Ajalugu 1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas
a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes (näit.1980.a. sügisel). Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne.
oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide otsustele. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks, sõjategevus toimus ida-ja läänerindel. Kummalgi liidul olid omad huvid ja tehti vastavaid plaane
aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised. Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised
Balkanil (soovides minema ajada Austria-Ungarit) · Jaapan soovis vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Enne sõda ja 1914. a: · 1882 tekkis Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel · 1891-1893 Prantsusmaa sõlmis liidu Venemaaga · 1900 ja 1902 Prantsusmaa sõlmis salajase liidu Itaaliaga · 1904 Prantsusmaa sõlmis liidu Suurbritanniaga · 28.06.1914 tapeti Franz Ferdinand (Austria-Ungari troonipärija) Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austrias nõuti kohest sõja alustamist, nende poolel oli Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa ja Prantsusmaa. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. · 01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja · 03.08.1914 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja · 04.08.1914 viis Saksamaa oma väed üle (erapooletu) Belgia piiri, Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08
1913. aastal sõlmitud rahuga kaotas Türgi kõik valdused Balkanil peale Istanbuli. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine Balkani sõda. Sõjad tugedasid Serbia positsiooni, millega kaasnes suhete pingestamine Austria-Ungariga. Balkan jäi endiselt ärevaks pingekoldeks "Euroopa püssirohukeldriks". Sõja algus ja käik Sarajevo atentaat ja sõja algus Franz Ferdinand(Ungari troonipärija) tapeti 28.juunil.1914, Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Saksamaa oli sõjaks valmis. Venemaa oli nõus Serbiat toetama, samuti Prantsusmaa. Inglismaa paistis kõrvale jäävat. 29.juulil.1914 kuulutati välja sõda Serbiale. Sõja põhjuseid oli mitmeid: diplomaatiliste suhete järsk katkestamine, soov laiendaa territooriume, otsiti uusi turge ja tooraineid. Järjest kuulutasid riigid teistele riikidele sõdasid ning vallandunud oligi I maailmasõda. Sõjaplaanid
vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes . Haridussüsteemil oli oluline osa elanikkonna haridustaseme tõusus. 1939.a. tuli Eestis 1000 inimese kohta (10 eluaastast alates) neid, kellel oli kõrg-, kesk- või mittetäielik keskharidus 161 (NSV Liidus 108), 1979.a. aga 630 (NSV Liidus 638). 1970.a. oli keskeri, lõpetamata kõrg- ja kõrgharidusega 20,3%, 1979.a. 29,4% töötavast rahvastikust. Haridustaset Eesti NSV-s mõjutas ka suur rahvastikuränne
inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud, tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga
Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. [2, lk 7] 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud, tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. [1, lk 91, 95] 4 Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate
noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel üsnagi ulatuslik. Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 põrandaalust noortegruppi. Noortest 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 657 inimesest mõisteti vaid 16 õigeks. Kõrgeimaks karistus oli surmanuhtlus, mis määrati kuuele noorele, millest 3 viidi täide. Enim organisatsioone oli Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartus ja Võrumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorteorganisatsioonide mahasurumine ei katkestanud vastupanu liikumist üldiselt. 1960
1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas
23. augustil 1939 aastal NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli sõlmitud Molotovi-Ribbentropi leping, milles salaprotokolliga anti Baltimaad ja Soome NSV Liidu mõjusfääri. Algasid arreteerimised, mis hõlmasid riigi juhtkonda, sõjaväe ja kaitseliidu juhte aga ka paljusid tavakodanikke. Eluohtlikuks muutus ka oma mõtete väljendamine. Nõukogude võim üritas kustutada kogu mälestuse iseseisvast Eestist. Inimesi süüdistati salaorganisatsioonide asutamises . Arreteeriti samas ka välismaalaseid. Sõja puhkedes hakkasid paljud eestlased ootama sakslasi kui päästjaid nõukogude võimu õudustest. Hellitati lootust omariikluse taastamiseks. Kuid natsionaalsotsialistid ei andnud Eestile iseseisvust tagasi, vaid jätkasid Stalini kuritegusid. 1944. aasta sügisel asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude omaga. Okupatsioonide kiire vahetumine tekitas olukorra, kus eestlastel tuli Teises maailmasõjas sõdida eri pooltel. Kokku
Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Võimud ei suutnud noorte salaorganisatsioonide tegevust maha suruda. Selle aegseid organisatsioone iseloomustas distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskujuks oli metsavendade tegevus. Noorteorganisatsiooni kandpind jäi siiski tagasihoidlikuks. 1960. aastate algul surus valitsev reziim noorsooliikumise maha. Noorsooorganisatsioon võttis peale seda taas tuurid üles, et siis lõplikult vaibuda. Noorsooliikumise lämmatamisega ei katkenud vastupanuliikumine Eestis lõplikult.
võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti koolides õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. 7 Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes. 1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine.
kultuuri keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti
annaabi.ee 
