Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema
Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda lapsena sündiv poiss võttis Krõõda hinge ning jõu. Krõõt suri ära. Peale Krõõda surma sai perenaiseks Mari. Ka tema elu ei olnud sugugi kerge. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Samal ajal, kui Mari toimetas perenaisena, poos tema abikaasa end üless, kuna Mari keeldus tema juurde tagasi tulema. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda. Peale Mäe perenaiste-Krõõda ja Mari, oli teose tegelasteks veel teisigi naisi. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud
kuldseimat aega. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Ka tema elu polnud kerge, kuna Krõõda viimaseks sooviks oli, et ta hoolitseks kõige eest Vargamäel. Mari oli alistuv ja kohusetruu naine, seega asus ta Krõõda soovi pühaks pidades Vargamäele elama. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kuid perenaiseks saades tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta nende ema polnud. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Kuna Mari ei löönud millegi ees risti ette ning sai kõigega hakkama,
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead.
Eelnimetatud vastuseis kahe talu vahel ja Villu suutmatus otsustada kummagi kasuks jällegi tekitasid talle probleeme tema enda perega. Villu suutnud lapsepõlves jääda Anna tõttu ühest oma silmast ilma ja hiljem Anna auks kive lõhates kaotas ka teise ja vigastas tõsiselt oma kätt, seega ei pooldanud ta vanemad kuidagi Villu ja Anna sooje suhteid. Vastuolu vürtsitas veelgi Villu idee tuua Eevi oma tallu perenaiseks, kuna Eevi oli saunanaine ja Villu tulevane taluperemees. Kõigest sellest tekkis Villule tõsine alaväärsuskompleks ja seega ka arvamus, et teda kellegile vaja pole ja et keegi temast ei hooli. Kuna sellises kompromissitus olukorras ei pidanud Villu võimalikuks elada, lõpetas ta oma elu. Ta pidas paremaks lahkuda kõigi teiste juurest ja sellega teha nende elud kergemaks, kuid tegelikult tõi Villu enesetapp rohkem valu, kui lahendusi, ehkki lõpuks olid kõik rahul.
peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga. Sellest tulenevalt tundis Mari mees Juss end üleliigsena ja poos enda. See seik jäi kuni Mari surmani tumeda varjuna Mari ja Andrese vahele, sest Mari süüdistas end korduvalt Jussi surmas. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kui aga Mari sai perenaiseks, siis tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Mari pernaiseks saamisega muutus Mari elus palju. Mari polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd perenaiseks olles pidi Mari koos Andresega tööd rügama. Samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal nende eest hoolitseda kui oma laste eest. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Maril sündis ka Andresega lapsi. Esimene laps oli poiss, kellele pandi nimeks Indrek. Kuna Indrek oli Mari ja
Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9.Mis olid andrese laste nimed? Liisi, Maret, Anni(suri ra) ,Indrek ,Ants , vike Andres. 10.Kes olid romaanis: Hundipalu Tiit - Indreku ristiisa ,Andrese hea sber, naaber. Mari - algul oli saunanaine ja Jussi naine, hiljem Andrese naine (taluperenaine, lasteema) Taar - rtsep lambasihver - Pearu naine (Pearu kutsus teda nii) Kassiaru Jaska - Naaber, rikkur Milliseid probleeme teos ksitleb? Minu meelest on seal heks suureks probleemiks see, et kogu aeg visteldi milleski ja tehti vingerpussi ksteisele. Palju valetati ,mis muutis inimesed seal kurvaks ja elaks. Jo kogu aeg oldi riius. Taheti kttemaksta alanduse eest. Kirjuta vlja 3 sulle olulist tsitaati
Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle. Nüüd sai Annast Kõrboja perenaine. Kõrboja oli aga suur koht, kuhu oli vaja ka peremeest. Esialgu saab Anna siiski ise hakkama ja lubab isale, et küll ta ka peremehe leiab. Anna otsustab, et peremeheks võiks saada Villu. Nende vahel on tundeid, kuigi Villul on Eeviga poeg.
tahtis pärandada talu oma pojale , aga tema tahtis maailma peale rändama minna ja tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,,
Tema elu keerles vaid töö, haige ema ja oma lapse ümber. Päevast päeva samad toimetused, millel lõppu ei paistnud tulevatki. Sellegipoolest valutas Eevi oma südant Villu pärast iga päev, oodates, et too varsti tuleb ja ta endale naiseks võtab. Ei tea, mis vägi seda naist koguaeg edasi viis, et ta aina tõusis, pesi pesu, söötis last ja ikka ootas, et Villu tuleks. Ühel öösel ärkas Eevi raskete sammude peale, mis sauna poole lähenesid. Villu tuligi. Ta tuli, et jääda, võtta saunanaine omale naiseks ning kasvatada oma poeg suureks meheks. Seda aga ei juhtunud kunagi. Mees, keda mõlemad naised armastasid, lasi ennast maha. Kui Anna Katkude õuest lahkus, läks ta metsa. Astus just mööda neid rajateid, kuhu vaid jalgsi minna mõistab. Teekond ei olnud kestnud kaua, kui Anna märkas üht noort naist nutmas see oli Eevi koos oma lapsega. Nii uskumatu kui see mulle ka ei tundunud, võttis Kõrboja perenaine lapse omale sülle ning ütles Eevile, et tema pojast
muutus sauna-Mari elu.,,Krõõt liigutas oma paremat kätt, nagu tahaks ta seda Marile sirutada. See võttiski perenaise käest kinni ja jäi talle otsa vahtima ning ootama, mis ta küll ütleb. Perenaise huuled hakkasid liikuma, aga häält kuuldavale ei tulnud. Huulte liikumisest ei võinud Mari midagi muud mõista, kui aimas iseenda korduvat nime. Nõnda vahtisid Krõõt ja Mari teineteisele üksisilmi otsa, kuni Krõõda silmad kustusid. Aga kas siis veel hoidis saunanaine perenaise kätt, nagu mõeldes, mida tahtis see küll temale öelda, kui ta keel enam suus ei liikunud. Ometi aimas Mari niikuinii kadunud perenaise mõtteid." (,,Tõde ja õigus" I osa, lk 163). Maril seisis ees kurb tõsiasi, ta ei saanud pühenduda enam oma elule, Jussile ja nende ühisele lapsele. Mari pidi hakkama hoolitsema ka Vargamäe eest, sest Krõõta enam polnud. Lapsepõlves oskavad kõik rohkem ja suuremalt unistada kui vanemana. Elu, läbi lapse silmade tundub ilus
Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi. Ta tunneb et ta pole väärt elu talu ja et ta on ikka veel saunanaine. Sellega põhjustab ta endale kurbuse nagu oli Krõõt kurb olnud. Muutub sama kurjavks ja õnnetuks nagu oli Krõõtgi olnud.
Ühe tappis raske töö ja teise Andrese ja Mari vaheline suhe, mis enne tema surma aga tegelikkuses eksisteeris vaid tema enda peas. · Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse (XXIII ptk)? Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda.
ta suure pussiga soosilla alla Andrest ootama, kavatsusega teda tappa. Selle teoga ta aga siiski toime ei tule, ehki jalga lööb ta Andresele pussiga siiski, kuid Andrese vastupanust ehmununa jookseb Juss metsa. Andres kodustele midagi ei räägi, kuigi hiljem saab Mari sellest siiski teada. Juss aga jookseb soosillalt sama kuuse juurde, kus ta ennast kunagi üles puua tahtis ja viib selle samal õhtul ka ellu. Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber. Esimesena avastab ta saunanaine, kes ka varem Jussi pärast muret oli tundnud. Jussi surmas süüdistab kogu küla Mari ja Andrest. Jussi surm jääb Vargamäele ja eriti Mari südamele paksu uduna rippuma, rusudes sealset elu ja inimesi ning muutes Mari samamoodi nukraks perenaiseks, nagu seda oli Krõõt. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, lauluraamatust loeb talle Andres, mis maril kuidagi meelest ei lähe. Samas muutub Andres aina tõredamaks, tõdedes, et surnuga ei saa võidelda, selle
Sellepärast poos Juss end üles ja ka hirmust et ta pannakse pussitamise eest vangi. Jussi matused(kuna ta ise endalt elu võttis ei lubatud teda surnuaiale matta vaid maeti aiast väljapoole). XX Pearu vabandused, uued tülid, lõpuks kaotas Pearu kohtus, Andres tegi krutskit Pearule kõrtsis. XXI Mari ja Andres, tõde, abielu, magavad koos. XXII Õpetajaga seletamine, pulmad, sõimu-laul. XXIII Sõimulaul, Oru Pearu mõte, Mari peksmine. XXIV Saunanaine ja peksmine, Indreku sünd (Mari ja Andrese poeg) XXV Andresel on hea meel esimese Mari lapse üle.Liisi, Maret ja Karja Atu, palju suid, palju tööd, raha vähe. Meeste rahahullus, Andrese kõrtsis ärplemine, pärast seda ka kodus ärplemine. XXVI Tööd, Mäel ja Orul suhtlesid omavahel ainult lapsed, omavahel nad vahetasid asju,mis kodunt saada oli. Mari emana, kuigi tegelikult ei olnud (Krõõda lastele), Andrese võitlus põlluga (põllukividega) ja tööga. XXVII
Nende kahe abielu kummitasid kaks surnut inimest. Ühe tappis raske töö ja teise Andrese ja Mari vaheline suhe, mis enne tema surma aga tegelikkuses eksisteeris vaid tema enda peas. Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse (XXIII ptk)? – Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda. Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu
Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi. Ta tunneb et ta pole väärt elu talu ja et ta on ikka veel saunanaine. Sellega põhjustab ta endale kurbuse nagu oli Krõõt kurb olnud. Muutub sama kurjavks ja õnnetuks nagu oli Krõõtgi olnud. 11. Luuletus Suveõhtu maal Marie Under Pilvist kulda puudele piisutab hõbeudu heinamaad niisutab rammus punapäine ristikhein lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin Kibuvitsalt on varsiend roosat lund Kui väsind lapsed- lilled ihkavad und Til-tal, til-tal, kari koju lääb siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb.
Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui Mari Jussi nägi pani ta tähele et selle sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres ütles Pearule selle kohta et nüüd saigi mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu tapetud. Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude
Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui Mari Jussi nägi pani ta tähele et selle sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres ütles Pearule selle kohta et nüüd saigi mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu tapetud. Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres
Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks. Nad läksid peale jutuajamist koos tagakambrisse ... . mõne aja möödudes teatas naine Andresele et ta on rase. XXII Pulmad Andres ja Mari läksid õpetaja juurde. Nende üllatuseks teadis õpetaja kõike mis nende vahel oli toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks- mitte otse aga midagi sellist. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja
annaabi.ee 
