Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka,
töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida. 2.4.Tugeva sarvestumise eemaldamine Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid. Samuti on parem eraldada surnud sarvkihti (kollakas) elavast nahakihist (roosa) ja järelhooldust on kergem teostada. 2.5.Sissekasvanud küüned Esmalt lõigatakse küüned tangidega, seejärel võib sissekasvanud küüsi eemaldada teradega. Ka küünevallil olevat paksenenud nahka on kerge töödelda teradega. 3. JALAVANNID Jalavann ei ole kiirustajate jaoks. Aega tuleb varuda nii ettevalmistamiseks ja teostamiseks kui ka jõudeaaja nautimiseks. vaba aja puudumisel ja kiirustamisel ei anna jalavann soovitud tulemusi.
immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks
3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm. Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm. Emaslest toitub nahast, süües sarvkihti kuni 15 mm pikkusi käänulisi käike. Käigud on nähtavad läbi nahapinna hallikate joontena. Munad munetakse käikudesse ja
taluvusele. Niisutajad Niisutajad aitavad säilitada naha niiskus taset. Nad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid vahest neisse lisatakse vananemisvastaseid toimeaineid. 2 peamist funktsiooni : tänu lipiidide ehk rasvade sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid Kosmeetika- ja tualetttoodete valmistajatel on kasutada üle 7000 koostisaine. Peaaegu 1000 neist on lõhnakemikaalid, enam kui 1000 neist koostisainetest on teatud oma kahjuliku mõju
Pehmed konnasilmad varvaste vahel vajavad enamasti erinevaid töökäike. Kõigepealt eemaldatakse ülemine sarvnahk, millele järgneb töötlemine õõnespeitliteraga. Kui konnasilma tuum on nähtav, võib selle küünenahatangide abil välja juurida. Tugeva sarvestumise eemaldamine Sarvnaha eemaldamiseks sobivad suuremad terad. Eelnevalt pehmendatud nahka on võimalik eemaldada kergema vaevaga. Selleks võib kasutada sarvnahka pehmendavaid tooteid. Samuti on parem eraldada surnud sarvkihti (kollakas) elavast nahakihist (roosa) ja järelhooldust on kergem teostada. Sissekasvanud küüned Esmalt lõigatakse küüned tangidega, seejärel võib sissekasvanud küüsi eemaldada teradega. Ka küünevallil olevat paksenenud nahka on kerge töödelda teradega.
05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev
Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%)
vajab niisutust. Teatavasti on ka kuiv nahk vastuvõtlikum nahaärrituse, ekseemi või infektsiooni tekkeks. Niisutajatel on 2 peamist funktsiooni: Tänu lipiidide ehk rasvade (kolesterool, skvaleen, rasvhapped) sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvide kujul, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele nö. temale ainuõiget toodet. Igaüks peab ise
ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge) puute- ja temp.meel -- nahk -- epidermis - sarvkiht (surnud rakud), kasvukiht (uued rakud sarvkihti, melaniin); pärisnahk - näsakiht (papillaarkurrud - sõrmejäljed, vere-, lümfisooned, närvilõpmed), võrkkiht (rasu-, higinäärmed, karvanääpsud); nahaaluskude (rasvkude); valu- temp.-, puuteretsept. nägem.: valgus -> pupill -> lääts koond. valguse (ripslihased, sidemete lõtv. => kumerus) -> reetina (võrkkest) -- fovea - teravaima nägemise ala (ainult kolvikesed); kepikesed
· Suurpärane ülahuule ümber olevate kurrukeste, kortsude, naha fotokahjustuste, armide ja venitusarmide vastane hooldus. Dermarolleri väljatöötamine algas 1997 aastal Prantsusmaal ja on registreeritud kui meditsiiniline seade. Dermarolleri kujutab endast käepidemega varustatud silindrikujulist rulli, millel on mikroskoopiliste nõeltega varustatud terasnõelad. Dermarolleriga nahal rullimisel perforeerivad seadme nõelad sarvkihti ja tekitavad sellega hulgaliselt mikrokanaleid. Mööda neid kanaleid tungivad naha jaoks vajalikud ained tunduvalt kiiremini naha sisse ja kiirendavad regenereerimisprotsesse. On oluline teada, et enne protseduuri tegemist tuleb nahka kindlasti töödelda spetsiaalse terapeudilise või kosmeetilise kreemiga, see on vajalik protseduuri ajal esineda võivate valuaistingute vähendamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et ilusüstid olid ja on jätkuvalt ilumaailmas nõutud ning nende
ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3
Hoolduse järgselt kasutatakse alati naha taastamiseks määratud kreemi või õli 7 päeva jooksul 9 PINDMINE KOORIMINE Kõige enamlevinud koorimise meetod on pindmine naha koorimine, mille puhul on kõrvalnähtude protsent kõige madalam. Kahjustus ei ulatu niivõrd sügavale, kuid haavab bioloogilisest seisukohast lähtudes väga tähtsat tsooni – sarvkihti ja seepärast mõjub nahale siiski stressina. Sarvkihi järsk õhenemine aktiveerib basaalkihi rakkude jagunemist ja suurendab epidermaallipiidide sünteesi. Pindmist koorimist soovitatakse kasuta enam suurepoorilisele nahale ja kerge aknevormi puhul. Samuti on ta tulemuslik esimeste kergemate vananemisilmingute puhul ning eelnevate hüperpigmentatsioonide puhul. Seejuures on oluline ära märkida, et pindmine DKK normaliseerib ka kuiva naha. Pindmise
rasvkude. Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised.
rasvkude. · Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised.
Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2. Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%)
Kohal, kus küünekeha läheb üle küünejuureks, on nähtav nahamõika alt esileulatuv poolkuujas heledam osa, mis kujutab endast küüne kasvamispiirkonda. Küüne külgmised osad ulatuvad samuti nahakurdudesse, mis moodustavad küünemõika. Kogu küüs paikneb küünealumikul, mis koosneb sidekoest ja kasvu- e. tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt
subkuutis ehk alusnahk (vt. lisa 2) [1: 91]. Epidermis ehk marrasnahk on naha pealmine kiht, see on kõige õhem kiht. Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest
annaabi.ee 
