lipuväljak. Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole 10 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 11
Kareda Valla Raamatukogus on Beermannide perekonna uurimus (Hiob). sinine – Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslike aadete sümbol; must – kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge – rahva püüd õnne ja valguse poole 9 Kasutatud kirjandus 1. Hennoch, Hermann. Kareda kandi lugu läbi aegade, I – II osa 2. Arad veed ja salateed: Järvamaa kohapärimus Koostanud Mari-Ann Remmel, Tartu, 2004 3. http://jarvamaa.googlepages.com/jarva-peetrikirik 4. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rva-Peetri_kirik 10
lähiminevikus, tänapäeva maailmas. Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne. Tegelased on inimesed. 33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja kohapärimus väljaande kohta. Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid: Mari-Ann Remmel ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus" ja ,,Päritud paigad: Kohajutte ja legenda Rae vallast" Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik" 34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on sarnase skeemiga lood. Imemuinasjuttu kuuluvad imed, mida tegelikkuses ei leidu lendavad vaibad, imelised rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees
https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/riinu.html Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 14) Remmel, M.-A., 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Lk 220 15) Reier, Ü., Kukk, Ü., 2000. Piiumetsa sookaitseala taimestikust. XXIII Eesti looduseuurijate päev. Lk 63-73 16) Särg, A., 2005. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo. Lk 101-102. 17) Sokk, H., 2003. Vaatamisväärsused. Internetis saadaval: http://www.jarva.ee/index.php?page=426 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011
Traditsiooni püsimine/muutmine Muinasjutt ja turismireis Liminaalsus ja imaginaarsus Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt) Kohamuistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus) Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus) Usundilised muistendid Üleloomulikud olendid - Kurat 1. Kurat metsateel 2
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus keskendub mingi kindla koha või piirkonna rahvaluulele, näiteks kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimusi“ 2005(koostanud Mari-Ann Remmel). „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“, 2001 (koost. Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Valk) „Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, 2004 (koost. Melika Kindel) 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Sarnane ülesehitus (lahkumine, kohalejõudmine, seiklused kohapeal, takistuste ületamine, uuena koju naasmine).
Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus",
Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus",
Apelsinid ja sirelid. Kõrbenud röstsaiad. Phas voodipesu. See tulebSulle juba uksel vastu. Soe. Turvaline. Kodu." Pam Brown · ,,Ema tehtud moos on tegelikult purki pandud armastus." H. M. E · ,,Ema õmmeldud linane särk on soojem kui võõra õmmeldud villane mantel." Soome vanasõna 7 · ,,Üksmeele vaim voolab mööda tuhandet salateed kodus elu kõige peidetumatesse soppidesse." Henry Van Dyke · ,,Sageli istub rikas laps vaese ema süles." Taan vanasõna · ,,Kodu headus ei sõltu jõukusest või avarusest või ilust või luksusest. Kõik sõltub emast." G. W. E. Russell · ,,Sina muutsid isegi kõige hullemas päevad huvitavaks seistes peaadu tühja sahvri kõrval ja öeldes: ,,Noh, mida me sellest tema saame?" Mina tähendas pannkooke. Mune pole tähendus lusikakooke
• konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda 40. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. • Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor o – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (koost Mari-Ann Remmel) „ Pühad kivid Eestimaal“, 2011 (koost Mall Hiiemäe) 41. Kõrvuta (nt R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile kolm nende nähtuste sarnasust. liminaalsus ja imaginaarsus • kangelane käitub „seal” maailmas äraspidiselt, teisiti kui tavaelus • koduühiskonna sotsiaalsel struktuuril pole turisti jaoks endist tähendust
=Juudid kindlustavad linnu, Jeruusalemma võtmelinnaks on Petuulia =Olovernes on pahane, talle antakse nõu juudid rahule jätta, sest Jumal kaitseb neid =Piiramine, Petuulias pole enam vett, selle nimel tapetakse =Rahvas tahab alla anda, oodatakse Jumala abi =Juudit on ilus lesk, rikas, jumalakartlik, tark =Ütleb, et Jumalale ei seata tingimusi =Juudit läheb Olovernese laagrisse, ütleb, et näitab salateed linna, kohtub Olovernesega =Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673
antakse linn ära. Nüüd sekkub Juudit, kes on olnud 3 aastat ja 4 kuud lesk- ilus, rikas, tark ja jumalakartlik- kõik austasid teda. Ta ütleb, et see on vale- Jumalale ei seata tingimusi ja rahvale ei tohi valetada. Ta ütleb, et tal on olnud nägemus- ta läheb oma ümmardajaga vaenlase leeri, võttes kaasa viina ja süüa. Olovernese juurde jõudes ta tutvustab end Petuuliast põgenenud heebrea naisena ning ta lubab näidata salateed Petuuliasse. Neljandal päeval seal olles teeb Juudit seal suure peo. Olovernes kutsub Juuditi enda juurde, Olovernes joob liiga palju viina ja jääb purju. Olovernes saadab lähikondlased minema ja jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit
· turistile pakutavad teenused - võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust - tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles - tutvustada soode tüüpe, seal kasvavaid taimi ja elavaid loomi - tutvustada soode kasutamise võimalusi - tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust - tutvustada soodega seotud kultuuripärandit ( inimeste elupaigad sooservades ja -saartel, salateed, taliteed, pelgupaigad jm.) · majanduslik külg soo kui objekti kasutamine turismiäris · ressursid soomaastik, sooelustik, vaikus ja rahu, sooga seotud inimkultuur Soodes matkamine pakub eelkõige loodusmaastikus liikumisest saadavat esteetilist elamust ja jõukohast füüsilist koormust. Kuid loodus peab olema tulijate vastuvõtuks ette valmistatud. Üheks võimaluseks näidata inimestele loodust seda kahjustamata on huviliste suunamine väljaehitatud radadele
annaabi.ee 
