* Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur * Savikatel aladel on phjavesi hsti kaitstud Phjavesi vib tekitada probleeme * Ujutab le kaevandusi * Kutsub esile soostumist * Mjutab maalihete teket
Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed. Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust.
kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4
surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit
vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik
leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel. 1990 aastate keskel teostatud kaugseire andmeilhõlmasid maakattes pllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. 2002. a. oli aga põllukultuuride kasvupind Hiiu maakonnas ainult 5316 ha e ligi 5,4%. Roostike kogupinnal oli eelmise sajandi lõpul 680 ha ja rannasoolakud katsid 308 ha. Suurim on Salinõmme soolak (190 ha), mis oma soolarohukoosluse ja roostikuga on valgepõsklaglede põhiline rändepeatuspaik. Rannaniitudest on kõrge looduskaitseväärtusega Reigi-
Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. gladiolus x hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik. Lehed: Lehestik püstine,rohelise- valge- roosatriibuline Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud. Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised. Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. Kasutamine haljastuses: Hekitaim, soolotaim, kiviktaimla, metsaaed, park Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/teravaoiene-kastik-karl-foerster http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=197 2.2 Tarn (Carex) Konkreetne liik: Harilik tarn(Carex nigra) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 15...60 cm Taime välislaadi kirjeldus: Kasvab hõreda muruna. Värvuselt hallikasroheline.
49, joon.50) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius umbes 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: jõulise kasvuga puhmik. Lehed: rohelise-valge-roosatriibulise lehestikuga. Õied või õisikud: sihvakad kollakad õisikud. Liigi eritunnused: vastupidavad ja pikaealised. Kasvukoha nõuded: vajavad päikesepaistelist kasvukohta, varjus kaotavad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Kasvavad kõigil tavalistel parasniisketel muldadel, mis ei kuiva läbi ja ka rasketel savikatel maadel ning niiskemates paikades. Kasutamine haljastuses: üksiktaimena, gruppidena, suure massina, veekogude kallastel, püsilillepeenras. Joonis 49. Teravõiene kastik (http://northland-design.com/blog/northlands-favorite-plants) Joonis 50. Teravõiene kastik Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=386&art=312. 10.09.2013. Juhani puukool. Teravaõiene kastik 'Overdam'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?
kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad (taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed (pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest ROHTLA MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad
Juhul kui pinge talla all ei ole kogu ulatuses survepinge, tuleb surutud osa pikkus L s ja max äärepinge seosega: Ls = 3(L/2 - M/V) ja max = 2V/LsB, kus L ja Ls on talla mõõde momendi mõjumise suunas. "Lubatud surve" meetodit võib kasutada vaid lihtsate ehitiste (1. geotehniline kategooria) puhul. Samuti võib lihtsate ehitiste puhul kasutada standardse staatilise penetreerimisse andmeid: liivapinnastel võib võtta R = qc/17 ja savikatel moreenpinnastel R = qc/13, kus qc on penetromeetri otsaku keskmine takistus eeldatava rajamissügavuse juures. 4.3. MADALVUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE KASUTUSPIIRSEISUNDI JÄRGI. Kasutuspiireisundi arvutusega (vajumi arvutusega) kontrollitakse kandepiirseisundi nõuete täitmist. Projekteerimisel kasutuspiirseisundi järgi peab arvestama nii vundamendi vajumit kui ka tema üksikute osade vajumite erinevust ning võrdlema neid
Selleks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid ja meetodeid, üks vahenditest on rasked tambid. Maapinnale kukkuv raskus tihendab pinnast, kusjuures mõju sügavus sõltub tambi kaalust, langemiskõrgusest ja pinnaseliigist. Ligikaudu võib mõjusügavuse hinnata seosega d=kwH , kus w on tambi kaal tonnides ja H langemiskõrgus meetrites. k on tegur, mille suurus erinevate uuringute andmetel on vahemikus 0,5 kuni 1. Puhtal liival ja kruusal on k suurem, savikatel pinnastel väiksem. Ühele kohale vajalike löökide arv tuleks määrata proovitihendamisega. 31. Vaiade ajalugu Kasutatud on puitvaiu juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Genfi järvest leiti 4000 aasta vanused vaiad. Eestis- Valgjärv - linn vaiadel, ehitatud 40 a. eKr.; hävitatud 13. sajandil. Vaiade pikkus 6 - 12 meetrit. Araisi järv-Läti, 800 a. m.a.j.- suur kaubanduskeskus vaiadel. 200 e.m.a Hiinas vaiad kasutusel. Han dünastia 200 e.m.a 200 m.a
Missuguseid kolla liike võib kohata palumetsades? 8. Missuguste ökoloogiliste tingimuste poolest erinevad mustikas ja pohl? 9. Kirjeldage palumetsade samblarinnet! 10. Millised metsatüübid esinevad palumetsades? 11. Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad? 26 4. LAANEMETSADE TÜÜBIRÜHM Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel. Üldiselt on põhipuuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Laanemetsades puhmarinne puudub, rohurinde sees võib leida üksikult pohla ja mustikat. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Puhmarindega kallakutel või küngastel olev mets on sürjamets. E.Lõhmuse süsteemis kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk)
on veel lehes. Talvise sula korral võivad murduda vanemate mändide oksad, ja kuuskede ladvad. Kõrge õhuniiskuse ja madalate temperatuuride korral võib tekkida puudele jäide, millise raskuse all ei pea vastu puude oksad ja ladvad. Lumekahjusid aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Pikne võib põhjustada lõhesid puude tüvedes või purustades kogu puu. Pikselöögist võib alata ka tulekahju. Pikse läbi kannatavad rohkem kõrgematel savikatel muldadel kasvavad üksikud kõrged puud. Rahe vigastab mehhaaniliselt puittaimede lehti, õisi, vilju ja noori võrseid. Tugev vihm on ohtlik just oma uhtuva toime tõttu. Vihmavete poolt rikutakse metsateid ja - kraave, tihendatakse pinnast, uhutakse ära või vigastatakse noori taimi taimlais, uhutakse ära viljakas mullakiht (vee erosioon). Ulukikahjustused Ulukikahjustused metsale on muutunud üsna mitmepalgeliseks. Lisaks puude
Millised taimed kasvavad soos? Soodes on enamasti liigniiske, sest vett tuleb rohkem juurde, kui ära aurab. Seetõttu suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab ainult vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuidas kujunevad sood? Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Hiljem on need moodustunud veekogude kinnikasvamisel või metsade soostumisel. Sood tekivad savikatel pindadel, mis ei lase vett läbi. Soo võib kujuneda ka nõgudes, kus sademete hulk on suurem ära voolava ja aurustuva vee kogusest. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel. Mis tähtsus on soodel? Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni.
annaabi.ee 
