valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade
selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi. v°_1ls_140-60/r_3ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-60 cm, selle all tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim
Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5.
vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil.
Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein
tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis. Neid võib esineda ka üleminekumuldadena Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti vahel. Siis võib lähtekivimiks olla ka valkjas-hall rähkmoreen. Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on
tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis. Neid võib esineda ka üleminekumuldadena Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti vahel. Siis võib lähtekivimiks olla ka valkjas-hall rähkmoreen. Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on
protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav karbonaadid (Kvartsi puhul savistumist ei esine) kompleks sageli Na-ga. 2
Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla Bw-metamorfne sisseuhtehorisont. tekib A-horisondi alla kohapeale savistumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Bhs-huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont 4)C-lähtekivim 5)R-aluskivim 6)G-gleihorisont. Alalise liigniiskuse tingimustes. Lisatähised: ajutiselt liigniiske-g (roostetäpid) 20. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel: 1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel
b) K'' õhukesed c) K''' keskmise sügavusega A Bm C 2 d) K''' sügavad 3) Gleistunud karbonaatsed mullad Kg on kõik eelnevate muldade analooksed, ainult on ajutiselt liigniisked. a) Gleistunud paepealsed mullad Khg b) Gleistunud rähksed mullad Kg II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm. 1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes. 2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist 3) Gleistuud leostunud mullad K0g a) Gleistunud leostunud mullad K0g b) Gleistunud leetjad mullad KIg III Tüüp Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadi vaesel lähtekivimil. Põhitunnus kihisemine puudub, on happelised mullad (vajavad lupjamist)
sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. ELg näivleetunud horisont. Toimub ülagleistumine koos lessiveerumisega. B sisseuhtehorisont e. illuviaalne horisont. Baf automorfse raua sisseuhtehorisont. Tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõttu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt tekstuurne sisseuhtehorisont. Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla. Bm metaforfne sisseuhtehorisont. Tekib A-horisondi alla kohapealse savistumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil. Bhf huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont. 16 C lähtekivim D aluskivim G gleihorisont, alaline liigniiskus. Värvuselt tavaliselt sinakas- või rohekashall. Sageli esineb roostevärvi laike. Kui muld on ajutiselt liigniiske (gleistunud), siis põhihorisondi juures tähistatakse g (nt Bg, Cg, ELg)
Paepealseid ei kuivendata. II. Leostunud muldade tüüp. Põhiprotsessideks võivad olla savistumine, lessiveerumine ja neile võib kaasneda gleistumine. Põhimääramise tunnus on, et kihisemine on sügavamal, kui 30 cm. Kihisemine on alati vähemalt 1 meetri paksuses mullaprofiilis. Viljakaimate muldade tüüp. Alltüübid:1)leostunud mullad Ko, mis on kujunenud välja savistumise tulemusena. On Eesti parimad mullad järvamaal, Virumaall, valem A-Bm-C-D, kihisemine on valdavalt 30-40 cm sügavuselt alates. Need on parasniisked mullad, saadakse max. Saagid. Huumuse sisldus kuskil 3-3,5%. 2)leetjad mullad KI on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena, levivad eelmistest pisut lõuna poole (Jõgevamaa, Põltsamaa), on samuti väga head mullad, eelmistest 5 hp vähem viljakad. Valem A-EL-Bt-C-D
See võib toimuda ühtlaselt kogu mullas või paikselt juurekäikudes ja lõhedes, kusjuures sel juhul on mullaagregaatidel ja lõhedes näha saviosakeste voolusvorme kutaane. 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. Savistumise tagajärjel rikastub muld peene ja keskmise tolmu, ibe ning raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraatidega, tekib metamorfne Bw- horisont. 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine on ajutise ülavee mõjul redutseerunud rauaoksiidide eemaldumine või koos tolmu ja saviga ümberpaiknemine allapoole. Selle tulemusena tekib mulda hele, raua 21 poolest vaesunud, kuid suhteliselt alumiiniumirikas Elg-horisont, milles muude elementide
annaabi.ee 
