Sooline - sookvoodid, võrdsete võimaluste loomine. Regionaalne - rohkem töökohti, riigivõimu ja poliitikute tähelepanu. 8. Ühiskondlik muutus - muutus, kus toimub nihe kihistumise mustrites, rahvastikus, tehnoloogias, majandussüsteemis, võimusuhetes ning väärtustes. Ühiskondlike muutusi põhjustavad tehnoloogilised muutused, kultuurilised muutused, elu-ja looduskeskkonna muutused, poliitilise korralduse muutused. Revolutsiooniline muutus on järsk, evolutsiooniline aeglane ning sammsammuline. Revolutsiooniga ei suudeta alati nii kiiresti kaasa minna, evolutsioon takistab edasi minekut. 9. Ühiskondade moderniseerumine on ühiskonna kaasajastumine, uuenemine. Seda iseloomustavad: avatud klassisüsteem, mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus, kapitalistlik majandus, tööstuslik tootmine ja linnastumine, samuti rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine, induvidualism, traditsiooniliste väärtuste nõrgenemine. 10
võimusuhetes ning väärtustes. Tehnoloogiline innovatsioon – Ühiskondlike muutuste käivitajaks on muutused tehnoloogias. Difusioon – Protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise. Revolutsiooniline muutus – Järsud ja kiired, mis võivad üsna lühikese aja jooksul muuta kogu senist ühiskondlikku korraldust. Evolutsiooniline ehk järkjärguline muutus - Muudatuste tempo on aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid ühiskondlikke arengunihkeid alles mitme inimpõlve järel. Progress – Muutuste tulemusena muutub phiskond senisest keerulisemaks ja arenenumaks. Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole. Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse
nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev. nt. järk-järgult, päev-päevalt, aasta-aastalt. NB! Vrd lahkukirjutised. nt. ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. järkjärguline, sammsammuline. Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või). nt. muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt. naiste-laste. Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades. nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline. NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole.
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tiku...
peaks juhend kirjeldama ebastandardset väljundit ehk nt veateateid ja nende tähendust jms · funktsionaalsuste kirjeldust: kuidas süsteemi tegelikult tööle panna, kuidas toimida ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. Kasutusjuhend võib olla organiseeritud kolmel erineval viisil, mis on sobilikud erinevale auditooriumile ja erineva kogemusega kasutajale: · Õppematerjal (tutorial) - tüüpiliste funktsioonide sammsammuline kirjeldus. See variant sobib algajale esmaseks tutvumiseks tarkvarasüsteemiga · Temaatiliselt jagatud materjal - iga peatükk on pühendatud omaette teemale, sisaldab reeglina põhjalikumat funktsionaalsuste kirjeldust võrreldes õppematerjaliga ja seetõttu sobib edasijõudnumale kasutajale süsteemi uute võimaluste avastamiseks · Tähestikulises järjekorras organiseeritud informatsioon - see on vajalik kogenud
Need otsustusprotsessid toimuvad automaatselt elustiili, väärtuste ja kogemuste põhjal. Teisest küljest, suure kaaluga otsused – töö valik, karjääri¬valikud, elukaaslase ja elukoha valik ning meditsiinilised otsused – vajavad põhjalikumat lähenemist, kuna kaalul on otsustaja heaolu ning otsus omab meie elu üle suurt mõju (Otsuste…). Kuid mida täpselt tähendab otsustusprotsess? Otsustusprotsess on vaimne sammsammuline tegevus, mille korral hinnatakse erinevaid võimalusi, valitakse kõige optimaalset, mis vastab olulistele kriteeriumitele. Otsustusprotsess koosneb kuuetest etappidest: 1) probleemi identifitseerimine – eesmärkide määratlemine, 2) probleemi analüüsimine – info kogumine, 3) alternatiivsete lahenduste leidmine – võimaluste arutlemine, 4) optimaalse lahenduse valik – parima võimaluse valik, 5) otsuste tegudesse pööramine – otsuste elluviimine,
lauses täiendina (missugune?), siis võib nende osad kas kokku või lahku kirjutada: aset leidnud sündmus= asetleidnud sündmus, pähe õpitud luuletus = pähe õpitud luuletus, välja töötatud = väljatöötatud juhend. Sama moodi: tema otsus oli ette aimatav = etteaimatav. Alati lahku:veel kord, kas või,mis tahes, kogu aeg just nagu, kes iganes, aastast aastasse Kokku: järkjärguline, sammsammuline Sidekriipsuga: võib-olla, nii-öelda, järk-järgult, päev-päevalt, samm-sammult. 3 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega isikud ja olendid: Evelin Ilves, Elmo Nüganen, Vanapagan, Richard Lõvisüda taevakehad, maailmajaod, kohad, linnad, veekogud, ehitised: Veenus, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju, Euroopa, Kreeka, Viljandi, Narva jõgi, Paks Margareta
· Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Algoritm · Algoritm on sammsammuline tegevusjuhis, juhend, eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks Struktuurprogrammeerimine · Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arudaadavad kuid suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. · Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine Objekt-orienteeritud programmeerimine · alates 1970 lõpust ja 1980 algusest hakati looma objektorienteeritud programmeerimise keeli (OOP)
philipsi kõvera loenguslaid aga millesse ei süvenenud kuna aega polnud, ongi kommentaar pärast seda joonist 1 slaidil, üsna kohe peale joonist. Phillipsi kõver kehtib teatud tüüpi inflatsiooni põhjuste korral aga ei kehti teiste põhjuste korral. Kui on pakkumisšokk siis ei kehti aga nõudlusšoki puhul kehtib. Tegemist siin nõudlusšoki järgne kohandumine mis kajastub pakkumise muutustes ja selle protsessi käigus philipsi teooria loogika EI KEHTI. Jällegi liikumine sammsammuline järjepidev ühes ja samas suunas. Lõpuks majandus jõuab potentsiaalse tootmismahu joonel kuskile üles punkti. Pakkumisšokk oli 1 perioodiline ja negatiivne. Et 4 järjestikusel perioodil on kogunõudlus oma tavatasemest kõrgem ja siis kukub alla tagasi. See mis juhtub peale 4. perioodi- nõudlusšokk taandub (pakkumisšokk taandus juba 1 perioodi pärast, kehtis 1 perioodi aga pakkumisjoon ei hüpanud tagasi
olla: 1) autoriteedile suunatud 2) publikule suunatud 3) kuulsusele suunatud 4) jõule või 5) haletsusele suunatud argumendid.) argumentideks. Näiteks: Kirjanik B on läbi oma teoste tõestanud, et ta tunneb ajalugu. 3. Demonstratsiooni ehk tõestusvormivead. Teesi tuletamine argumentidest peab olema formaalselt õige. Tuletama peab süllogismi reeglite ja loogika seaduste järgi. Tõestus peab olema pidev ehk sammsammuline. Tõestuses ei tohi kasutada eeldust, mis vajab veel ise tõestamist. Loogikavead jagatakse paralogismideks ja sofismideks. Paralogism- mõtlemisvea tõttu tahtmatult tekkinud väärjärldus. Sofism- tahtlikult vääradele eeldustele rajatud järeldus, mis formaalselt näib õigena. See tuleneb mõistete ja sõnade mitmetähenduslikkusest ning nähtuste erikülgede lahtikiskumisest üksteisest. Näiteks: Inimestel on võimatu pidevalt elada pea alaspidi
o Stabiilsuse tagamine, et toime tulla uute ja etteaimamatute olukordadega o Kohanemine uuega haakumine ja vanast loobumine o Riskide maandamine o Otsuste tegemise ajatelg mõju tulevikku o Aeg alati vähe! 62 Strateegilise kavandamise olemus Strateegiline mõtlemine süsteemne või intuitiivne tegevus, paindlikkus Strateegiline planeerimine sammsammuline protsess eesmärkide ja prioriteetide ning nende saavutamise teede ja tegevuskavade sõnastamine (erinevad analüüsimeetodid [SWOT jne]) Strateegiline juhtimine konkurentsieeliste ja eduka tuleviku otsimine, mis koosneb: Mõõtmine Stimuleerimine Integreerimine Planeerimisprotsessi juhtimise põhimõtted Terviklikkus käsitletakse ettevõtet tervikuna Partnerlus dünaamiline koostöö erinevate partneritega. Erinevad kokkulepped eesmärkides ja
loobuti ning loodi väiksema tähtsuse ja võimuga Euroopa Nõukogu. 1949 loodi julgeoleku tagamiseks NATO. Schumanni plaan 1950 ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks. Idee autoriks oli Jean Monnet, Prantsusmaa riikliku plaanikomitee esimees · ESTÜ Ülemameti president · peamine ideede generaator (nii ESTÜ kui Rooma lepingute taga): SaksaPrantsuse telg maj koostöö esmasus föderalism aluseks rahvusülesus sammsammuline areng Pleveni plaan 1952.a. Euroopa Kaitseühendus, mis kukkus läbi kuna Prantsusmaa ja Itaalia ei ratifitseerinud lepingut. Antud plaan ei läinud läbi, kuna 1. endiselt kartused Saksamaa taasrelvastumise ümber 2. Prantsusmaa kartis kaotada kontrolli 3. kahtlused ühendatud jõudude üle 4. Suurbritannia mitteosalemine tõstis ärevust 5. Euroopa kaitseühendus polnud enam vajalik. Lääne-Euroopa liit 1954, reformitud Brüsseli leping, mis kaasas Itaaliat ja Saksamaad.
suhted, aruande-valimiskoosolek aruande- ja valimiskoosolek. 5. liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sõna- sõnalt, päev-päevalt, aasta-aastalt, tükk-tükilt, kord-korralt; NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku. Sidekriipsulistest määrsõnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: järkjärguline, sammsammuline. 6. paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, luud-kondid, silku-leiba, emb-kumb, enam-vähem, risti-rästi, siuh-säuh, tahes-tahtmata, heast-paremast, lükata-tõmmata, edasi-tagasi, siin-seal, märts-aprill, tere-tere, palju-palju, äiu-äiu, oot-oot, oi-oi-oi; sidesõna või: neli-viis õuna, viis-kuus sõdurit; NB
Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Konformism, järelandlikkus, allumine inimene sattub surveolukorda. Hoiakute mõõtmine 2 lähenemist: H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures)
annaabi.ee 
