Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Karolin Karbus Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: Töö nr: 22 OT allkiri: Samakalderibad Töö eesmärk: Samakaldeinterferentsi Töövahendid: Laser, ekraan objektiiviga, jälgimine, interferentsijärgu ja plaadi tasaparalleelne klaasplaat. murdumisnäitaja määramine. Skeem Joonis 1 Joonis 2 Töö teoreetilised alused Valguse peegeldumisel tasaparalleelse laadi ülemiselt ja alumiselt pinnalt tekib kaks valguslainet, mis võivad põhjustada interferentsinähtuse plaadi kohal olevas ruumis. Interferentsipildi tekkekoht oleneb valguslainete omadustest. Väga monokromaatse valguse puhul võib interferentsipilt täita kogu laadi kohal oleva ruumiosa, milles m...
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
annaabi.ee 
