neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, tähistus R. Aktiivtakistusel eraldub alati energiat ning see ei salvestu ja elektrienergiaks tagasi ei muundu. Induktiivtakistus - on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Tähistus XL. Mõõtühik on 1 Ω. Induktiivtakistus avaldub kujul: XL = 2·π·f·L Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Tähistus on XC. Mahtuvustakistuse mõõtühik on 1 Ω.
· Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga. · Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele. 7. Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus Mehhaanilise kordamine tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ei salvestu. Viimistlev kordamine sügavam töötlustasand. Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu. 8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra. Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 9
motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust.
operatiimällu. 29. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust. 30. Kuidas sisestada klahvil olevat kolmandat märki (näiteks @, £, $)? Mõnel klahvil oleva kolmanda märgi (@, £, $ jne) saamiseks tuleb kasutada klahv alt gr. 31. Kuidas arvutit välja lülitada? Miks ei tohi arvutit lihtsalt nupust ,,kinni panna"? Enne arvuti väljalülitamist klõpsa peamenüü nupul ja vali arvuti väljalülitamise või sulgemise käsk. Andmeed ei salvestu operatiiv mälu. 32. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? 1b 33. Kui palju infot mahub ühele CDle? DVDle? Mälupulgale? CD 650-800mb,DVD 4-8gb,mälupulgale 1-128gb.
olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10. Ideede üheks allikaks on teadlik vaimne tegevus, mille käigus salvestatakse tulemused ning kui tulemused ei salvestata meie mällu, siis see mõtlemine oli sama kasulik kui põrmu kirjutatud märgid, mis esimese tuulepuhanguga kustuvad. Koguaeg me mõelda aga ei saa, kuna näiteks magamise ajal on aegu kui me ei näe unenägusid ja meie mällu ei salvestu midagi. 11. Kui magav inimene mõtleb ja säititab tulemusi mälus, kuid ärkvel olev isik ei mäleta neid tulemusi ja vastupidi, siis peavad magav ja ärkvel olev inimene olema kaks erinevat isikut. 12. Magamise ajal äratatud inimene ei oska midagi öelda oma eelneva tegevuse kohta kuna isegi kui ta mõtles, siis neid mõtteid ta ei mäleta. 13. Raske on ette kujutada, et inimene ei mäleta magamise ajal mõeldud mõtteid, kuna
üksteisest vaid lämmastikaluste poolest (GTP – guanosiintrifosfaat). 3. Glükoosi lagundamine Taime- ja loomarakkudes kulgeb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesime kuni 38 ATP molekuli. Protsess koosneb paljudest reaktsioonidest ning igaüht katalüüsib kindel ensüüm. Mitte kogu energia ei salvestu ATP molekulidesse, vaid üksnes 40%, ülejäänu hajub soojusenergiana. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Sealsed ensüümid katalüüsivad ligikaudu kümmet üksteisele järgnevat reaktsiooni. Kui tegemist on aeroobse glükolüüsiga (kus on küllaldaselt hapnikku), siis saadakse ühest
*RHK-10 (1992) on rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon – 10 häirete kategooriat *DSM-V (2013) on diagnostiline ja statistiline psüühiliste haiguste klassifikatsioon – 17 kategooriat, u 400 häiret KIRJELDAV LÄHENEMINE (A. Simsi käsitlus Oyebode (2013) põhjal) *aitab mõista, kuidas on diagnostilised häired kujunenud TEADVUS *teavustamatus *subjektiivne kogemus puudub (mille kohta on, mille kohta mitte – kas mäletame või ei salvestu) *valvsus <-> somnolentsus (uni) *mõtteselgus <-> hägunemine *deliirium (lisaks teadvusele on häiritud nii tähelepanu, uni, tajumine, psühholoogiline aktiivsus) *hämarolek *patoloogiline intoksikatsioon TÄHELEPANU - avaldub orienteeritus ajas, kohas, ruumis (kuidas tulin, kuidas ära saada) MÄLUHÄIRED - amneesia - deja vu - konfabulatsioon (lünkade täitmine – ei pruugi olla puhas tõde, vaid räägitakse tavaliselt juhtuvast)
Fs suureneb teoreetiliselt kui CO2 on rohkem keskkonnas. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel , suurendab vee vajadust jne.( Mida suurem on CO2 kontsentratsioon keskkonnas, seda rohkem intensiivsemalt toimub FS ja rohkem 02 seotakse. Kuid liiga suur CO2 konts. Pidurdab FS-i) 27.Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist?neeldub O3, O2, veeauru, CO2 toimel 28.Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina, kuna osa läheb hingamiseks ja transpordiks 29.Palju FSaktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks?5% 30.Millises raku osas toimub FS?kloroplastis 31.Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? stroomas(kloroplasti membraanis) 32.Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplastides seotakse kiirgusenergia keemilistesse
- Loob faktidel põhineva aluse(juurestiku), mis on aluseks uuele informatsioonile - Korduva õppimise puhul on võimalik õpitut viimistleda ning aidata sellel kasvada koos muu informatsiooniga - Korduv õppimine tekitab kindustunde, et tunnete materjali Tuupides aga püütakse meelde jätta võimalik palju informatsiooni võimalikult vähese ajakuluga. Tulemuseks on see, et info jääb meelde pealiskaudselt süvamällu ei salvestu midagi.Kui aga eesmärgiks on salvestada midagi süvamällu, siis peab tegema midagi rohkemat. Näiteks õppides prantsuse keelt, tuleb peale kordamise mõista ka öeldud sõnade sisu. (Arden 2009, 150) 2.5 Keskendumine ''Kes sööb ja süües loeb, see neelab mälu alla.'' (Gruusia vanasõna) Kestvalt ja süvenevalt keskendumine määrab paljuski meie võime õpitavast aru saada ja uusi teadmisi-oskusi omandada. Tuleb olla tähelepanelik, sest selleks, et üldse
Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on
..3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; 26. Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks? selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; sest taimed tarbivad CO2-te 27. Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist? Neeldub/peegeldub maapinnal, Peegeldub/läbib lehelt, Eraldub soojuse/fluoressentsina, Hingamine/transport 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest enamus sellest peegeldub või neeldub mujale. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? 5% 30. Millises raku osas toimub FS? kloroplastides 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Tülakoididist moodustatud graanades 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemilistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2 1
26. Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks? FS suureneb teoreetiliselt, kui CO2 on keskkonnas rohkem. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel, suurendab vee vajadust jne. 27. Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist? Osa peegeldub atmosfääri ülemiselt piirilt ja osa neeldub atmosfääris, osa peegeldub lehtedelt, osa pilvedelt jne. 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest taimed kasutavad energiat ka elutegevuseks. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? Ca 5% 30. Millises raku osas toimub FS? Kloroplastis 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Kloroplasti stroomas 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist?
inimesed kipuvad informatsiooni moonutama ja võib tekkida ka informatsiooni juurde, sest kui info kaob, siis uus levitaja püüab seda siduvamaks muuta, muutes/täiendades infot. * Mäluhäired ehk amneesiad näited: tagasihaarav (mingist hetkest enne ei mäleta seotud trauma nt löögiga pähe ja suure tõenäolsusega tuleb varasem meelde) ja edasihaarav (mingist hetkest edasi informatsioon pikaajalisse mällu ei salvestu) amneesia; liigmälu (pidevalt mingi mälestus kerkib tahtmatult üles seotud traumaga) ja vaegmälu (probleemid uue materjali salvestamisega ning ka vana meeldetuletamisega); joobemälulünk (alkoholi või muude keemiliste ainete tõttu ei salvestu mingi ajavahemikul info); hüsteeriline (mingi trauma puhul inimene üritab seda traumaatilist sündmust välja juurida) ja afektiga (mingi väga tugeva emotsiooni tõttu blokeeritakse mälu ja käitutakse ainult emotsiooni kaudu) amneesia.
Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained, valemälestused. - Meeldetuletamine: e reproduktsioon. Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/mäletamine (tahtlik + tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ???
ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid
iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti läbima, kuid samas ei mäleta ta ühelgi korral mitte midagi eelnevatest harjutuskordadest. Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H
annaabi.ee 
