindlad isikud teavad, et läheduses viibib ka Richard Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale inglise sõjaväe lahkumist halva tervise tõttu Palestiinasse jääma
Danae Perseuse ema Deianeira Heraklese naine Demeter põllutööjumalanna Demodokos pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele Deukalion Prometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse Eurydike Orpheuse naine Eurykleia Odysseuse teenijanna Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis
vajab. Piksepilduja Zeus näis kunagi olevat vihmajumal olnud. Ta oli isegi päikesest võimsam, kuna kaljune Kreeka vajas vihma rohkem kui päikesepaistet ja jumalate jumal oli ju see, kes võis kinkida oma kummardajate eluks nii tarvilikku vett. Kuid Homerose Zeus ei ole enam loodusnähtus. Tema on isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas. ,,Odüsseias" on ta mõjujõud suurem. Seal ütleb seakarjus, et kerjus ja rändur on saadetud Zeusi poolt ja need, kes vaestele abi ei anna, patustavad Zeusi enese vastu. Niisiis sai õiglus Zeusi kaaslaseks. ,,Iliase" mereröövlite pealikud ei pidanud lugu õiglusest. Nende tahtmine oli võtta kõike, mida süda kutsus. Kuid Hesiodos, kes oli talupoeg ja elas vaese inimese maailmas, teadis, et vaene vajab õiglast jumalat. Ta kirjutas, et kalad vees, loomad maa peal ja linnud taeva all peavad üksteise peale jahti.
Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must.
Kuplee tsellole ja kitarrile Väike süit kitarrile Väike süit flöödile ja harfile 1986 Sinfonia sincera op. 31 Vesised kaanonid segakoorile (tekst Leelo tungal) Olemine, kantaat baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Hando Runnel, Vladimir Lenin) Tandem con Gioconda viiulile ja tsellole 1987 Gaudeo, kantaat segakoorile ja instrumentaalansamblile op. 33 (tekst A. Tamme, ladina keeles) 1988 Sensatsioon op. 38, teleooper (Leelo tungla libreto K. Capeki järgi) Seakarjus, lastemuusikal (libreto Leelo Tungal H. Chr. Anderseni muinasjutu järgi) Kontsert kahele klaverile nr. 2 op 36 (kammerorkestriga) 1989 Missa süütult hukkunud eestlastele op. 40 (tekst Leelo Tungal, missa tekst) Kellade maja, laste klaveripala Sellest konnast küll printsi ei saa, laste klaveripala Variatsioonid läti rahvalaulule klaverile Klimper kahele klaverile In vino op. 41 a segakoorile 1991 Inimene ja ..., kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst: Leelo Tungal)
Lk. 54- Ma töötan hea meelega kiiresti ja asi on, nii nagu ta on, aga tema saab hakkama sellega, et annab mulle kirjatöö tagasi ja tähendab: ,, See on hea, aga vaadake see siiski uuesti läbi, alati leidub mõni tabavam sõna, mõni täpsem abisõna." Mul kipub kops üle maksa minema. Lk. 61 ... ja sõitsin M-i , sealselt mäekingult päikeseloojangut vaatama ja ühtlasi oma Homerosest suurepärast laulu lugema sellest, kuidas tubli seakarjus Odysseust kostitab. See kõik oli hea. Lk. 66- ... mis ei lase tema südant tuksuda küllalt osavõtlikult oh! mõne armastatud raamatu lugemisel, mille mõned leheküljed panevad minul ja Lottel põue põksuma ühises rütmis, või sajal muul juhul, kui avaldame oma tundeid kellegi kolmanda tegevuse kohta. Kokkuvõtteks: Werther luges selles teoses pidevalt ,,Homerost". Muidu luges ta palju, talle pakkusid raamatud huvi. Luges ka Lottele nii mõndagi ette. Werther ja religioon: Lk
põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12. laul Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad. Torm ja lavahukk. 13.laul Faiaagid viivad Odysseuse Ithakale 14. 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega 18. laul konfliktid kosilasega 19. laul Eurykleia tunneb Odysseuse ära 20. laul valmistatakse ette lahingut 21. laul ambumisvõistlus 22. laul kosilaste tapmine 23. laul Odysseus tõestab Penelopele oma isikut 24. laul Odysseuse isa Laertes tunneb poja ära, kosilaste omaste kättemaks nurjub Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib
Loo lõppedes lubasid faiaagid O'le laeva ning O hakkas kodu poole sõitma. Laeval jäi O magama ning ärgates oli ta Ithakal, faiaakide kingitused kõrval. O ei tundnud kodusaart ära. Tema juurde tuli Athena moondatud kujul ning teadustas mehele, et too on Ithakal. Kangelane valetas Athenale, kuna polnud kindel, kellele ta räägib ning siis võttis Athena oma jumaliku kuju, rääkides O'le tema kodust. Athena muutis O vanaks kerjuseks ning O ööbis oma sõbra, seakarjus Eumaiose juures. Athena läks T'd koju kutsuma. T tuli Spartast koju ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O
Loo lõppedes lubasid faiaagid O’le laeva ning O hakkas kodu poole sõitma. Laeval jäi O magama ning ärgates oli ta Ithakal, faiaakide kingitused kõrval. O ei tundnud kodusaart ära. Tema juurde tuli Athena moondatud kujul ning teadustas mehele, et too on Ithakal. Kangelane valetas Athenale, kuna polnud kindel, kellele ta räägib ning siis võttis Athena oma jumaliku kuju, rääkides O’le tema kodust. Athena muutis O vanaks kerjuseks ning O ööbis oma sõbra, seakarjus Eumaiose juures. Athena läks T’d koju kutsuma. T tuli Spartast koju ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära,
See kestis kuus kuud 1961aastast alates, võtsid osa mitu antropoloogi ja siis Karl Heider (Am antropoloog, jäi 16 aastaks sinna välitöid tegema), veel oli meditsiinitudengeid, loodusuurijaid. Nad sattusid keset traditsioonilist sõjapidamist, ekspeditsiooni tulemusena valmis film The Dani of West Irian 1972, see on Gardneri isiklik tõlgendus, palju sümbolismi, inimese võimet teist inimest tappa, üks peategelane on sõdur ja teine on noor poiss (seakarjus) ja nende kaudu antakse pilt kogu danide olukorra kohta. Näidatakse erinevaid kaadreid (need pannakse kokku), nt poiss joob ja siis näidatakse lindu. Filmi on antropoloogid kritiseerinud, et Gardneri filmitegemine ei olnud eetiline (ta ei näidanud danidele materjali, kartis, et nood hakkavad iseennast kartma). Filmis ei räägita indiviididest, vaid kasutatakse tegelaskujusid, ei huvitunud nendest
Naine sünnitas pojad, kes olid imeliselt suurt kasvu ja väga nägusad. Amulius käskis orjal lapsed võtta ja need kuhugi ära viia. Ori pani lapsed künasse ja läks jõe äärde. Ta jättis küna jõe kaldale ja läks ise minema. Siin lebasidki lapsed, kui pärimuse järgi emahunt toitis neid piimaga ja rähn lendas neile toitu tooma ja hoolitses nende eest. Mõlemad loomad on pühitsetud Marsile, seetõttu leidsid kinnitust laste ema sõnad, et nende isa on jumal Mars. Amuliuse seakarjus Faustulus viis lapsed kõigi eest salaja minema. Nagu väidetaks, pani ta neile nimeks Romulus ja Remus. Kui nad olid veel väikesed, andis nende ebatavaline välimus – kõrge kasv ja ilu – selget tunnistust nende päritolust. Täiskasvanutena olid nad mõlemad julged, vaprad, vaatasid kartmatult hädaohule silma ja olid üldse väga mehised
e.Kr. Indias. Esmakordselt tõlkis "Kaama-suutra" inglise keelde Richard Burton 1862.a. 3. Renessanss kuni 19.saj. keskpaik Domineerivaks mõjuks oli Euroopas ristiusk, mis seksuaalsuse peale üsna vaenulikult vaatas. Tuleriidade võis viia süüdistus seksuaalvahekorrast saatanlike olenditega, süüdistus homoseksualismis. Voorust kaitsti voorusevööga, onanismi "raviti" kastreerimisega. Sellest perioodist pärineb ka termin "süüfilis" - 1530a. avaldas itaalia arst Fracastoro poeemi seakarjus Syphilusest, keda Jumal karistas loomuvastase "sõpruse" eest sigadega parandamatu suguhaigusega. 13.saj. avaldas prantsuse arst Henry de Mondeville raamatu naise suguelu hügieenist, käsitledes ka prostituutide probleeme. 16.saj. avaldas prantsuse astronoom, matemaatik ja arst Jean Fernel uurimuse suguelu füsioloogiast. Leonardo da Vinci lahkas üle 300 laiba ja joonistas üles nii mehe kui naise sisemisi suguelundeid. Anatoomiaprofessor Andreas Vesalius oli esimene, kes lahkas rasedat
Ta murdis kirja edevalt kokku ja kirjutas: «Preili Michonile, pesuõmblejale Tours'is.» Kolm sõpra vaatasid naerdes üksteisele otsa: nad olid haneks püütud. «Nüüd te mõistate, mu härrad, et ainult Bazin võib selle kirja Tours'i viia,» ütles Aramis. «Minu sugulane tunneb Bazini ja usaldab ainult teda, iga teise käes asi ebaõnnestuks. Pealegi on Bazin auahne ja tark. Ta on lugenud ajalugu, mu härrad, ja ta teab, et Sixtus V sai paavstiks, kuigi oli olnud seakarjus. Kuna .ta kavatseb astuda kiriku teenistusse minuga ühel ajal, siis on ta kindel, et saab paavstiks või vähemalt kardinaliks. Te saate aru, et niisuguste sihtidega inimene ei lase ennast tabada, ja kui teda peakski kinni võetama, siis ta pigemini talub piinamist kui avab oma suu.» «Olgu, olgu,» ütles d'Artagnan, «olen täiesti nõus Baziniga. Kuid nõustuge minu Planchet'ga. Mileedi las- 504 kis ta teatud päeval kepihoopidega välja visata. Planchet'1 on hea mälu ja ma võin
annaabi.ee 
