viimane omakorda ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina lihaskimp epimüüsium veresoon lihas- fastsia perimüüsium endomüüsium motoorne lõpp-plaat lihaskiud Skeletilihaskiud · Sisaldab mõnisada lamedat tuuma, mis on paigutatud sarkolemmi alla · Satelliitrakud - vähediferentseerunud rakud · Sarkoplasma sisaldab müofibrille, tavalisi organelle ja inklusioonidest glükogeeni, müoglobiini ja lipiide · Sarkoplasmaatiline retiikulum - hästiarenenud fibrillide ümber · Müofibrillid annavad tüüpilise ristivöötsuse skeletilihaskoele Müofibrillide ritivöötsus · Tumedat vööti nim. anisotroopseks e. A-vöödiks · Heledat vööti nim. aga isotroopseks e. I-vöödiks · A-vöödi keskel olevat õhukest heledat riba nim. H-
· Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus ingl. delayed muscle soreness · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust
siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid
LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust
keskmiselt kiiresti, nt. 200m jooksuks sobilikud · IIB tüüp kiired ja glükolüütilised, nt. sõrmedes, silmades, sobilikud 100m sprindiks. Hästi kontrollitavad, väsivad kiiresti Enamik lihaseid on nende 3 tüübi kiudude segu. Treeningu käigus lihaskiud suurenevad, aga tüüp ja vahekord ei muutu. Neuromuskulaarne kontakt motoorne lõpp-plaat, kus motoorne närv ühineb lihaskiuga. Tegu on sünapsiga. Satelliitrakud skeletilihaskoes paiknevad vähediferentseerunud rakud. Skeletilihasrakud ei suuda paljuneda, vähene regeneratsiooonivõime põhineb satelliitrakkudel. Need paiknevad basaalkihi all, kui vigastus piirdub väikese alaga ja basaalkiht ei kahjustu, taastub lihas satelliitrakupõhiselt. Regenereerunud lihastel on rakutuumad kiu keskel. Kui trauma on suurem, tungib skeletilihasesse sidekude ja tekib sidekoline arm (paralleelselt toimub
o Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral o Monotuumne rakk Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22
Neurogliia moodustab poole närvisüsteemi mahust, selle väiksemaid eri tüüpi rakke on 5-50 korda rohkem kui närvirakke. Neurogliia rakud ei genereeri ega juhi närviimpulsse ning on võimelised jätkuvalt ka täiskasvanud närvisüsteemis jagunema. Gliiarakkudest arenevad ajukasvajad ehk glioomid on väga ohtlikud ja pahaloomulised. Neurogliia rakke on 6 eri tüüpi: astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümi rakud kesknärvisüsteemis ning Schwanni rakud ja satelliitrakud piirdenärvisüsteemis. Neurogliia kesknärvisüsteemis: 1. Astrotsüüdid e tähtrakud toestavad närvirakke, täiendavad veresoonte endoteeli veri-aju barjääri, juhivad närvirakud loote arengus õigele kohale, tagavad närviimpulsi genereerimist toetava keskkonna ning sünapside heakorra. 2. Oligodendrotsüüdid ehitavad aksonite ümber müeliinkesta. 3. Mikrogliia toimib fagotsüüdina, hävitades kehavõõrad rakud, surnud rakud ja nende jäänused. 4
diferentseerumisele viivat rada.Tüvirakku vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. · Kas on looduses esineb erinevate diferentseerunud raku tüüpide vahelisi üleminekuid? Too näiteid. Üldiselt mitte, aga... · Mis on retinoolhape? Kuidas retinoolhape mõjutab rakku (retseptorid, tsütoplasmaatilised RA-siduvad valgud, TRIP kompleks; cis-elemendid)?
Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas müoblastide liitumise tulemusel, mille käigus rakupiirid kaovad selle tulemusena moodustuvad hulgituumsed lihaskiud, kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt Osa müoblastidest ei liitu ja säiluvad mesenhümaalsete rakkudena, mida nimetatakse satelliitrakkudeks – lihaste vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE Esineb peamiselt skeletilihastes, ka silmamuna liigutavates lihastes, keeles, neelus, osaliselt söögitoru lihaskestas Skeletilihaskude koosneb vöötlihaskiududest, mis on pikad silindrilised mitmetuumalised struktuurid – sümplastid Kiudude pikkus varieerub oluliselt, diameeter on vaid 10-100 mikromeetrit
Differentseeruvad unipotentseteks müoblastideks. Müoblastid liituvad lihastorudeks; Lihastorud organiseeruvad paralleelseteks lihaskiududeks ja need omakorda lihaskimpudeks. Samaaegselt liitumisega lihasrakud differentseeruvad. bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid. Osa müoblaste jääb eellasrakkudeks – satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli. Luude moodustumine (osteogenees). Jäsemete luud – külgplaadi mesodermi (lateral plate mesoderm) mesenhüümirakkudest,endokondraalne luustumine. Koljuluud –
Uuenemine tüvirakkude abil - tüvirakke vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. Rakkude programmeeritud surm e. apoptoos. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei
Uuenemine tüvirakkude abil - tüvirakke vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. Rakkude programmeeritud surm e. apoptoos. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga
moodustub müotuubul, mis küpseb ja tekib ühtne lihaskiud. Lihaskiud koonduvad lihaskimpudeks. TGFβ-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige β-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige müostatiin inhibeerib spetsiifiliselt müoblastide kasvu ja proliferatsiooni (reguleerib lihaskiudude arvu embrüonaalselt ja kasvu sünnijärgselt). MSTN mutatsioonide korral lihased suuremad nt (Belgia sinine, Texel, Whippet). Satelliitrakud – nii lihaste kasvuks kui ka regeneratsiooniks vajalik tüviraku populatsioon, mis paikneb lihaskiudude peal. Pärinevad dermomüotoomi kesksest regioonist säilitades oma tüvirakulised omadused. Vastsündinud/noorukieas lihaskiudude arv jääb konstantseks, kuid iga lihaskiud kasvab tänu satelliitrakkudele (fuseeruvad lihaskiuga). Satelliitrakud parandavad igapäevaselt tekkinud lihaste pisivigastusi ja on
rakke mis: ei ole ise terminaalselt diferentseerunud võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Kõik vererakud pärinevad luuüdis paiknevatest vereloome tüvirakkudest. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid nt erütropoetiin, 3. Jagunemisvõimeliste diferentseerunud rakkude olemasolu- maksarakud ja endoteeli rakud. Organismide kloonimine 1975.a. tegi inglane John Gurdon katseid kannuskonnadega, võttes keharaku tuuma ja siirdades
Nad aktiveeruvad ka põletiku korral olles seega olulised närvikoe kaitsevõime seisukohast. Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid. Viimased ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad moodustavad aksoni ümber müeliinkesta. Aksonite aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub oluliselt nende müeliinkesta ehitusest. Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perifeerses närvisüsteemis, kus nad moodustavad aksonite müeliinkesta. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Neil on toesefunktsioon, ka toitainete vahendamise funktsioon. 3. Membraani puhkepotentsiaal. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhke- e. rahupotentsiaaliks (RP)
Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid, need ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad mood aksoni ümber müeliinkesta.(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest) Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta. Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. REFLEKSID refleks lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja refleksikaar mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus
annaabi.ee 
