Kahtlustamise vaimu õhutab Poola ülestõus 1864, ka siin-seal pead tõstvad rahvuslikud liikumised, baltisakslaste ergas tegevus Saksa riik, mille poole Balti rahvad vaatasid. Ülepaisutatud kahtlustustega jälgima Baltikumis toimuvat. Registrateeritakse ära kahtlustavalt kõik sõnavõtud. Siinsed ajalehed registreeritakse ja avaldama, mida keegi teinud Moskva vaenulikku. 1860. aastatel pressisõda. Eestkätt slavofiilid vs balti rahvused. Schirren, Eckhardt, Winkelmann, Brückner töötavad Venemaa sõnavõttude vastu. Ajaloolise argumentatsiooni poole, et kaitsta venestamise soovide ja sammude vastu. Rõhudes ajaloolisele järjepidevusele ja privileegidele. Kes slavofiilidele teravalt vastasid, oli mitmeid, eriti aadel von Bock, kes pidas paremaks emigreeruda Saksamaale. 1960. aastate keskpaigas poliitilised baltisakslaste emigratsioonid Saksamaale. Rüütelkond vaoshoitud ja distantseerub von Bockist. Eckhardt, kes puhtalt kodanik
Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. Sealt algas 1864. aastal palvekirjade aktsioon, mida alustasid taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all.
Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu koguva slavofiilsuse ja venestuse eest (,,Liivimaa vastus"). Sai üle-Venemaaliselt tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (1869) Balti kubermangudes seni kehtinud õiguslikku korda, viidates Uusikaupunki rahuga Venemaa poolt antud garantiidele. 1870. ilmus selle paralleelina Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", tõusva eestluse
Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures.
kaotamise kohta Liivi-ja Eestimaa kroonumõisates. Seadustekogudest tähtsaim on ,,Liefländische Landesordnungen" (1673, 1707), mis haaras peaaegu kõik õiguse harud. 18. sajandi poliitilise ajaloo peamised allikad on Vene keskvalitsuse ukaasid ja kohalike võimude patendid, milles orienteerumise lihtsustamiseks anti välja registreid ja käsiraamatuid. Samuti anti Vene ajal välja Rootsi-aegsete seaduste kogusid, kuhu olid lisatud Vene seadused. 1865. Aastal avaldasid Carl Schirren (1826-1910) ja Eduard Winkelmann Balti erikorra alusdokumendid Põhjasõja-aegsed kapitulatsioonid. 19. sajandisse langevad talurahvaseadused 1802-1804, 1816/1819 (talurahva vabastamine), 1849, 1856, 1865, ja 1860-1890 aastate reformid. Nikolai I valitsusajal alustati seaduste kodifitseerimist ehk ühisteks kogudeks süstematiseerimist. Viieosalisena kavandatud Balti provintsiaalseadustikust ilmus kolm osa - I, II 1845. Aastal ja III 1864. Aastal. I osa on
"Ehst- und Liefländische Brieflade". Lisaks tekkisid veel kohalikud seltsid maakonnalinnades (Narvas, Pärnus, Paides jne), uurisid kohalikku ajalugu. 9 V Balti ajaloo historiograafia 19.saj II poolel-20.saj algul. 1860. aastate ajakirjandussõda - oli suunatud venestusideoloogia vastu. Carl Schirren- viljakas ajaloolane, publitsist ja ühiskondliku elu tegelane, koostas mitmeid arhiiviallikate kogumikke (n. "Untergang Selbstständigkeit Livlands"), uuris ajalugu - Taani Hindamisraamat, Rootsi aja lõpp, Vene aeg, keskaeg, sh Plettenberg - ja vaidles Samariniga: "Livländische Antwort an herr Juri Samarin". Viimase tõttu saadeti ta maalt välja, pidi asuma ümber Saksamaale, kus jätkas oma tegevust kuni surmani.
Sattus masendusse ja hakkas nägema eestlaste tulevikku juba pessimistlikumas vormis. Õige pea, järgmise ärkamisaja põlvkonna juures aga saab Kalevipoeg väga oluliseks kirjatükiks. 1850. aastate lõpus ja 60. alguses tegutseb ÕES küll edasi, kuid vana lõhe ei ole kuskile kadunud. Baltisakslaste konservatiivsem pool hakkab domineerima. Jõutakse välja ka võimaluseni, et kui eestlased tahavad siinses maailmas saksastuda. Hakkab iseloomustama ka literaatide mõttemaailma. Karl Schirren, kes oli TÜ vene ajaloo professor, sai 1861. a ÕES juhiks. Oli mees, kes esindas konservatiivsemat suunda. ÕES 25. juubeli puhul pidas kõne, milles seltsi algusaega mõnes mõtte naeruvääristas, seltsi rajajate eesmärke pidas naiivseiks. Ütles, et need ei sobi kaasaega. 1860. aastate keskpaigas võib rääkida sellest, et baltisaksaringkondades hakkab tekkima tõsine oht venestamise ees. 1864. aastal Liivimaa maapäeval peab jutluse vaimulik Walter.
võttis heaks mingisugused privileegid kinnitada. Üldine arvamus oli, et kapitulatsioonitingimused ei olnud siduvad järgnevate vene valitsejate jaoks. Balti õigustraditsioon esitab ristivastupidist seisukohta, nende jaoks oli tegemist riigiõiguslike lepingutega, kus kaks võrdset osapoolt leppisid kokku tingimustes. Eesti- ja Liivimaa puhul oli tegu personaaluniooniga, kus valitseja isik oli siduv, kellega olid sõlmitud lepingud. Carl Schirren – baltisaksa ajaloolane, kes rõhutas kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu kapitulatsioonide olemuse üle. Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma
võim kogudusel ja kihelkonnal (Tsaar kinnitas Luteri usu). Teine punkt, kõik privileegid, tiitlid, maad, annetused alles hoida (Tsaar nõustus, taastas õigused enne Rootsi poolt tehtud muudatusi). Asjaajamis keeleks jäi saksa keel. Ettepanek luua uus kohtu nimega tribunal, kus lahendatakse Balti asju kohapeal (Kõige kõrgeim kohus). Vene võim oli poolikult nõus, kuid tegelikult sellist kohaliku tribunaali ei loodud. Kaebati edasi Peterburgi, senatisse. Carl Schirren - 1869 kirjutas oma kuulsad sõnad Juri Samarinile, "Me ei ole kunagi vallutatud, me oleme lepinguliselt alistunud." Juri Samarin - Slaavi filosoof ja arhitekt. Peeter Suur tegi järeleandmisi balt-sakslastele, et saada nad enda teenistusse ning tal õnnestus. Peeter I privileegidekinnitused: Kinnitas Liivimaa rüütelkonna ja Riia linna privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid
1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud. Nt Enn Tarvel, Jüri Kivimäe. Mitte kunagi varem ei Liivimaa keskaega rahvusvaheliselt nii palju uuritud. Seotud Suure ristisõdade uurimise lainega, hakati tähelepanu uurima ristisõdadele Põhja-Euroopas. Friedrich Bunge 1802-1897 - õigusajaloolane, kelle jäävaks panuseks see, et algatas massilise keskaja Liivimaa ajaloo kogumise ja publitseerimise. Karl Schirren 1826-1910 - tuntud tema ja Samaarini vaidluse tõttu. Avaldas Saksamaal vastuse härra Samaarinile raamatu näol. Tema kirjanduslik pärand pole ulatuslik, aga ta kujundanud Vene kriitilist ajaloo vaadet baltisakslaste hulgast. Väga põhjalik. Schieren? - Vene ajaloo spetsialist. Oli saksa keisri õpetaja ja sõber. Arbusov vanem - venestunud tatari päritolu, kasvas üles baltisaksa perekonnas. Jätkas Bunge tööd allikate publitseerimisel
Oxfordshire: Taylor & Francis, 2008, Vol. 10, No. 4, pp. 452473. 84. Saar, Kristi. Estonia: A New Tourism Destination. Tallinn: Informare, 1993. (brosüür) 85. Scheyvens, Regina. Tourism for development: empowering communities. Harlow [etc.]: Prentice Hall, 2002, 273 p. 86. Schlossman, Karl. Estonian Curative Sea Muds and Seaside Health Resorts. London: Boreas Publishing, 1939. 87. Schmidt, Rolf Diedrich. Pernau. Eine Livländische Hafenstadt. Schriftenreihe der Carl-Schirren-Gesellschaft, Bd. 5, Essen, 1986. (saksa keeles) 88. Schmitt, Bernd ja Simonson, Alex. Marketing Aesthetics. New York: Free Press, 1997, 345 p. 89. Sharpley, Richard. Aspects of Tourism, 5: Tourism and Development: Concepts and Issues. Channel View Publications, 2002, 404 p. [http://site.ebrary.com/lib/ tartu/Doc?id=10022466&ppg=42] 03.05.2011 90. Schiffman, Leon G., Kanuk, Leslie Lazar. Consumer Behavior. 3rd Ed. New Jersey: Prentice-Hall, 1987, 724 p. 91. Siimon, Aino
annaabi.ee 
