organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau
leida üksmeel ja kompromiss probleemide lahendamisel. Selles suhtes võib Rahvasteliidu teket lugeda üheks õiglaseks asjaks Versailles' süsteemis. Muidugi mitte kõigi jaoks, sest kaotajaid Rahvasteliitu vastu ei võetud. Liidu maine kisuti juba eos alla, kui Ameerika Ühendriigid ütlesid ära liiduga liitumisest.Wilsoni "14 punktis" on välja toodud ka seisukohti, mis kõikide riikide suhtes õiglased olid. Näiteks saladiplomaatia lõpetamine ja vaba kauplemine kõikide riikide vahel. Võitjariigid nõudsid Saksamaalt oma sõjaliste jõudude vähendamist 100 000- pealisele palgaarmeele, ja kehtestas piirid, kus võis sõjavägi tegutseda. Võitjate poole pealt vaadates on see muidugi õiglane, kuna Saksamaa oli tugev vastane ning kardeti tema tugevnemist. Saksama poole pealt oli see ilmselgelt väga ülekohtune. Võib öelda, et isegi riigi suveräänsuse piiramine, nagu ka see, et Saksamaa ja Austria ei
· Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine. · A-U territooriumidel elavate rahvaste enda enesemääramisõigus. · Luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis lahendaks rv tülisid. · Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus.
Selle järgi sai Rahvuskogu kuulutada sõda ja teha rahu ainult kuninga ettepanekul. Perekondliku lepingu täitmise kontrollimiseks moodustati Diplomaatiline komitee, mille juhiks sai Mirabeau. Diplomaatiline komitee jättis Perekondliku lepingu jõusse, tühistades need artiklid, milledel oli agressiivne eesmärk. Prantsusmaa välispoliitika eesmärgiks kuulutati üleüldise rahu ja õigluse põhimõte. Ka edaspidised avaldused sisaldasid idealistlikke loosungeid. Mõisteti hukka saladiplomaatia. Rahvusvahelisi lepinguid võib sõlmida ainult ,,õiglaste riikidega". Detsembris 1791 võeti vastu dekreet, mille järgi prantsuse rahvas loobub igavesti vallutussõdadest ja kunagi ei kasuta jõudu teiste rahvaste vabaduse vastu. Vaatamata Rahvuskogu rahumeelsele poliitikale häälestas feodaalsete kohustuste kaotamine kõik monarhiad Prantsusmaa vastu. Elsassi piirkonnas oli palju saksa mõisnike maavaldusi. Nad nõudsid Saksa riikide sekkumist.
· Balti riigid osalesid mitteametlikult vaatlejatena (puudus tunnustus) · Tähtsaimaks tegelaseks oli USA president Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi, "Wilsoni 14 punkti". · Selles oli esitatud sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvaidluste avaliku ja erapooletu lahendamise. Wilsoni "14 punkti" 1. Lõpetada saladiplomaatia. 2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11
Versailles’ rahuleping Saksamaa ja Antanti vahel ● Saksamaale surutakse peale kõige raskemad lepingutingimused ● Prantsusmaa tahab iga hinna eest Saksamaad nõrgestada ● Versailles’ rahu sõlmiti 28. juunil 1919 ● Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat Esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist. Wilsoni 14 punkti 1. Lõpetada saladiplomaatia 2. Meresõidu vabadus 3. Vaba kauplemine riikide vahel 4. Relvastuse vähendamine 5. Koloniaaltülide vähendamine 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgiasuveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace Lorraine 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda 10. AustriaUngari alal elavatele inimestele anda enesemääramisõigus 11
varasem redakstioon. Rahvusvahelist lepingut võib modifitseerida, nii et modifikatsiooniga ühinenud poolte vahel kehtib modifitseeritud tekst ja ülejäänute vahel algtekst. Ei sõja puhkemine ega diplomaatiliste suhete katkestamine ei lõpeta lepinguosaliste lepingut. Küll võib leping peatuda osapoolte kokkuleppel või selles sätestatud korras. Mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute tekste ja kõike sellega seonduvat deponeeritakse mõne organisatsiooni või riigi juures. Saladiplomaatia vältimiseks tuleb need registreerida ÜRO Sekretariaadis. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Kumbki neist ei loo õigust, küll aga annavad tunnistust teistest allikatest pärineva õiguse kohta. Rahvusvahelise kohtu otsused on kohustuslikud vaid osapooltele, kuid eelnevaid lahendeid kasutatakse praktikas normide tõlgendamisel ja uute otsuste tegemisel. Õigusteadlikule arvamusele otseselt ei tugineta. 11
varasem redakstioon. Rahvusvahelist lepingut võib modifitseerida, nii et modifikatsiooniga ühinenud poolte vahel kehtib modifitseeritud tekst ja ülejäänute vahel algtekst. Ei sõja puhkemine ega diplomaatiliste suhete katkestamine ei lõpeta lepinguosaliste lepingut. Küll võib leping peatuda osapoolte kokkuleppel või selles sätestatud korras. Mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute tekste ja kõike sellega seonduvat deponeeritakse mõne organisatsiooni või riigi juures. Saladiplomaatia vältimiseks tuleb need registreerida ÜRO Sekretariaadis. § 4. Õiguse üldpõhimõtted Õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue Estoppel e keeld loobuda kohustustest, mida isik on tunnustanud Keeld realiseerida oma õigust, kui see on saadud ebaseadusliku tegevuse tulemusena Eesmärgi ja vahendi proportsionaalsus 12 Kohustuste täitmine ja õiguste realiseerimine heas usus
piiramine Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlased 5 rahulepingut Versailles' süsteem 1. 28.06.1919 Saksamaaga Versailles'i rahu 2. 1919 Austriaga Saint Germaini rahu 3. 1919 Bulgaariaga Nevilly rahu 4. 1920 Ungariga Trianoni rahu 5. 1920 Türgiga Sevres' rahu (ei jõustunud), 6. 1923 Türgiga Lausanne' rahu Miks olid Woodrow Wilsoni 14 punkti mõneti idealistlikud? 1. Lõpetada saladiplomaatia 2. Meresõiduvabadus 3. Vaba kauplemine riikide vahel 4. Relvastuse vähendamine 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgia suveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass-Lotring 9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11
· Riikides, kus oli mindud sõtta tohutu natsionalistliku vaimustusega, oldi nüüd vastamisi tohutu sõjatüdimuse ja kõigi väärtuste allakäiguga. Majanduslik kaos. Hüperinflatsioon. · Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga (18.juuni 1919). Seati sisse Versailles' süsteem. Euroopa pärast Esimest Maailmasõda Woodrow Wilsoni rahuplaan (14 punkti) Kõne 8. jaanuaril 1918 USA Kongressis. · Lõpetada saladiplomaatia. · 2. Kindlustada meresõidu vabadus. · 3. Kindlustada vaba kauplemine riikide vahel. · 4. Relvastuse järkjärguline vähendamine. · 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · 6. Vägede väljatoomine Venemaa aladelt. Venemaale vaba otsustusõigus enda saatuse üle. · 7. Belgia suveräänsuse tingimusteta taastamine. · 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. · 9
1916: Saksamaa laevastiku hävitamine ja Saksamaa ja selle liitlaste kolooniate jagamine. Suurbritannia ei soovi muuta Mandri-Euroopa kehtivaid piire. (Nõustub E-L tagastamisega alles 1918). Venemaa Türgi väinade kättesaamine. Slaavlaste õiguste garanteerimine (Serbia vabastamine, Böömimaa iseseisvus). Poolakatele lubati autonoomiat (1914). Austria-Ungari Serbia löömine. USA Selged ja piiratud eesmärgid. Wilsoni 14. Punkti programm: Saladiplomaatia hukkamõistmine, merede vabadus, relvastuse piiramine, koloniaalvaidluste reguleerimine, majandustõkete likvideerimine, okupeeritud alade vabastamine (mh Elsass-Lothring, Belgia), rahvuslik enesemääramine (Itaalia piir, Austria- Ungari rahvaste autonoomia jne), Türgi sõltumatus ja väinade avamine, seal vähemusrahvaste kaitsmine, Serbiale ja Poolale juurdepääs merele (Poola koridor), Rahvasteliidu asutamine I maailmasõja iseloom Enneolematu, pikaajaline vaimne ja füüsiline sokk
nii ei toiminud (nt Poola, Tšehhoslovakkia). Idealistide reformiprogramm tugines rahvusvahelisele õigussüsteemile programm nägi ette vajadust muuta üldisi tõekspidamisi. Seades esiplaanile inimkonna ühtsuse, tagaplaanile rahvuslojaalsuse. Lisaks nägi programm ette ideoloogiat, mis häälestaks maailma avalikkust sõja vastu, rahvusvahelise kaubanduse propageerimist vastukaaluna suletud impeeriumidele.Viimasena nägi programm ette ka saladiplomaatia asendumist avatud lepingute süsteemiga. Rahvaste Liit aga ei vastanud idealistide ootustele lootustele. Mõrad tekkisid juba USA mitteliitumisega. Lagunemisele aitasid kaasa ka 1931.a. Mandžuuria kriis, 1935.a. Etioopia kriis ja 1939.a. Talvesõda. Sellest tulenevalt toimus lõplik lagunemine enne II Maailmasõda. Nii realistidel kui liberalistidel tekkisid uued voolud, vastavalt neorealism ja neoliberalism. 1980-
Järk-järgult mingi osa endistest välismin ametnikest pöördus keskasutusse tagasi, teostati puhastustööd. Püüti allutada välismin juhtimisele seniseid diplomaate välismaal. Lõviosa keeldus enamlaste võimu tunnistamast ja Vm-le tagasi pöördumast, enamus jäi välismaale, tegi näo, et esindavad kukutatud AV-d. Diplomaadid kuulutati rahvavaenlasteks ja lindpriideks ja kontrrevolutsionäärideks. Teiseks ülesandeks oli saladiplomaatia avalikustamine. 1917 jooksul oli enamlaste propagandarelvaks olnud väide, et Vm dipl juhid sõlmivad kogu aeg salapäraseid välislepinguid, mille eesmärgiks on pikendada sõda jne. Nüüd oli vaja tõestada, et väitel oli põhi all. Markin pani alluvad tööd rabama ja salalepinguid otsima, selgus õige pea, et neid pole olemas. Oli tarvis midagi välja anda, 1918 lõpuks ilmus 6 köidet väidetavatest salalepingutest, reeglina olid lihtsalt dipl kirjavahetus välisriikidega.
annaabi.ee 
