Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses. Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus, mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse- tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele (1). 5. Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek. Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas
Isetus viitab sellele, et inimesel puudub “mina” olek Kolm kalliskivi Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust kolme institutsiooni vastu Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud" Meele muutmine on oluline teel virgumisele Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus. Meelerahu ja analüüsi vaatlus Meelerahu abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid
Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus (skr avidy), mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on
Liialdus ja puudulikkus hävitavad tasakaalukuse ja vaprusem vahepeale aga säilitab. Naudingutest hoidumisega saame me tasakaalukatseks ja sellistena me suudamegi nendest hoiduda. Loomutäius seostud naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul ta ka toimib. Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused Tunneteks pean ma himu, viha, hirmu, julgust, kadedust, rõõmu, armastust, vihkamist, igatsust, kiivist, haletsust ja kõike, millega käib kaasas nauding või kannatus. Meid kiidetakse või laidetakse loomutäiusest või pahelisusest lähtuvalt. Loomutäis on seadmus valida seda, ms on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest.
1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese vaatevinklist on "dharma" eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted "jiao" õpetuse, põhimõtete järgimine 5) Judaism usk on tihedalt seotud pühade tekstide usaldamisega 6) Kristlus väljendavad usku kreekakeelne "pistis" ja ladinakeelne "credo", mis tähendavad usaldust. 7) Islam usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna "iman", mis tähendab, et
suhteid ja kena olemist, siis ta ei ilmuta kunagi rahulolematust. Seetõttu ta hoopis viivitab, unustab oma kohustused, tööta aeglaselt ja kehvasti ülesannetes, mida ta tegelikult teha ei taha. Ta ärritub, kui tal palutakse midagi teha, protesteerib, et temalt liiga palju nõutakse ja usub, et teised ei saa aru, kui palju ja head tööd ta teeb. Sageli kritiseerib alusetult ülemusi või autoriteete. ISIKSUS JA SEADMUSED Poolt ja vastu seisukohad püsivate isiksuseomaduste olemuse kohta. Inimesed on erinevad nii ka nende isiksuseomadused. Mõni on jutukam kui teine, mõni on seltskondlikum kui teine. Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest, ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid kumuleerunud evolutsiooni käigus pisikeste muutuste kaudu
kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristoteles väidab, et tegelikult peaks austama head (=vooruslikku) inimest, mitte võimumehi ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse just headele inimestele, kes teevad ratsionaalseid valikuid ning kel on loomupärased inimlikud kalduvused, mis tegudele kanduvad. ,,Loomutäius" on oskus õigesti tegutseda: õiged seadmused (= loomulikud eeldused + harjutamine) ehk mõõdukad, kindlad käitumisviisid. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes (õiglus sealjuures täielik loomutäius teiste suhtes). "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal". "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au
Platoni Vabariik Au ja kuulsus on vaid näilised (pole midagi reaalset). Auahnust saaks taltsutada kui riigis jagada inimesed klassideks. Valvurite vooruseks on julgus. Eesmärgiks harmoonia. Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi. Lahendus iga inimene peaks püüdlema tõeöise au poole, mida saab loomutäiuse eest. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda. Õiged seadmused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadmused = loomulikud eeldused+ harjutused. Aupürgimus peab olema mõõdukas. Aristoteles ütleb, et eneseväärikus tuleneb meie endi tegudest ja isiksusest. Eneseväärikas on inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ongi nende vääriline. Eneseväärika inimese toimimisviisid. Kuidas suhtub auavaldustesse? Rõõmustama, kuid peab teadma, et auavaldus pole samaväärne tema enda loomutäiusega. Kuidas ohtudesse? Ei väldi ega torma ohtudesse. Kuidas heategudesse
Eneseimetlus ehk uhkus, mure oma staatuse pärast ühiskonnas; sõltuvus asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust; ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove; sõltub võrdlusest teistega; ei tunne iseennast; on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu, see omistatakse headele inimestele; loomutäius on oskus valida õiget tegevust, mille tagavad õiged seadmused. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes; eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud, riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurust iseloomustab: väliste asjade põlgus ning suurte ja kasulike tegude tegemine. Vooruslik elu tagab armastuse, usalduse ja imetluse.
eneseküllastus, piiratud soovid ning ta suudab luua tõelist inimlikku sõprust. (Émilest) Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristoteles väidab, et tegelikult peaks austama head (=vooruslikku) inimest, mitte võimumehi ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse just headele inimestele, kes teevad ratsionaalseid valikuid ning kel on loomupärased inimlikud kalduvused, mis tegudele kanduvad. ,,Loomutäius" on oskus õigesti tegutseda: õiged seadmused (= loomulikud eeldused + harjutamine) ehk mõõdukad, kindlad käitumisviisid. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes (õiglus sealjuures täielik loomutäius teiste suhtes). "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal". "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga
Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus (skr avidy), mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.) Tühjus Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti nyat) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused
Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Miks alkohol loob olukordi, kus kergemini eksitakse (nt kuritegu jne)- on oma biokeemiliselt toimelt
Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3. väärtusorientatsioonide süsteem, tuumaks isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel loodtust edule siis,
annaabi.ee 
