Kristian Kajak 10A ,,Armas" Toni Morrisson Toni Morrissoni maagline-realistlik teos räägib orjanduslikust ajast Ameerika Ühendriikides 19. sajadil. Raamatu peategelaseks on üks mustanahaline orjatüdruk, kelle nimi on Sethe Suggs, kes on raamatu algus aastatel väga noor. Ta on juba 13. Aastasel abiellunud ning ka sama vanalt esimese lapse saanud. Raamatu läbivaks teemaks ongi Sethe Suggsi põgenemine orjanduslikust maailmast. Alguses töötas ta mõisas, mis kuulus mõistlikele inimestele, kuid tood olid jäänud pisut vanaks ning ei suutnud ise tervet mõisa ülal pidada. Seega palgati
Esimene numbrisüsteem leiutati sumerite poolt 3000 aastat e.m.a. Sellel ajal oli välja kujunenud kirjamärgid, tekkinud linnad ja laienenud kaubavahetus. Kasutusele tulid krediit ja pangad. Majanduse jõudsa arenguga kasvas inimeste rikkus ning suurenes vajadus selle arvestamiseks. Babülooniat ja Assüüriat võib pidada raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nimelt just Babüloonia kuninga poolt anti välja esimene (18. sajadil e.m.a) seadustekogu, mis reguleeris muu hulgas ka tehingute (näitkes ost, rent, laen, pantimine jms) ülesmärkimise vajalikkust. Raamatupidamise pöördeliseks momendiks võib pidada raha kasutusele võtmist (IV sajadil e.m.a). See tähendas, et arvestust ei peetud enam lammastes ja viljas, vaid oli kindlaks määratud raha suuruses. Keskajal hakati lisaks riigi ja nii nimetatud kõrgklassi vara ülestähendamisele jälgima põhjalikumalt ka elanikkonna vaesemat kihti
Lüürilised laulud (eluolust, tunnetest) Laste-ja hällilaulud 18. Iseloomusta uuemat rahvalaulu. · Kaasaegsem sisu · Tekst jaguneb tavaliselt 4-realisteks salmideks, oluline on tegevuse kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill
arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma. Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat
-- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA
Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud. Tavaorjal puudusid vähimatki õigused. Arvan, et talupoegadel oleks olnud õigus elukohta vahetada ning teha just neid põllumajandustöid, mis talle meeldis. Miks tavalisel orjal puudusid igasugused õigused, aga pärisorjal neid siiski oli ? Feodalism kestis mitu sajandeid ning see kaotati täielikult ära alles 17.- 19.sajadil kodanlike revolutsioonide tulemusena. Arvan, et see siiski ei olnud pööre ühiskonnas, kuna minu arvates oli see ikkagi kokkuvõtteks sama hull kui varemgi. Isegi siis, kui kaotati ära see orjade seisus, aga orjad ju siiski olid olemas.
tohiks ateiste taluda. Inimestel on kalduvus end armastada aga teisi peaks armastama endaga võrdselt. Riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu (-vaesuse kaotamine). Johann Gottfried Von Herder- saksa filosoof, kes leidis, et pole tülgastavamat kui sõda ja püüdis inimesi õhutada teisi rahvuseid aksepteerima ning tahtis et inimesed ei austaks suuri vallutajaid ja veresaunade korraldajaid nagu nt Attila, Tsingis-khaan jt. 7.Peatükk PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJADIL Kuningavõim 17.saj algul: Henri IV suurim saavutus oli 16.saj II poole prantsusmaad laastanud ususõdade lõpetamine. Ta lasi ennast katoliiklaseks kuulutada väitega, et kuningas peab olema sama usku, mis riigi enamus. 1610.aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel.
maraalikriisi- NT Ameerika põlisrahvaste arjastamine ja hävitamine.Katoliiklike inkvisitsioon, aga ka protestrahvaste kirik püüdis välja juurida ketserlust (väärsulisust), mis tõi kaasa uut ülekohtu. Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv.
omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi juba spetsiaalseid vorme vaaside ja pudelite jaoks. Tänapäeval on klaas muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks ning seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on tänuväärselt atraktiivne
erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi juba spetsiaalseid vorme vaaside ja pudelite jaoks. Tänapäeval on klaas muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks ning seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on
- Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg - sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas - 15aastasena alustas iseseisvat elu apteekriõpilasena - esiknäidend „Catilina“ (1849) – sündmustik roomas I sajadil e.m.a ; nimitegelane on vabaduse eest võitlev kangelane Tema sulest 25 näidendit Jagunevad: - rahvuslik-romantilised mitteteatraalsed värssnäidendid - realitslikud proosas kirjutatud probleemnäidendid - sümbolismist mõjutatud näemusnäidendid Varasem looming - valitses rahvusromantism - teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest - võttis osa poliitilisest ja kultuurielust - töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina
Kiriki kõrgus 55 m, kupli läbimõõt 30 m. 1453 muudeti kirik mošeeks. 16 saj algul ehitati juurde mitu kivist minaretti. 1932 muudeti muuseumiks. Oguusid Oguus – muiasturgi keelest suguharu (ok – suguharu, z on mitmuse tunnus). Seldžukid ja osmanid kujunenud oguusidest. Seld – kõnõki hõim, osmanid – kai hõim. OGUUSIDE ALGKODU – esime turgi suguharudest. Hiina allikate põhjal on teada, et nad elasid tänapäeva Mongoolia alal. 6-7 saj oli oguuse 6 hõimu, 8 sajadil 8, 11 saj 24. 8 saj sõdisid oguusid muinasturkidega. Turkide riik 680 – 744. legendi järgi oli oguuside algisaks Og´uz Kag´an ning et nad jagunesid vastavalt nende isa poegade nimedele 24 hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de migr läände. Uiguurid 744 – 840 elasid Mongoolia aladel. 10 saj alguses jagunevad og-d 2:
Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne. Sellise juhi peamised käitumisviisid on üksnes kiita ja karistada. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline
Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest. 17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne. Sellise juhi peamised käitumisviisid on üksnes kiita ja karistada. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline
traditsioonilist vene peakatet meenutavate ehisviilude (kokosnikute) abil kitsamaks ning lõpeb võimsa taevasse kõrguva telkkatusega. Hästi on ära kasutatud maapinna tõus, ümbrusega seostab kirikut ning samal ajal lisab talle kergust lahtine galerii. Seoses tornkirikute ehitamisega hakkas vene kirikuarhitektuuris domineerima vertikaalsuse printsiip, järjest rikkamaks ja fantaasiaküllasemaks muutus kirikute eksterjööri kaunistamine. Värvikirev dekoor iseloomustab ka 16.sajadil Kaasani vallutamise tähiseks Moskvasse Punasele väljakule ehitatud Vassili Blazennõi kirikut (arh. Postnik ja Barma), mis esindab uut arhitektuurivormi liitkirikut. Keskset suuremat telkkatusega tornkirikut ümbritsevad 8 sibulkupliga (sibulkuppel on vene traditsiooniline kirikukuppel alles alates 16.saj.) kaetud väiksemat kirikut, mis paistavad silma ülirikka dekooriga.. Kolomenskoje ja Vassili Blazennõi kirikud olid suuresti eeskujuks ka teistele 16. Ja 17.saj
annaabi.ee 
