................................................................................2 3.Järglaste saamine..................................................................................................................3 3.1 Sigimine.......................................................................................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom....................................................................................................4 5.Metskitsed talvel.................................................................................................................. 5 METSKITS Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid,
Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid
ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm] (05.03.11) 3.) Laks, T. Lembit Peterson: lavalolek on risti peal olemine. [http://www.epl.ee/artikkel/465819] (04.03.11) 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson (04.03.11) 9 LISAD Lavastused EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS 1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias"
näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika Tegelastüübid pärinesid Itaalia erinevatest osadest, mistõttu oli commedia del'arte'l lai üldrahvalik alus. Tegelastüübi päritolu rõhutades kasutasid näitlejad Itaalia eripiirkondade dialekte. PANTALONE Veneetsia kaupmeeskonda esindav himur sarvekandja DOTTORE Bolognast pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane CAPITANO ärplev tüüpkuju, mis lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest. Dzannid (teenrid ) suurimad publiku naerutajad: ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener.
areneda. 16.sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater-commedia dell`arte (tõlkes ``kunstikomöödia``), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale.Commedia dell`arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripäev oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid.Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus.Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
Teosed: ,,Don Quijote", ,,Õpetlikud novellid", draamad, luuletused ja poeemid. Cervantese peateos on ,,Don Quijote". Don Quijote elukäik sümboliseerib lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. 14. Draama. - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell'arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi). 15
abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse. Hephaistos lonkurist sepp, oskuslik ja enamasti heatahtlik, töötas maa- võir merealuses sepikojas, abilisteks Rhodose telhiinid või Samothrake kabeirid. Mõlema peakorter oli Kreekast kirdes, Aresel Traakias ja Hephaistosel Lemnose saarel Egeuse mere põhjaosas. Homeros seob mõlemaid Aphroditega, Ares kui armastaja ja Hephaistos kui sarvekandja abielumees. Ares on tüüpiliselt sõjas Trooja poolel nagu teisedki ,,idapoolsed" jumalused (Apollon, Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes Gorgoni peakujutist turvistikul ja sikunahkset kilpi. Apollo: Zeusist ja Letosest sündinud Artemise kasksikvend Deelose saarel, kelle alged ulatuvad
16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater commedia dell'arte (tõlkes `kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’arte (tõlkes ‘kunstkomöödia’), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
Hargnes poeedi viimane eludraama. Puskinite eelarve mittevastavus nende tegelikele sissetulekutele viis perekonna rahalisele katastrofile. 1836a. alguses on Puskin sunnitud tegemist tegema liigkasuvõtjatega, pantima oma vara. 17. septemberil 1836 a. kogunes Karamazinite juurde õhtule palju sõpru. Puskin jälgib oma naist Jekaterina Gontserovat ja noort prantslast Dante`si. 4. novemberil 1836 a. sai Puskin linna posti kaudu küünilise paskvilli patendi sarvekandja aunimetusele ordudiplomi paroodia näol. Sellele solvangule, mis puudutas ka poeedi naist, tuli vastulöök anda. Mehe solvatud au võis aadlike tolleaegsete arusaamade kohaselt taastada vaid duelliga. Puskin saatis Dante`sile väljakutse. Ümbritsevate inimeste survel oli Puskin nõus oma väljakutse tagasi võtma, kuna Dante`si objektiks oli olnud Natalja Nikolajevna vanem õde Jekaterina. Kuid Puskin otsustab hüvitust nõuda Dante`si kasuisalt Heckernilt, keda
Kui õpetaja saab õpetamise eest palka, siis ta on vaimne prostituut. Nad olid relatevistid väites, et tõde pole olemas, sest igale väitele võib esitada vastuväite, mis on samaväärne. Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame.
Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja 20 tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata
õnnetusetoojad, sest need kured, kes polnud enne inimesed olnud, olid halvad. Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus. Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist. Hobune; hobuse jumalanna Epona. Sõnnid. Lõhe võib ujuda vastuvoolu, minna soolasest veest magevette jne, sp peetud teispoolsuse ja siinpoolsuse vahelise tee hoidjaks vms
Lavakunstimeisterlikkuse kursused. 19221938 omanimeline teater. Meierholdi teater tähendab pöördumist teatri alglätete juurde; rõhk kehakeelel, füüsilisel eneseväljendusel. Kahe revolutsiooni vahel töötas välja tingliku teatri jaoks sobivat treeningsüsteemi, mis 20ndatel sai nimeks biomehhaanika. Siin käsitleb näitlemist kui teadlikku tegevust, mis baseerub teaduslikel põhimõtetel. Üheks parimaks näiteks nimetataks 1922. aasta lavastust ,,Suurepärane sarvekandja": konstruktivistlik, kujundas Ljubov Popova. seda loetakse esimeseks puhtalt konstruktivistlikuks lavakujunduseks. Kasutati platvorme, rampe, redeleid, liikuvaid rattaid jne. 1920. aastate II poolel silmapaistvad klassikalavastused, nt Gogoli ,,Revident": tõstetud lavapind, uksed. Klassikalavastusi iseloomustab mäng mängupinna, esemetega. Kasutab palju reziimetafoore. Ostrovski ,,Mets" ja Gribojedovi ,,Häda mõistuse pärast" ka sel perioodil
kirjutatud ühe anektootliku juhtumi põhjal. Moliere reformib farssi ühendab kaks üheks (kaks farssi siis). Venitab farsi komöödia suunas. Moliere'i looming jaguneb 3'ks võrdseks perioodiks vahemikus 1659-1673, iga aasta mingi kindla loomingulise ülesanda lahendamine. Esimene periood ehk kirjandusliku komöödia vormi välja töötamine: ,,Naeruväärsetest eputistest" ,,Tartuff'ini". Oluline ka see, et tegeleb peategelase tüübi väljatöötamisega. Scanarel ehk kena sarvekandja, ,,Meeste kool" 1661 pantalone tüüp, publik ei eelda enam akrobaatiliste trikkide olemasolu, võimalus muuta mask karakteriks, psühholoogiliste seisundite vaheldumine huvitab Moliere'i; ,,Naiste kool" - sama skeemi kasutatud, Scanarel saadab noore tütarlapse õppima kloostrikooli, siin maski nimi Arnolf, kogu selle perioodi põhiettevalmistus on käinud selle tehnika ettevalmistamiseks: kuidas muuta mask karakteriks, ,,Sundabielu". ,,Arlekiin" ehk ebasarvekandjalugu
» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis