Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Šokolaad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sokolaad, sokolaadi, kakao, jook, jooki, maajad, kakaovõi, ergutav, hüperaktiivse, meresõitja, kordi, 1502, momendil, nüüdisaja, mehhikos, röstida, maajade, seljas, kanti, punutud, daamid, kakaod, hoiti, inglismaale, 1650, populaarsemaks, tollal, jookidele, lisama, 1765, mandril, tooraine, kvaliteedis, eraldama, sons, 1847, tõepoolest, unustadaTALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta.
Kuigi Euroopas tuntakse sokolaadi viimased aastasajad, on sokolaadi ajalugu palju pikem... Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Eesti keel Diana Vahkel, Kerli Telve MIDA ARVAD SOKOLAADIST? Uurimustöö Juhendaja: Elga Raadik Pärnu 2009 SISSEJUHATUS Me valisime oma uurimustöö teemaks ,, Mida arvad sokolaadist," sest meile endile maitseb sokolaad väga ja seega huvitas meid, kas ka teiste jaoks on see lemmik maiustuseks. Leidsime internetist palju huvitavat materjali sokolaadi leiutamisest, selle valmistamisest ja Euroopasse jõudmisest. Samuti saime teada, et sokolaad on üks kasulikemaid maiustusi üldse. Uurimuse eesmärk on saada teada, kuidas on jõudnud sokolaad meie poelettidele ja saanud nii armastatud maiustuseks. Millal hakati sokolaadi tarbima? Kuidas see Euroopasse jõudis? Mille poolest on see kasulik? Milliseid erinevaid sokolaadisorte leidub? Uurimuse läbiviimiseks koostasime õpilastele väikese küsitluse, keskendudes küsimustele mis on nende jaoks sokolaadis erilist. Töö koosneb 2 peatükist. 1
.................................................................. 19 4.Kohv ja tee............................................................................................................................. 20 4.2Kohv.................................................................................................................................20 4.2Tee....................................................................................................................................21 5. Kakao ja sokolaad................................................................................................................. 22 5.2Kakao............................................................................................................................... 22 5.2Sokolaad...........................................................................................................................22 Ajalugu................................................................................
Teejook on kollakas- roheline, oliivroheline, tumeroheline. Mida heledam on kuiv tee, seda kõrgem kvaliteet. Kergelt mõrkja maitsega, erilise pisut heinalõhna meenutava aroomiga, vahel ka maasika-, roosi- või tsitrusviljade lehtede lõhnaga. 4. Kollane tee- hinnatakse kõrgelt. Valmistatakse lehepungadest ja esimestest lehtedest. Pehme sametise maitse ja lõhnaga. Värvus nõrgalt kollakas, merevaigu värvungiga. 5. Valge tee- kõige naturaalsem. Jook on kerge ja aromaatne. Välimus: · Udemetee- koosneb väikestest teelehekestest. · Tahveltee- saadakse udemete jääkide kokkupressimisel · Ühekordse kasutamisega- väikestes pakkides udemetee · Aromatiseeritud tee- sisaldab aroomaineid nt. sidrunitee · Lahustuv tee. Kuiv tee konsentraat. See on pulbritaoline või graanulites. 21 5. Kakao ja sokolaad 5.2 Kakao Üldiselt:
ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele.
toiduained). JOOGID TERVISLIKKUSE VAATEVINKLIST Ilma söögita püsib inimene elus nädalaid, kuid ilma joogita vaid mõned päevad. Kuigi eluliselt tähtis on juua, pole tervislikkuse seisukohalt sugugi ükskõik, mida joogiks tarbida. Jookide päevane tarbimiskogus on samuti erinev - kui ca 2 liitrit vett päevas ära juua on organismi jaoks hädavajalik, siis sama kogus karastusjooke või kohvi on lausa kahjulik. Vesi Üks asendamatu ja seega ka kõige olulisem jook, mida organism pidevalt vajab, on vesi. Inimorganism koosneb 70-80% ulatuses veest. Täiskasvanud inimese päevane veevajadus on ca 2 liitrit, minimaalne veevajadus umbes 1,5 liitrit. Organismile vajalik kogus vett sõltub mitmest asjaolust - füüsiliselt aktiivsel inimesel on veevajadus oluliselt suurem kui istuvat tööd tegeval inimesel; ka palav ilm tõstab organismi veevajadust. Inimene kaotab ja omastab vett ka nö märkamatult - nt
annaabi.ee 
