Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. klaaskiud c. kevlarkiud Küsimus 12 Kõige levinumad täiteained on? Vali üks või enam: a. erinevad metallid b. kaltsiumkarbonaat c. mullad d. vilgukivid Küsimus 13 Apretti sidustatakse kõigepealt... Vali üks või enam: a. maatriksiga b. sarrusega c. üheaegselt mõlemaga Küsimus 14 Milline on Alumiiniumi elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. 69,2 GPa b. 69200 Pa c. 41,52 GPa d. 41520 Pa Küsimus 15 Milline on boorkiu tihedus? Vali üks või enam: a. 2360 kg/m3 b. 0,94 g/cm3 c. 2,36 kg/cm3 d. 0,94 kg/m3 Küsimus 16 Kõige levinumad apretid on: Vali üks või enam: a. polüestervaigud b. silaanid c. epoksüvaigud d. täiteained Küsimus 17 Milline on järgmise komposiitmaterjali elastsusmoodul ristikiudu (80 mahu% Al, Em = 69200
Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester
Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemp. olema vähemalt +5°C. See on minimaalne betoonisegu temperatuur ja harilikult valitakse seda soojem betoonsegu, mida madala on välisõhu temperatuur
Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk, b- keldriseinaplokk, c- postvundament. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige
d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid.
samuti on nende tulepüsivus kõrgem. Klaasi vead. Klaasi vead võivad olla tema struktuuris (mullid, heterogeenne koostis) või tema pinna kvaliteedis (ebatasasus, lainelisus, värvi muutused), aga võivad ka olla tekkinud ekspluatatsioonis (kriimud). Ladustamisel märjaks saanud klaaslehtede pakkides võivad samuti tekkida klaasi muutused. Kuumalt vormitud klaasi liigid. · Lehtklaas. Lehtklaas on läbipaistev, värvitu. Karastatud või karastamata. Võivad olla varustatud sarrusega. Kasutatakse akna-, välisviimistlus- või siseviimistlusmaterjalina. Paksus 0,7-20 mm. Aknaklaas on tavaliselt 3-7 mm paksusega. Eriti paksu klaasi kasutatakse tavaliselt siseviimistluses. · Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid.
tööstandardikirjeldus arvutusühik mõõtmis reeglid Töömahud arvutatakse ja esitatakse ehitusprojektis ettenähtud mahus standardi EVS 885:2005 lisas B esitatud reeglite alusel. Kaks väljavõtet standardi EVS 885:2005 lisast B töömahu arvutamise kohta: 22 Sarrustamistööd Selgitus: Käsitleb sarrustamist kohapeal ettevalmistava sarruse, sarrusvõrkude ja ettevalmistatud sarrusega. Kohapealne ettevalmistus sisaldab sarrusterase lõikamist, painutamist ja paigaldamist. Arvestusühikud: - kg - tk taridetailid Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog)
- Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. - Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist
Üks olulisemaid töid betoneerimise juures on betoonisegu tihendamine, kuna sellest sõltub betooni kvaliteet ja tugevus. Betoon tuleb paigaldada ja tihendada nii, et kogu sarrus ja kõik taridetailid oleksid korralikult sissebetoonitud, kaitsekihi paksus oleks etteantud tolerantsi piires ja betoon saavutaks kavandatud tugevuse ja kestvuse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata betooni tihendamisele nendes kohtades, kus ristlõige muutub, on kitsas, tiheda sarrusega ja kus on süvendid ning töövuugid. Paigaldamise ja tihendamise kiirus peab olema piisavalt suur, et vältida paigaldatud betooni tardumist enne järgmise betoonikihi valamist. Täiendavad nõuded betooni paigaldusmeetodi ja –kiiruse suhtes võivad osutuda vajalikeks juhul, kui betooni viimistlusele esitatakse erinõudeid, kuna paigaldusajast mittekinnipidamisel ei ole garanteeritud betooni klass
elektromagnetkiirguse 9000-14000 nm. Tekitatud kujutis on termogramm. Termopildi tegemise eesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu või vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6. Miks ei saa mikrolainemeetodiga uurida metallist sarrusega betoonkonstruktsioone? - Sest betoonkonstruktsioonis olevas metall pole dielektrik. 7. Kas röntgenograafia on mittepurustav meetod materjali sisestruktuuri uurimiseks? - Jah, on Mittepurustav materjali sisestruktuuri uurimine. 8. Kuidas töötab elektroonne sensortehnika? -Sensor reageerib mingile füüsikalisele või keemilisele välisele toimele ja muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9
• esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma.
võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma
Treppide elemendid. On kahte tüüpi treppide elemente: trepimarss, podestipaneel. Joonis 9.8.8. Treppide elemendid: a – trepimarss, b – podesti paneel. Üksikelementidest tehakse treppe tänapäeval harva. Treppide puhul 133 vajatakse kolme tüüpi elemente – astmed, kaldtalad, põiktalad. Torud. Torud valmistatakse sarrusega või ilma. Ilma sarruseta valmistatakse väiksemaid torusid. Torud tehakse peenemateralisest betoonist. Betoon- ja raudbetoontorusid kasutatakse peamiselt kanalisatsiooni välisvõrkude ehitamisel. Lühikesi jämedaid torusid ehk betoonrõngaid kasutatakse: teede-ehituses truupideks, kaevude ehitamisel. Joonis 9.8.9. Raudbetoon-torud: a – kanalisatsiooni-toru, b – kaevurõngas,
35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk- hooneid praegu Eestis ei ehitata. 39) Väikeplokid- tõstetakse kohale käsitsi. Tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma
isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saerakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 39.Raudbetoondetailide põhitüübid-vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitppbist: taldmikuplokid ja keldiseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma.
Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele 39. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes
juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 29. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist.
Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae- õõnespaneele. 38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi (liigituvad põletamata tehiskivide alla). Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele;
tööstandardikirjeldus arvutusühik mõõtmis reeglid Töömahud arvutatakse ja esitatakse ehitusprojektis ettenähtud mahus standardi EVS 885:2005 lisas B esitatud reeglite alusel. Kaks väljavõtet standardi EVS 885:2005 lisast B töömahu arvutamise kohta: 22 Sarrustamistööd Selgitus: Käsitleb sarrustamist kohapeal ettevalmistava sarruse, sarrusvõrkude ja ettevalmistatud sarrusega. Kohapealne ettevalmistus sisaldab sarrusterase lõikamist, painutamist ja paigaldamist. Arvestusühikud: - kg - tk taridetailid Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog)
Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees;
annaabi.ee 
