Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimateks lauludeks on "kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/looming.htm
Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,,Kyrie" , ,,Lauluke" , ,,Õrn hella neiu" , ,,Mull' lapsepõlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse hommikul" , ,,Võõral maal" , ,,Vana Tallinn" ...
dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7. 3 schuberti teost-ilus möldrineiu, talvine teekond, luigelaul. 8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, nõtke. 12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist,
· 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism
Läte õppis Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. Ta kolis Tartu elama, kus tehti talle ettepanek asutada eestisümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Aleksander Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Esimesed tööd on kirjutatud Valga seminaris. Tema looming: lühikesed, lihtsa meloodiaga ja harmooniaga salmilaulud. Temas oli püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Läte laulud on rütmiliselt mitmekesised ja huvitavad.
Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880. aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika. Läte on eesti muusikas esimesi, kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid. Teosed Kooritööd: ,,Pilvedele", ,,Kus Põhjalahe kohiseb",
Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3. 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 4. 22 klaverisonaati 5. 7 missat 6. lühipalad klaverile 7. Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) Liszti loomingu üldiseloomustus Ungarlane. Leiutas uue zanri sümfooniline poem- üheosaline orkestriteos, mis andis muusika abil edasi teose aluseks olnud süzeed
nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti. Millised on olulisemad erinevused?
Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab ,,Halleluuja".Rahvapilliorkester. Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule need olid salmilaulud. Saadeti kilaveri, harfi, viiuli, kitarriga. Need laulud olid intonatsioonilised, levisid põlvest põlve suuliselt, olid rahvalaulude sarnased. Neid romansse lauldakse ka tänapäeval, need on meeldejäävad. Telliti koju Prantsusmaalt guvernandid. Guvernandid olid lastekasvatajad. Vene rikkad mõisnikud tegid kpduooperit. Nad saatsid oma pärisorjad venemaale laulma õppima ja pillimängu. õppima. Vene külades lauldi palju tsastuskasid naljalaule.
sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised erinevused puudutavad teksti vormi, meloodikat, esitlust, otstarvet ja temaatikat. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad liigid veel kõrvuti käibel.
Keskaegne muusika Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5. sajandi Itaaliast on pärit vanim kirikulaul, mida nimetatakse Milano piiskopi Püha Ambrosiuse auks ambroosiuse lauluks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk
1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks. Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud. Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru : 1. Isamaalaulud- Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega. ( ,,Meeste laul","Enne ja nüüd", Veel kaitse ,kange Kalev" ) 2. Lüürilised laulud- Juba enne sajandivahetust komponeeris Härma oma parimad lüürilised laulud, mille tekstid on enamasti eesti naisluuletajatelt (Anna Haava, Elise Aun, Lydia Koidula). Eriti Haava
Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tsellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja
1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. -Karl August Hermann(1851 1909) Lauluteadlane. Pani aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale(näiteks sõnad: ainsus, mitmus,algvõrre,ülivõrre,tähestik, asesõna,sidesõna,aula + käändemurrud-saav,olev jne). Luuletaja, kirjanik(jutud
1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tšellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 – 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik,
Nii on läänerannikul leida rootsimõjulist ainest, mida eestlastele on vahendanud rannarootslased ning idas (eelkõige kagupiiril) leidub vene ja lõuna pool läti kultuuriga ühiseid elemente. Väga oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk. 12 1.5 Rahvalaulik
tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel, mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud. Karl August Hermann- Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on koorilaulud, algupäraste laulude ja rahvaviisiseadete arv ulatub 300-ni. Tema muusikat on tugevalt mõjutanud lihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulude rõõmsameelsed ja muretud tekstid on sageli tema enda sulest. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud, mis hästi tabatud meeleolu tõttu said kiiresti populaarseks. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimad laulud nagu "Kungla rahvas" (Fr. Kuhlbars), "Mingem üles mägedele" (ka pealkirjaga "Ilus oled, isamaa", M. Veske), "Munamäel" (J. Kunder) kõnelevad heast meloodiaandest. Optimistlik "Oh laula ja hõiska" autori sõnadele on populaarsemaid laulupeolaule. Sageli lauldavad on veel "Teretus", "Kevade marss" (K. A. Hermann). Erandlik
annaabi.ee 
