Kõige aktiivsem on kolesterooli süntees toimub maksa rakkudes. 6. Statiinide nime all tuntud sünteetilised preparaadid alandavad vereseerumi kolesterooli taset. Statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi ning sellega kolesterooli sünteesi. 7. Kolesterooli bioloogiline roll rakkudes: membraanide koostises ja lähteühendiks vajalikele ainetele Kolesterool on lähteühendiks: steroidhormoonid, kortikosteroidsed hormoonid, rasvhapped -> sapisoolad, D 3 vitamiin. 8. Glütserofosfolipiidide sünteesi lähteühendiks on fosfatiidhape. Fosfatiidhape: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-O-) Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil. *VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid) endogeensete rasvade, kolesterooli
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs?
5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise
koguneb maksarakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stimuleerib soole koletsüstokiniini (pankreosümiin) eritumist ja sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Sapp koosneb sapihapete sooladest, mis tekivad maksarakkudes kolesteroolist ja mis on rasvade imendumiseks vältimatud. See protsess muudab ensüüm lipaasi (pankreasest pärinev) toime rasvade lahustamisel soodsamaks Sapp (2) Rasvakogumist e
ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. 3. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. 4. Maksas esinevad suured vitamiinide varud -vit.B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe- listes lehtedes) K vitamiini. 5
kui rasvade mõjul duodeenumile eritab duodeenum vereringesse pankreosümiini (koletsüstokiniini). Kui nõre jõuab kõhunäärmesse, mõjutab ta oluliselt ensüüme sisaldava pankreasenõre eritumist näärmerakkudest. - Parasümpaatiline innervatsioonsuurendab ja sümpaatilineNS vähendab nõre hulka. - sümpaatiline NS aktiveerib sfinkterite tegevust (sulguvad). MAKS HEPAR Funktsioonid: 1. seedimise abiainete produktsioon: sapisoolad, -pigmendid, kolesterool 2. laguproduktide ekskretsioon 3. eneriaallikas - glükoosi ainevahetus (organism talletab glükoosi vaid glükogeeni kujul ja maksas, vajadusel muudetakse üheks või teiseks), ladestunud rasva selliseks, et seda saab kasutada 4. vitamiinide varukoht: B12, rasvlahustuvad vit (DEKA), vesilahustuvad vit (B3, foolhape) 5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 7
ensüümideks trüpsiiniks ja kümotrüpsiiniks. Nad lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri ja dipeptiiditeks. Neid produtseeritakse seetõttu inaktiivsatena, et muidu võikid nad seedida pankreast ennast. Pankrease amülaas muudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinile disahhariiditeks. Lipaas muudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. Et aidata lipaasil toimida, emulgeerivad sapisoolad enne rasvu.fermendid e. ensüümid, nende tekkekoht, funktsioon. Peensoole funktsioon toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon,
ensüümideks trüpsiiniks ja kümotrüpsiiniks. Nad lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri- ja dipeptiiditeks. Neid produtseeritakse seetõttu inaktiivsatena, et muidu võikid nad seedida pankreast ennast. Pankrease amülaas muudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinile disahhariiditeks. Lipaas muudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. Et aidata lipaasil toimida, emulgeerivad sapisoolad enne rasvu.fermendid e. ensüümid, nende tekkekoht, funktsioon. Peensoole funktsioon- toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides, kaitse
II etapp tekkinud suur hulk väikesi molekule lagundatakse edasi väikesteks lihtsateks ühenditeks: Ac-CoA, mõningal määral ka ATPd. III etapp Ac-CoA täieliku oksüdeerumise käigus toodetakse ATP. 1.Seedimine algab suus homogeniseerimine ja emulsiooni tekitamine. 2. Magu valgud denatureerivad madalal pHl; pepsiin lagundab valgud peptiidideks. 3. Soolestik vabanevad seedeensüümid pankreasest, pankreasest NaHCO3 et neutraliseerida maohapet; eralduvad sapisoolad; lõplik valkude, suhkrute ja lipiidide lagunemine. Valkude lagundamine: Inimene vajab valke ööpäevas 70 -100 g; seedekulgla rakkude vananemisel vabaneb 50 -100g valke. Maos happeline pH denatureerib valgud ning pepsiin lagundab need peptiidideks. Osaliselt seedunud valgud, süsivesikud ja rasvad peensoolde jõudes käivitavad hormooni, sekretiini, mis omakorda stimuleerib pankreasest eralduma NaHCO3, mis neutraliseerib madala pH
kaksikside, 3. positsioonis OH-rühm, 17. positsioonis pikem süsivesinikradikaal (8-10 C aatomit). Kolesterool - tuntuim loomne sterool; esineb rakumembraanide koostises, vitamiin D jt ühendite sünteesi lähteaine; inimesel veres norm 5,2 mM ~ 220 mg/100 ml. Ergosterool - pärmides, hallitusseentes; Stigmasterool sojaoas; STERIIDID = sterüülestrid Rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. SAPPHAPPED (ja nende soolad SAPISOOLAD) - sapi koostises olevad ained; osalevad seedetraktis toidurasvade emulgeerumise ja omastumise protsessis; tekivad kolesterooli ensümaatilisel oksüdeerumisel. Tähtsamad esindajad: Kolaat e koolhape - radikaal 17. asendis sisaidab karboksüülrühma OH-rühmad 3., 7. ja 12. asendis.; Glükokolaat - kolaadi glütsiini- derivaat.; Desoksükolaat - OH-rühmad 3. ja.12. asendis. STEROIDHORMOONID: 1. Seksuaalhormoonid süntees munasarjades; vastutavad sootunnuste arengu,
9. Mis võib põhjustada positiivse oletusliku testi negatiivse vastuse kinnitaval või täiendaval testil? Vähesed mittekolivormsed võivad siiski laktoosi kääritada ja siis tekitada gaasimulle. 10. Kas kolivormsete testimise söötmetes võiks laktoosi asemel kasutada mingit teist suhkurt? Kolivormsed kääritavad vaid laktoosi, teisi suhkruid kääritavad teised. 11. Nimeta BGLB söötme selektiivsed ja diferentsiaalsed omadused? briljantroheline – lubab kasvada vaid GN ja sapisoolad – vaid GN seedetrakti, kes on kolivormsed ja. Laktoos on diferentsiaalne. 12. Mida mõeldakse koliindeksi all? Kolivormsete bakterite arvukus. Rakkude arv 100 ml uuritavas proovis. Kui see on 0, siis võib vett juua. 13. Mille poolest erineb E. coli teistest kolivormsetest? Tal on gusA geen, mis kodeerib GURi β-D-glükuronidaasi, mille substraadiks on glükuroniidid (MUG). Neil on trüptofanaasne aktiivsus, saab kindlaks teha LB söötmel tehes indooltesti. Moodustab Endo
saab veeni kaudu Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo Sappi ööpäevas 0,75L 20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS Maht 60ML Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel 21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM
küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre, rasvhapped ja monoatsüülglütseroolid transporditakse lümfi. 4. etapp - JÄMESOOL Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad, mõned ioonid ning toimub ülejäänud materjal töötlemine jämesooles elutsevate bakterite poolt. Tekivad metaan, süsihappegaas ja vesinik. Ülejäänud materjal eraldatakse roojana. 4. Peatükk. 4.1 SÖÖGIISU JA TOITEKÄITUMISE REGULATSIOON Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks.
Kui samast proovist soovitakse leida erinevaid mikroorganismide gruppe, kasutades selleks erinevaid söötmeid, säästab eeltoodud külvitehnika vaid pisut aega või siis üldsegi mitte. Spiraalkülvamise meetod on tõhus siis, kui seda kasutatakse kombineeritult automaatse kolooniate lugemise seadmega. Selektiivsööde. Selektiivsöötmetes kasutatakse segavate mikroobide kasvu takista- vaid kemikaale. Enterobakterite (nt salmonellad ja E. coli) puhul on kasutusel sapisoolad. Grampositiivsete bakterite kasvu takistamiseks lisatakse söötmetele briljantrohelist ja kristallvioletti. Selektiivsuse tagamiseks lisatakse teatud söötme- tele erinevaid antibiootikume, näiteks tsefaloridiini, klooramfenikooli, tsüklohek- simiidi ja streptomütsiini. Söötmetele lisatakse ka teisi kemikaale, nagu liitium- kloriidi, tallium(I)atsetaati jne. Samal eesmärgil võib kasutada ka osmootselt aktiivseid komponente, nagu glütserool ja naatriumkloriid
reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks, eritab sappi rasvade seedimiseks. Sapikapillaarid moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Need ühinevad sapijuhadeks. Sapp koguneb tilkudes mööda sapipõiejuha sapipõide (Gallbladder), mis tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum) Sapi koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid. Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas. Maks Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini.
Valkude imendumine: valku lõhustavaid ensüüme leidub maonõres (pepsiin) ja kõhunäärmenõres (trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimase imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Vabad aminohapped imenduvad epiteelrakkudest vereringesse. Rasvade imendumine: rasvade lõhustumine algab alles sooles. Seda alsutab kõhunäärme lipaas. Abistavad sapinõre sapisoolad. Vereringesse lähevad ainult lühikese ahelaga rasvhapped. Pika ahelaga rasvhapped moodustavad soole epiteelis uuesti triglütseriide, mis imenduvad lümfivedeliku hülomikronitesse. Vee ja soolade imendumine: suurem osa soolestikus imenduvast veest ja soolast pärineb seedemahladest. Suurem osa veest imendub juba peensooles. Jämesoolde läheb ainult 1,5 l vett. Ka seal toimub vee imendumine. Nii peen- kui jämesoolest imendub aktiivselt Na-ioone. Cl-ioonide imendumine on osaliselt aktiivse
annaabi.ee 
